Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-77163
Tsiviilasi
SIPELGA GRUPP OÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: SIPELGA GRUPP OÜ (likvideerimisel, registrikood 10877661, Keskväljak 19 Paide 72711 Juhatuse liige, likvideerija Kurt Johan Eduard Ehrnsten Ajutine pankrotihaldur Eha Pehk
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid
likvideerija ja ajutine pankrotihaldur
lõpetada SIPELGA GRUPP OÜ (likvideerimisel, registrikood 10877661, Keskväljak 19 Paide 72711) suhtes algatatud pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalus. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade SIPELGA GRUPP OÜ (likvideerimisel, registrikood 10877661, Keskväljak 19 Paide 72711) suhtes pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Eha Pehk ajutise halduri kohustustest peale äriühingu kustutamist registrist. SIPELGA GRUPP OÜ (likvideerimisel, registrikood 10877661, Keskväljak 19 Paide 72711) likvideerida ja kustutada äriregistrist. Kustutamise kohustus panna Eha Pehkile 2 kuu jooksul määruse jõustumisest. Dokumentide hoidjaks määrata Kurt Johan Eduard Ehrnsten (isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx). Määrata Eha Pehkile ajutise halduri ülesannete täitmise eest tasuks 10 000 krooni.
Kohustada Kurt Johan Eduard Ehrnsteni maksma menetluskuluna ajutise halduri tasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni Eha Pehkile määruse jõustumisest 3o (kolmekümne) päeva jooksul. Määruse ärakiri saata äriregistrile, Lääne maksu- ja tolli keskuse Järva teeninduskohale, Kurt Johan Eduard Ehrnstenile ja Eha Pehkile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus võlgnikul või võlausaldajal Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Pankrotiavalduse järgi on võlgnik maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tegevus on lõppenud. Avalduse esitamise ajaks on võlgnikul tasumata 361495.60 krooni maksuametile ja äriühingutele. Juhatuse liige palub pankrotimenetluse algatamist. Kohus algatas pankrotimenetluse ning nimetas ajutise pankrotihalduri võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks ning kohtule hinnangu andmiseks. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku seisund vastab maksejõuetusele. Haldur ei suutnud leida vara, mille abil võlg maksta. Maksuametile on tasumata 349099 krooni koos intressidega, äriühingutele 14272.50 krooni. Nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Vara ei ole. Omanikul ei ole panustada raha tegevuse jätkamiseks. Tegevus on seiskunud, aprillis 2008 on algatatud likvideerimismenetlus, mille kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikus Teadaanded 10.04.2008.a. Tagasivõidetavaid tehinguid ei ole tuvastatud. Pankrotiseisund on ilmne. Kohati on raamatupidamine korraldatud ebarahuldavalt, puudub tervik ülevaade viimaste aastate tegevusest. Juhatuse liige ei ole järginud äriseadustiku §-s 176 p 3 sätestatud kohustust, taotleda pankrotimenetluse algatamist vara vähenemisel, mis oleks pidanud toimuma varem. Juhatuse liige ei suutnud majandustegevust vajaliku hoolsusega juhtida. Puudus usaldusisik, kes oleks seda äriühingut juhtinud. Tegemist on raske hooletusega äriühingu juhtimisel. Osaliselt on vabandav pikaajaline haigestumine likvideerimismenetluse ajal. Haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse saab lõppeda vaid raugemisega, sest puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur ei tuvastanud kuriteo tunnustega tegu. Küll aga seda, et puudus äriühingu finantsanalüüsile põhinev juhtimine, tegevuse teadlik suunamine, selge turundusstrateegia ja selged reeglid asjaajamiseks. Juhatuse liige oli hõivatud 4 teise äriühingu juhtimisega samal ajal, tegevuse suunamine oli kaootiline, puudus selge ülevaade tehingutest, ühe äriühingu laenuga maksti teise arveid. Juhatuse liige jääb esitatud pankrotiavalduse juurde. Maksejõuetus on ilmne. Vara ei ole. Tegevus on lõppenud 2007. Võlgu töötajatele ei ole. Välikohvikuna toimis tegevus hästi kuni korrarikkumised ja linna nõue korrarikkumiste ärahoidmiseks põhjustasid muutuse. Välikohviku turvamine muutus koormavaks ja kange alkoholimüügist loobumine põhjustas tegevuse lõpetamise. Juhatuse liige tunnistab, et viis erinevat osaühingut pidada oli liig. Samuti oli raskusi raamatupidamise korraldamisega, õige on, et raamatupidamisega ei ole kõik korras. Juhatuse liikmena on vastutav juhtunu eest ja ei tagane sellest. Ajutise halduri kogutud andmed ja hinnang on õige. Samuti on põhjendatud talle tasu maksmine küsitud ulatuses. Pankrotimenetluse kulud peaks kohus temalt välja mõistma, seejuures anda vähemalt üks kuu aega.
Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud pankrotiasja kirjalikud tõendid ning ära kuulanud kohtuistungil juhatuse liikme ja ajutise pankrotihalduri hinnangu koos kogutud andmetega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb rahuldada, sest pankrotimenetluses on leidnud tõendamist võlgniku maksejõuetus ja võlausaldajate nõuete rahuldamise võimatus. Vara ei ole. Võlgniku tegevus on lõppenud 2007.a. Maksejõuetus ei ole enam lühiajaline ega ajutine. Maksejõuetus on muutunud alaliseks. Pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks muud kaalukad põhjused puuduvad. Kuid analüüsides ja hinnates ajutise halduri kogutud andmeid ja hinnangut leiab kohus, et ei ole alust kuulutada pankroti, vaid lõpetada pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 järgi raugemisega. Kohtu selline otsustus tuleb sellest, et pankrotiasjas ei esine tagasivõitmise ja – nõudmise võimalusi. Pankrotimenetlusesse ei ole saada juurde raha ega vara. Menetluse jätkamine ei too vara juurde, mis annaks võimaluse jätkata alustatud menetlust kohtus ja kataks menetluskulud. Kuriteo tunnustega tegu ei ole kohus tuvastanud. Küll on ainuke juhatuse liige ja osanik jätnud täitmata äriseadustikust tulenevad juhatuse liikme kohustused äriühingu tegevuse korraldamisel, sealhulgas juhtimisel, raamatupidamise korraldamisel. Vajaliku hoole puudumine tegevuse juhtimisel on käsitletav raske juhtimisveana raske hooletuse vormis. Sellest tulenevalt on põhjendatud panna menetluskulud juhatuse liikmelelikvideerijale kanda mitte neid hüvitada riigi poolt eraldatud rahast. Kõike eeltoodud arvestades on põhjendatud pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada tasu. Ajutine haldur on taotlenud tasuks 10000 krooni 10 tunni eest, mis on reaalne ajakulu ja vastab töömahule. Põhjendatud on ajutise haldurile tasu maksmise kohustuse panemine võlgniku juhatuse liikmele – likvideerijale. Kohus juhindus PankrS §-st 29 lg 1, 3, 5 ning TsMS §-dest 463, 464, 465, 661 lg 2.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.