Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

koostöö jätkus kuni juunini 2008.a. Alates jaanuarist 2008.a võlgnik võlausaldajale enam arveid korrektselt ei tasunud, vaid tasus osade kaupa oma äranägemisel. Kauba kättesaamise, kvaliteedi vms suhtes ei ole võlgnik võlausaldajale pretensioone esitanud. Võlausaldaja on pöördunud võlgnikult võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust osutava L OÜ poole, kuid vaatamata sellele ei ole võlgnik oma võlgnevust võlausaldajale tasunud. Võlausaldaja on võlgnikule tarninud kaupa perioodil jaanuar 2008.a – aprill 2008.a ning esitanud arved kogusummas 87 782,5 LVL. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kokku 48 124,5 LVL. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on kokku 1 125 394,5 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus on 47 731 LVL ehk 1 059 628,2 Eesti krooni ja viivis on 2 962,45 LVL ehk 65 766,39 Eesti krooni. Võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus 01.07.2008.a. Võlgniku vastus Võlgnik palub jätta pankrotimenetluse algatamata. Võlausaldaja väidetava nõude aluseks on arvete nr 2, 5, 6, 8, 9, 11, 13, 16 summas 87 782,5 latti tasumata jätmine Võlgniku poolt. Võlgnik on täitnud nõude aluseks olevaid kohustusi Võlausaldaja ees, so maksnud Võlausaldajale ostetud kauba eest kokku summas 75 858,5 latti järgmiselt: 07.01.2008.a 8 073,00 lati; 18.01.2008.a 9 438,00 lati; 21.02.2008.a 4 282,00 lati; 08.04.2008.a 11 623,50 lati; 15.04.2008.a 9 288,00 lati; 13.06.2008.a 4 037,00 lati; 16.06.2008.a 1 390,00 lati; 10.10.2008.a 13 920,00 lati; 07.11.2008.a 5 000,00 lati; 25.11.2008.a 3 610,00 lati; 23.01.2009.a 5 197,00 lati. Kokku summas 75 858,50 latti. Seega on alusetu ja põhjendamatu Võlausaldaja väide, et Võlgnikul on tasumata kauba maksumus. Kuna poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku kauba müügilepingut tekkisid poolte vahel lahkarvamused kauba tellimise osas. Nimelt ei ole Võlgnik tellinud Võlausaldajalt kauba arvetes märgitud mahus ning Võlausaldaja tarnis kaupa ilma Võlgniku tellimuse ja nõusolekuta. Võlausaldaja poolt väljastatud arved on alusetud ning ei saa olla nõude aluseks, kuna ei tõenda, et Võlgnik oleks kauba arvetes toodud mahus tellinud ega seda, et Võlgnik oleks kauba vastuvõtnud. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta on kauba Võlgnikule üleandnud arvetes märgitud mahus. Võlgnik on oma vastuväited kauba mahtude kohta esitanud kirjalikult. Võlausaldaja on teadlik Võlgniku vastuväidetest kauba mahtude osas ning ise viitab sellele oma pankrotiavalduses. Võlgnikul on ka vastuväited Võlausaldaja poolt nõutud viivise osas. Võlausaldaja ei ole põhjendanud viivisesumma arvestamise metoodikat, so mis kuupäevast arvutab Võlausaldaja viivised (so mis kuupäevast on nõue sissenõutavaks muutunud) , millise viivisemääraga ning millise kuupäeva seisuga on viivis arvestatud. Seega on Võlausaldaja viivisenõue Võlgniku vastu täielikult põhjendamatu. Pankrotiavalduses märgitud põhi-ja viivisenõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda piisavalt põhjendatuks ja tõendatuks. Eelistung Eelistungil 28.01.2009. a jääb võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlgnik ei ole alates juulist 2008. a kuni oktoobrini 2008. a arveid maksnud. Oktoobrist novembrini laekus 18 919 latti. Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnista, kuna saadetud kaubakogus on vaieldav. Võlausaldaja on ise pankrotiavalduses kinnitanud, et 21.07.2008. a ei nõustunud võlgnevuse arvestusega viidates tarnetingimustele. Kirjalikku lepingut poolte vahel ei ole. Võlgnik tasus arved osaliselt, kuna osaliselt aktsepteeris neid. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et OÜ T pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu –

võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt esitatud vastuväite kohaselt võlausaldaja on teadlik, et võlgnik ei aktsepteeri saadetud kaubakoguseid ning on nõustunud tasuma üksnes tellitud kaubakoguse eest. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud e-kirja vahetusest nähtub, et 21-22.07.2008. a on võlgnik võlausaldajat teavitanud, et ei nõustu võlausaldaja poolse võlgnevuse ja viiviste arvestusega (tl 12). Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge ja sissenõutavaks muutunud, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole selge, kas võlausaldajal on pankrotiavalduses märgitud ulatuses nõue võlgniku vastu või mitte. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut, mistõttu puudub võimalus hinnata tarnetingimusi ja kaubakoguseid. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlausaldaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Hageja nõude väljaselgitamiseks peaks kohus andma hinnangu sellele, kas võlgnikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna kaubakogus ei vasta tegelikult kokkulepitule. Sellisel määral tõendite analüüs saab aga toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik T OÜ pankrotimenetlust algatada. Lisaks nähtub OÜ T bilansist, et äriühing on maksejõuline. Võlgnik on tasunud võlausaldajale kohtumenetluse ajal 5 000 latti, mistõttu ei saa teda pidada püsivalt maksejõuetuks. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses T OÜ menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.