Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153).

Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 5).

Määrata ajutise pankrotihalduri Einar Vallandi tasu suuruseks 12 750.- krooni (kaksteist tuhat seitsesada viiskümmend krooni), millelt maksta ka sotsiaalmaks, ning hüvitada kulutused summas 2823.40 krooni (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm krooni ja nelikümmend senti) XL Kinnisvara OÜ arvelt. Tasu maksta Einar Vallandi kontole nr 10102016565003 SEB) ja kulutused OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kontole nr 221013804535 (Swedbank).

Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).

MENETLUSE KÄIK

31.12.2008 esitas XL Kinnisvara OÜ Tartu Maakohtule avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks (tlk 4). 07.01.2009 määrusega algatas kohus XL Kinnisvara OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 10). 02.02.2009 esitas ajutine haldur aruande.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus Võlgniku asutasid 2007. a märtsis OÜ Aakerland, OÜ ML Varad ja OÜ 7 Invest, võlgnik kanti äriregistrisse 12.03.2007. Asutamisest alates on olnud osakapitali suurus 45 000 krooni (igale osanikule kuulub 15 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa) ning juhatuse liikmeteks Tarmo Hendrikson, Margo Lõhmus ja Mait Kuusik. Võlgniku kavandatud tegevusvaldkonnaks oli kinnisvara-büroo pidamine, sh kinnisvara ostu, müügi või üürileandmise vahendamine tasu eest ning kinnisvara ostmise, müümise või üürileandmise nõustamine ja hindamisteenus tasu eest. 19.06.2007 ostis võlgnik bürooruumiks korteriomandi (asukoht Tartu, Tähe 28-1a) hinnaga 2 713 376 krooni. Võlgniku majandustegevus ei olnud edukas. 2007. a majandustegevuse tulemiks oli kahjum 331 129 krooni ja 2008. a majandustegevuse tulemiks kahjum 326 082 krooni. Majandustegevusest laekuv raha oli palju väiksem võlgniku jooksvatest kuludest, võlgnik sai tegutseda üksnes lähikondsetelt saadud laenude toel. Võlgniku vara 07.01.2009 seisuga koostatud raamatupidamisbilansis kajastatud vara koosseis ja väärtus (kokku 2 171 845.03 krooni) on järgmine: -

laekumata arved 42 316.34 krooni (nõuet Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ vastu summas 28 200 krooni ei saa pidada likviidseks varaks, Tartu Maakohus kuulutas 30.12.2008 otsusega välja Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ pankroti; Woodcenter OÜ juhataja on võlgniku esitatud arvest summas 14 116.34 krooni teadlik, kuid peab seda põhjendamatuks); 2/4

-

finantsinvesteeringud 2227.50 krooni (Tähe 28 asuvale korteriühistule tasutud osamaks, ajutine haldur ei pea seda võlgniku varaks);

-

kinnistu Tähe 28-1a Tartus 2 127 301.19 krooni. Võlgniku juhatuse hinnangul on kinnistu harilik väärtus võrdne selle bilansilise jääkmaksumusega. Väidetavalt on kinnistut juba üle aasta müügiks pakutud, kuid seni ei ole ostjat leitud.

Võlgniku võlad 07.01.2009 seisuga koostatud raamatupidamisbilansis kajastatud võlgniku võlgade koosseis ja maht on järgmine: võlad hankijatele 111 998.33 krooni; võlad töövõtjatele 24 561 krooni (netosumma, töötajatele ei ole töölepingu alusel seni ühtki väljamakset tehtud); võlad aruandvate isikute ees 4742.20 krooni; laenud 2 621 337.80 krooni; maksuvõlad 21 521 krooni (valdavalt seni välja maksmata töötasudega seotud maksukohustusted; kui väljamaksed teeb Eesti Töötukassa, ei ole võlgnikul ka seda maksukohustust). Kokku on võlgade suurus 2 784 160.33 krooni. Kohustus AS-i SEB Pank ees on tagatud võlgniku kinnistule seatud 2 600 000 krooni suuruse hüpoteegiga, samuti võlgniku juhatuse liikmete käendusega (iga juhatuse liikme käenduse maksimumsumma 300 000 krooni). Võlgniku tegevuse analüüs, hinnang võlgniku varalisele seisundile Võlgniku majandustegevus ei ole kavandatud mahus kunagi käivitunud ning tegevusperiood jäi üsna lühikeseks. Võlgniku omakapital on negatiivne ning osanikel puudub motivatsioon teha nõutava omakapitali taastamiseks sissemakseid. Võlgniku majandustegevus lõppes 2008. a. Väljavaadet tegevust taasalustada ning võlgnikku tervendada ei ole. Võlgnik saab oma võlgu tasuda üksnes temale kuuluva kinnisasja müügist saadava raha arvel, kuid on raske ennustada, millal ja missuguse hinna eest õnnestub kinnistu müüa. On tõenäoline, et kinnistu müügist saadav raha ei kata kõiki võlgniku kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Võlgnik sai Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ-lt laenu 213 528 krooni, mille tagastas koos intressiga (5021 krooni) sularahas 30.06.2008. Kohustuse täieliku täitmisega, seejuures 73 528 krooni ulatuses ennetähtaegselt, eelistas võlgnik oma lähikondset muude võlausaldajate ees ning kahjustas teiste võlausaldajate huve. Tehtud makset võiks PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasi nõuda, mis tähendaks tegelikult siiski vaid Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ pankrotivõlausaldaja staatuse taotlemist. Arvestades, et Tartu Kinnisvaraarenduse OÜ on pankrotis, samuti lähikondsete vahelisi muid suhteid, tuleks selle nõude esitamise alust ja otstarbekust täiendavalt analüüsida. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine haldur ei ole avastanud kuriteo tunnustega tegu ega rasket juhtimisviga, mida saaks pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks. Võlgniku maksejõuetust saab seostada rahanduskriisiga. Võlgnik alustas oma tegevust 2007. a, kui turul oli üsna palju isikuid, kes uskusid kinnisvaraäri jätkuvasse tulususse. Kinnisvara valdkond tihedalt seotud laenurahaga ning turule raha juurdevoolu oluline piiramine pidurdas nii ehitamist kui ka kinnisvaratehingute tegemist. Tagantjärele on selge, et võlgniku osanikud hindasid võlgnikule vara soetades ja kohustusi võttes võlgniku tulevast tegevuse mahtu, tulu ja rahavooge ebaõigesti. Võlgniku maksejõuetus ei ole tingitud mitte sellest, et keegi oleks rikkunud oma kohustusi, vaid sellest, et võlgniku asutamine sattus ebasoodsale ajale. Võlgniku äriplaan tehti tarbimisbuumi ajal, kuid seda tuli hakata realiseerima olukorras, kus võlgu tarbimist hakati oluliselt piirama. Turul toimunud muudatuste tõttu realiseerus äriga üldjuhul kaasnev ebaõnnestumise risk. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta Võlgnikul puudub likviidne vara. Võlgniku varaks saab pidada üksnes tema kinnistut, mille müügist on tõenäoliselt kunagi tulevikus võimalik saada raha nii pankrotimenetluse kulude 3/4

katmiseks kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuigi lähitulevikus on võimalik pankrotimenetluse läbiviimisega paratamatult kaasnevaid kulusid tõenäoliselt katta üksnes pankrotihalduri isikliku raha arvel, puudub alus pankrotimenetluse raugemiseks ning võlgniku pankrotiavaldus tuleks rahuldada. Ajutise halduri tasu ja kulutused Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 12 750.- krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu 4028.- krooni, ja hüvitada OÜ-le Õigusbüroo Faktootum kulutused summas 2823.40 krooni.

KOHTUISTUNG

XL Kinnisvara OÜ juhatuse liikmed Tarmo Hindrikson ja Margo Lõhmus kinnitasid, et on halduri aruandega tutvunud ja sellega nõus, samuti on nad nõus ajutise halduri tasu suurusega.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne ning selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. XL Kinnisvara OÜ võlad on 2 784 160.33 krooni ja vara väärtus 2 171 845.03 krooni. Likviidne vara võlgnikul puudub. Võlgniku varaks saab pidada üksnes kinnistu, kuid on raske ennustada, millal ja missuguse hinnaga õnnestub see müüa Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, on kohus seisukohal, et XL Kinnisvara OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetus on tingitud sellest, et võlgniku asutamine sattus ebasoodsale ajale. Võlgniku äriplaan tehti tarbimisbuumi ajal, kuid seda tuli hakata realiseerima olukorras, kus võlgu tarbimist hakati oluliselt piirama. Kohus leiab, et Einar Vallandi vastab PankrS § 56 nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta XL Kinnisvara OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Lähtudes PankrS §-st 86, peab kohus vajalikuks kohustada XL Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeid kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tasu määramisel ja kulutuste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2, §-st 7. Arvestades ülesannete täitmisele kulunud aega, ülesannete mahtu ja keerukust, Einar Vallandi kutseoskusi ning tehtud kulutusi, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Tasu 12 750 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma sotsiaalmaksu, ja kulutused 2823.40 krooni tuleb maksta võlgniku arvelt. Justiitsministri määruse nr 71 § 1 lg 6 ja ajutise halduri taotluse alusel tuleb kulutused välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.