Kohtulahend

2-07-30965 Avaldus koos lisadega on AÜ kätte toimetatud 02.12.2008.a. AÜesitas 16.12.2008.a., tähtaegselt, vastuväite. Vastuväite kohaselt, P hagi näol tegu mittevaralise nõudega mille puhul vastavalt TsMS § 132 lg 1 eeldatakse hagi hinda 15000 krooni. Kehtinud määrade kohaselt hagil hinnaga 15000 krooni oli maksimaalselt teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava esindajatasu suurus 5000 krooni. Märgitu oleks väljamõistetava esindajatasu ülempiir kõigis kolmes kohtuastmes esindamise eest. Märgitud tsiviilasjas istungit ei toimunud. Kostja võttis esitatud hagi õigeks. Hageja esindaja õigusteenus piirdus hagi koostamisega. Kostja peab põhjendatud määraks 1⁄4 maksimumsummast ehk 1250 krooni. Riigilõivu osas vastuväiteid ei esita. Kohus edastas vastuväite V P ning soovis hageja seisukohta, nimetatud vastus on kätte toimetatud 16.01.2009.a. Hageja esitas 20.01.2009.a. vastuse kohtule ja kostja esindajale. Vastuse kohaselt, AÜ viide TsMS § 132 lg 1 räägib hagi hinnast, milleks oli vastuse koostamise hetkel 15 000 krooni (mittevaralise nõude eest tasutav riigilõiv). AÜ esindaja ajab segamini hagi hinna ja õigusabikulud. TsMS § 132 lg 1 on kehtestatud selleks, et oleks võimalik millegi järgi riigilõivu tasuda. See ei ole aluseks käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmisel. Antud asjas õigusabikulude välja mõistmisel saab tugineda, kas Justiitsministri 23. augusti 1999.a määrusele nr 42, mille kohaselt on poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni, või Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusele nr 137 § 2, mille kohaselt on sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 200 000 krooni. V P jääb oma õigusabikulude väljamõistmise taotluses esitatud menetluskulude juurde summas 6900, mille moodustavad riigilõiv summas 1000 krooni ja kulud õigusabile summas 5900 krooni. Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusele nr 137 § 2 või Justiitsministri 23. augusti 1999.a määrusele nr 42 palub hageja jätta AÜ vastuväited tähelepanuta ning välja mõista AÜ’lt V.P taotletud menetluskulud summas 6900 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - hagihind on 20000 krooni. Hagi oli esitatud AÜ30.06.2007 üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamiseks hageja aiandusühistu liikmest väljaarvamise kohta. TsMS § 131 lg 2 kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20 000 krooni (kehtis kuni 01.01.2009). Toimikus ei ole andmeid AÜ majandusaasta aruande kohta, seega saab hagi hinnaks lugeda 20000 krooni. - Nimetatud hagihinnast lähtutakse ka lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. V P poolt esitatud taotlus õigusabikulude 5900 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Avalduse kohaselt, kokkuleppeline ühe tunni hind õigusabi osutamisel oli 1000 krooni, seega osutati õigusabi 5 tundi. Õigusabi osutamine seisnes konsultatsioonis ja tutvumises asja materjalidega ning hagiavalduse koostamises. Kohtunikuabi peab V P õigusabikulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

2-07-30965 peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.