2-08-14407/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-08-14407 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale hagi rahuldamata jäetud osas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Sisulised asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt hageja omandas nõude kostja vastu summas 35 881 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja AS ERA Liisingu Inkassoteenused vahel sõlmitud nõude loovutamise leping 061206/06.12.2006.a. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja jättis hageja nõuded tähelepanuta. Nõue tuleneb laenulepingust nr 4468, millega kostjale on antud laenu summas 3000 krooni. Esialgne võlausaldaja kandis 3000 krooni kostja arvele 03.09.2006.a., mida pole tagastatud. Lepingu p.4.2.3 kohaselt moodustab antud laenu puhul intressimäär 0,78% päevas. Laenu väljastamise päevast on möödunud 562 päeva. Seega seisuga 18.03.2008.a. moodustab tasumisele kuuluv intress 2000 x 562 x 0,78 = 13 151 krooni. Lepingu p.13 järgi on hagejal õigus saada viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summade pealt. Laenu tagastamise tähtajast on möödas 532 päeva. Seega seisuga 18.03.2008.a. on tasumisele kuuluv viivis 2000 x 532 x 0,5 = 7980 krooni. Vastavalt lepingu p.-le 14 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostjal on tagastamata laen summas 3000 krooni. Seega tasumisele kuulub leppetrahv summas 1500 krooni. Vastavalt lepingu p.-dele 12.2.1 ja 12.2.2, 12.2.3. nõudekirja ja korduva nõudekirja väljastamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamiseks nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni ja korduva nõudekirja väljastamisel 21 – 35 kalendripäevaga viivitamisel leppetrahv 350 krooni, 35 kuni 65 kalendripäevaga viivitamisel leppetrahv 650 krooni ja üle 65 kalendripäeva viivitamisel leppetrahv 650.- kr iga täiendavalt lisanduva 30 kalendripäeva kohta. Seega kokku 150 + 350 + 650x15= 10 250 krooni. Seisuga 18.03.2008.a. on kostja hagejale võlgu 35 881 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista ja samuti kohtukulud s.h. riigilõiv 2250 krooni. 01.08.2008.a kohtule esitatud hagi täienduses vähendas hageja nõuet võla sissenõudmisega seotud kulude osas 10 250 kroonilt 550 kroonile (150 + 200 + 200), kokku vähenes haginõue 26 181 kroonile. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning määras kostjale tähtaja vastata hagile 14 päeva jooksul arvates hagi kättesaamisele järgnevast päevast. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Samuti väljastas kohus kostjale täiendavad hagimaterjalid. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

2-08-14407 tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg.1 ja § 444 lg.1 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja ei ole täitnud oma 03.09.2006.a. laenulepingust tulenevat kohustust ja kuna laenuandja OÜ SMS Laen on nõudeõiguse hagejale loovutanud, on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist s.o. laenusummat 3000 krooni, leppetrahvi vastavalt VÕS § 158 lg.1 , viivist VÕS § 113 lg.1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ning võla sissenõudmisega seotud kulutusi vastavalt VÕS § 128 lg.3. Kohus ei pea põhjendatuks intressinõuet summas 13 151 krooni, kuna laen summas 3000 krooni on antud 03.09.2006.a. 30-päevaseks perioodiks. Intress on tasu raha kasutamise eest, mille arvutamine seaduse mõtte kohaselt lõpeb lepingu lõppemisega. Seda tõlgendust kinnitab ka VÕS § 397 lg.3, mille kohaselt intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kui laenusaaja ei täida laenulepingu lõppemisel laenusumma tagasimaksmise kohustust , asendub intressikohustus viivise maksmise kohustusega, mida hageja on ka kostjalt nõudnud. Seega on kostjal kohustus tasuda intressi alates lepingu sõlmimisest 03.09.2006.a. kuni laenutähtpäeva saabumiseni s.o. 03.10.2006.a. ja põhjendatud on kostjalt välja mõista intress summas 700 krooni vastavalt laenulepingu p.-le 4.1.2. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg.1 ja 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi, s.t. hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Käesolevas hagis esitatud kõrvalnõuete summa ületab põhivõla suurust 20 181.- krooni võrra, seega TsMS § 133 lg.2 mõttes on tsiviilasja hinnaks 23 181.- kr (põhivõlg 3000.- kr + 20 181.- kr). Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. peaaegu poole väiksemas ulatuses, tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lg.1 jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Hageja on 01.08.2008.a vähendanud hagihinda esialgselt 35 881 kroonilt 26 181 kroonile peale hagi menetlusse võtmist ning taotlenud seoses hagihinna vähendamisega osaliselt riigilõivu tagastamist. Nimetatud taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna hagihinna vähendamise korral riigilõivu ei tagastata – tegemist ei ole TsMS § 150 sätestatud riigilõivu tagastamise alusega.