Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-08-65223

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunikuabi

Aita Kastor

Määruse tegemise aeg ja koht

16.veebruaril 2009, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-65223

Tsiviilasi

X AS avaldus O. V. ́i ja L. V. ́i vastu menetluskulude summas

krooni kindlaksmääramise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine hageja: X AS, registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad

Hageja esindaja: E. P. Kostja: O. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: x.xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; Kostja: L. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: x.xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

Välja mõista O. V. ́ilt ja L. V. ́ilt X AS kasuks menetluskulu 250 krooni ( kakssada viiskümmend krooni)

Kohaldatud normid TsMS § 221, 138 lg 1 ja lg 2; § 144; §174 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 6; § 176; § 177; § 178; § 464; § 465; § 466 lg 3; § 661 lg 1 ja lg 2; RLS § 56 lg 20. Menetluskulud tasuda X AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx; SEB pank; Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb O. V. ́il ja L. V. ́il tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja X AS esitas 21.01.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale avalduse kostjatele menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr. 2-08-65223. Kohtuotsuse resolutsioonis

märkis kohus, et hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda. Kohtuotsus jõustus 02.01.2009. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hageja poolt kasutatud riigilõiv 250 krooni. Avaldusele on lisatud konto väljavõte. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 01.12.2008.a. otsusega rahuldati X AS hagi ja O. V. `ilt ja L. V. `ilt mõisteti X AS kasuks välja 4516,05 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud kostjate O. V. ́i ja L. V. ́i kanda. Kohtuotsus jõustus 02.01.2009.a. Kohus on andnud kostjatele tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjatele avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 24-25). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja vastuväidete esitamise õigusest on kostjatele kätte toimetatud 02.02.2009.a., isiklikult üle antud (tl 27-28). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus materjalid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv 250 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostjate kanda, kuna kostjad ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjatelt O. V. `ilt ja L. V. `ilt välja mõista X AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 250 krooni (kakssada viiskümmend krooni). Kostjatel tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele § 16 lg 2; § 174 lg 6; 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.