Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-178
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi V. R. vastu 5127,25 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx)
Hageja esindaja:
P. P. (volikirja alusel)
Kostja:
V. R. (IK xxx) N. R. (IK xxx)
Edasikaebe kord Tuginedes TsMS § 632 võivad menetlusosalised apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ida-Viru Maakohtusse saabus 21. jaanuaril 2005 AS Kohtla-Järve Soojus hagiavaldus V. R. tasumata teenustasude sissenõudmiseks summas 5127,25 krooni. Hagile lisatud arvestusest (toimiku lk 9) nähtub, et hagetav summa koosneb soojusarvetest 1680,69 krooni ning viivisarvetest 3446,56 krooni. Kostja oma 11. märtsi 2005 vastuses hagile hagi ei tunnista.
1(4)
10. juuni 2005 eelistungil soovivad pooled sõlmida kohtuvälist kokkulepet ning kohus annab kokkuleppe sõlmimiseks tähtaja 10.09.2005. Kokkulepet pooled kohtule ei esita, 26. oktoobril 2005 toimub kohtuistung. Kostja esindaja kinnitab (kohtuistungi protokoll toimiku lk 65), et kostja on põhivõla tasunud ning palub jätta viivise nõude rahuldamata, kontrollida hageja poolt viiviste kustutamist. Kohtuistungil 27. detsembril 2005 esitab kostja tõlke tema 12.12.2005 esitatud avaldusest hagejale (tlk 77). Avalduses sisaldub palve viiviste kustutamiseks põhivõlalt 1680,80 krooni. Kostja ütleb, et tema ei ole oma hagejale tehtud avaldusele vastust saanud. Pooled annavad kohtuistungil nõusoleku, et kohus lahendaks asja kirjalikus menetluses peale 31.01.2006, so. peale kohtu poolt antud tähtaja möödumist tõendite esitamiseks. Kostja teeb kohtule 27.01.2006 avalduse, milles teatab, et hagejal pole olnud aega läbi vaadata tema poolt esitatud kokkuleppe saavutamise ettepanekut. Palub pöörata kohtul tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud arvestused ei puuduta kostja isikut (toimiku lk 102). Kohus nõuab hagejalt seisukohta kostja avaldusele hiljemalt 13. veebruariks 2006. Hageja kohtule oma seisukohta ei esita, kohus määrab asja kuulamisele 18. oktoober 2007. 24.09.2007 esitab hageja kohtule teate tsiviilasjas xxx, milles teatab, et loobub N. R. viiviseid maha kandmast. Kohus küsib 26.09.2007 hagejalt ,kas ta on nõus hagist loobuma, kuna kostja on põhivõla tasunud. Hageja teatab 08.oktoobril 2007, et ta ei ole loobunud viivise nõudest kostja vastu, kuna kostja tasus põhivõla alles viis kuud peale tema poolt saadetud kirja saamist.
Kostja V. R. leiab, et kohtu poolt nõutud arvestusi ei ole hageja poolt esitatud, võlgnevus 807,34 krooni on tasutud 20.04.2001 ja võlgnevus 1680,69 krooni on tasutud 10.08.2005.
Antud asja lahendamisel puudub vaidlus võla tekkimise asukoha üle – selleks on Kohtla-Järve Ahtme linnaosas xxx elamu ning sooja tarbijateks on kostjad - nii hagejaga soojatarbimise lepingu sõlminud N. R. (leping toimiku lk 10, ostjat nimetatud hiljem nii perekonnanimega R. kui ka R.) kui elamu omanik V. R. (kinnistusraamatu väljavõte toimiku lk 7). Hageja esitas kohtule 22.10.2008 taotluse N. R. kaasamiseks protsessi kaaskostjana ning uue hagiavalduse, millele oli lisatud kostjate võla arvestus hagejale. Arvestuse kohaselt olid kostjad hagejale kokku võlgu 3654,15 krooni. Arvestuses ei ole konkretiseeritud, mida kujutab endast nimetatud summa - kas see on põhivõlg, viivised või mõnda muud tüüpi võlgnevus. Varasemalt oli hageja esitanud kohtule mitmeid võlaarvestusi – toimiku lk 8, 9, 12-14, 58-59, 6771. Eelnimetatud võlaarvestustes oli põhivõlg kirjas ühesuguse summana - 1680,69 krooni. Viiviste summad on arvete kokkuvõtetes erinevad, kuna on sõltunud põhivõla tasumata jätmisest võlaarvestuste erinevatel perioodidel. Hageja oma 01.03.2005 kirjas N. R. kinnitas, et N. R. võlg temale on 5181,95 krooni, millest põhivõlg moodustab 1680,69 krooni. AS Kohtla-Järve Soojuse teate kohaselt 04.10.2007 (t. lk. 113) on kostja põhivõla tasunud. Hageja poolt koostatud viimase arvestuse kohaselt, mille hageja esitas koos hagiga (toimiku lk 122-125) võib kohus, võrrelnud arvestust hageja eelmiste arvestustega eeldada, et võlasumma koosneb ainult viivistest. Hageja ei ole seda aga kohtule ei oma hagis ega arvestuses kinnitanud. Haginõude tekstis on kirjas, et nõue on esitatud tasumata teenustasude eest.
22.10.2008 hagiavalduse kohaselt on see põhivõlg, kuna hageja palub välja mõista tasumata teenustasud. Varasemalt esitatud arvetele (toimiku lk 8, 9, 12-14, 58-59, 67-71) tuginedes on hageja soov kostjalt välja mõista viivis. Kuna viivis ei ole teenus ja põhivõla (tasumata teenustasud) on kostjad hageja ees kustutanud 10. augustil 2005, siis ei saa kohus rahuldada hagi, milles palutakse kostjatelt välja mõista teenustasud. Kohus on kohustanud 29. aprilli 2005 kohtuistungil hagejat esitama 20. maiks 2005 võlgnevuse teenuste arvestused kuude lõikes, viivise arvestused kuude lõikes (toimiku lk 30-31), kuid hageja ei ole seda nõutud viisil teinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 237 lõikest 1 tuleneb tõendi õigeaegse esitamise kohustus, mille hageja on jätnud täitmata. Hageja on vastupidiselt kohtu nõudele esitanud 2-aastase hilinemisega veelgi suurema üldistusega võlaarvestuse (toimiku lk 122-125), kui ta seda eelnevalt tegi (toimiku lk 8, 9, 12-14, 58-59, 6771), mille järgselt kohus juba mitu aastat tagasi kohustas hagejat esitama kuude lõikes arvestused nii põhivõlale kui viivisele eraldi. 22.10.2008 hagiavalduse juures olev võlgade arvestus on võlasaldo lahtris kohtule esitatud selgituseta. Kohus lahendas hagi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses tuginedes TsMS § 403 lg 1. Tuginedes TsMS § 438 on kohus otsust tehes hinnanud tõendeid ja kohtuasjas tuvastatud asjaolusid. Kuna hageja ei ole kohtule kostjate võlgade sisu kuude lõikes selgitanud, ei saa kohus rahuldada hageja hagi tuginedes tema poolt esitatud nõude alustele: korteriomandiseaduse §-le 13, võlaõigusseaduse §-dele 76, 101, 65 lg 1ja 2. Hageja poolt viidatud asjaõigusseaduse § 26 on hagiavalduse esitamise ja menetlemise ajal kehtetu seadusesäte. Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldati. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast; p 2 kohaselt hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kuna kohus hagi ei rahuldanud, jäävad hageja kulud tema enda kanda. Kostjad on esitanud kohtule palve jätta nende vältimatud kulutused õigusabile hageja kanda, kuid ei ole kohtule esitanud menetluskulude dokumentaalset tõestust, mistõttu kohus ei saa kostjate palvet rahuldada.
Marge Tamme Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.