Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-08-65046

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunikuabi

Aita Kastor

Määruse tegemise aeg ja koht

17.veebruaril 2009, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-65046

Tsiviilasi

X AS avaldus M. M. vastu menetluskulude summas 250 krooni kindlaksmääramise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine hageja: X AS, registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

Hageja esindaja: E. P. Kostja: M. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx;

RESOLUTSIOON

Välja mõista M. M. `lt X AS kasuks menetluskulu 250 krooni (kakssada viiskümmend krooni)

Kohaldatud normid

TsMS § 221, 138 lg 1 ja lg 2; § 144; §174 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 6; § 176; § 177; § 178; § 464; § 465; § 466 lg 3; § 661 lg 1 ja lg 2; RLS § 56 lg 20.

Menetluskulud tasuda X AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx; SEB pank; Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M. M. `l tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja X AS esitas 21.01.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale avalduse kostjale menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr. 2-08-65046. Kohtuotsuse resolutsioonis märkis kohus, et hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 02.01.2009. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hageja poolt kasutatud riigilõiv 250 krooni. Avaldusele on lisatud konto väljavõte.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 01.12.2008.a. otsusega rahuldati X AS hagi M. M. vastu ja mõisteti M. M. `lt X AS kasuks välja 4146 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud kostja M. M. kanda. Kohtuotsus jõustus 02.01.2009.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 22-23). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 02.02.2009.a., isiklikult üle antud (tl 25). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus materjalid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt M. M. `ilt välja mõista X AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 250 krooni (kakssada viiskümmend krooni). Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele § 16 lg 2; § 174 lg 6; 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.