OÜ TSC Autoülevaatus hagi Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks.
Tsiviilasja hind
63 853 krooni
apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. novembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ TSC Autoülevaatus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ TSC Autoülevaatus (registrikood: 10514208), esindaja advokaat Kalju Kutsar
esindajad
Vastustaja (kostja): Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS (registrikood: 10055752), esindaja Martin Petermann
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioon kaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
30.novembri 2007 otsus muutmata käesolevas otsuses toodud motiividel.
Menetluskulude jaotus
Jätta OÜ TSC Autoülevaatus poolt kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud tema enda kanda. Välja
mõista
OÜ-lt
TSC
Autoülevaatus
Seesam
Rahvusvahelise Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 669 (kuussada kuuskümmend üheksa) krooni.
Edasikaebamise kord
Välja mõista OÜ-lt TSC Autoülevaatus hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel vähem tasutud riigilõiv 6550 (kuus tuhat viissada viiskümmend) krooni riigituludesse. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ TSC Autoülevaatus esitas kohtule hagi, milles taotles kohustada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS täitma Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS ja OÜ TSC Autoülevaatus vahel
13.juulil 2000 sõlmitud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ning kohustada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hindama ja hüvitama OÜ-le TSC Autoülevaatus kuuluvale sõidukile Peugeot 406, registrimärgiga XXX , põhjustatud kahju. Hagiavalduse kohaselt toimus 25.01.2002 hageja kasutuses olnud sõidukiga kindlustusjuhtum, mis oli ette nähtud sõiduki kindlustuslepingu tingimuste p-is 4.2. Kindlustatud sõidukit Peugeot 406, registrimärgiga XXX , juhtinud Ahto Kiil sõitis 25.01.2002 Tallinnas Räime teel veeloiku. Sõiduk jäi loigu keskel seisma ja ei käivitunud enam. Räime tee oli liikluseks avatud, liiklust keelavaid märke ei olnud paigaldatud. Kindlustusjuhtumi toimumisest teatati Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile. Sõidukile Peugeot 406, registrimärgiga XXX , oli sõlmitud suurkasko kindlustus, millega oli sõiduk kindlustatud järgmiste riskide vastu: liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus ja rööv. Kindlustatud sõidukile põhjustati kahju tugevate loodusjõudude toime tulemusel ja tegemist oli loodusõnnetuse mõju piirkonnas viibimisega.
2.Viru Maakohus jättis 19. aprilli 2006 otsusega hagi rahuldamata.
3.Viru Ringkonnakohus rahuldas 5. veebruari 2007 otsusega osaliselt OÜ TSC Autoülevaatus apellatsioonkaebuse ja tühistas Viru Maakohtu 19. aprilli 2006 otsuse täielikult ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
4.Kostja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hagi ei tunnistanud.
Vastuse kohaselt ei olnud tegu loodusõnnetusega, vaid isiku enda poolt sõidukile põhjustatud kahjuga. OÜ TSC Autoülevaatus ei ole tasunud riigilõivu hagi hinnalt, kuna tegemist on rahaliselt hindamisele kuuluva hagiga, sest nõue sisaldab kahju hüvitamise nõuet. OÜ TSC Autoülevaatus on tasunud riigilõivu ainult hinnata hagi esitamise eest.
5.Kostja OÜ Audentos Financial (pankrotis) hagi ei tunnistanud. Viru Maakohtu 4. novembri 2005 otsusega on välja kuulutatud OÜ Audentos Financial (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Martin Krupp.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus jättis 30. novembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on hagi põhjendamata. Kohus luges tõendatuks, et OÜ-l TSC Autoülevaatus ei ole kindlustushüvise osas nõudeõigust Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu. Kindlustuslepingus oli soodustatud isikuks ja vara omanikuks AS Hansa Liising Eesti, kellel on nõudeõigus. Kohus luges tõendatuks, et kõik toimingud kindlustushüvise saamiseks tegi OÜ TSC Autoülevaatus AS Hansa Liising Eesti esindajana, milleks oli temal volitus kindlustuslisas. Kindlustushüvise vastuvõtmiseks OÜ-l TSC Autoülevaatus kindlustuslisas volitus puudus, selleks oli vaja eraldi kirjalikku volikirja. AS Hansa Liising Eesti aga nõuet Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu esitanud ei ole ja ei ole nõuet esitama kirjalikult volitanud ka hagejat. Kohus luges kohtule esitatud tõenditega ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et Peugeot firmaesinduse AS Kommest Auto poolt oli ekspertarvamusena kindlaks tehtud kahju suurus, mille tõttu on ebaõiged ja tuleb tähelepanuta jätta OÜ TSC Autoülevaatus väited selle kohta, et kahju ei ole kindlaks tehtud ja ei ole võimalik kindlaks määrata hagi hinda. Arvestada tuleb Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastuväitega, et tegelikult esitas OÜ TSC Autoülevaatus hinnalise hagi, jättes tahtlikult tasumata riigilõivu hagi hinnalt. Kohus luges tõendatuks, et Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS keeldumine kindlustushüvise maksmisest sõidukile Peugeot 406, registrimärgiga XXX , tekitatud kahju katteks on põhjendatud ja õige. A. Kiil põhjustas sõidukile Peugeot 406, registrimärgiga XXX , kahju tahtlikult oma täiesti teadliku tegevusega. Asjaolu, et üleujutatud teeosa või veeloik oli tekkinud tormi tagajärjel, ei muuda toimunut iseenesest veel kindlustusjuhtumiks, kuna tegemist ei olnud antud juhul vääramatu jõuga, mida A. Kiil ei oleks saanud oma tegevusega vältida. A. Kiilil oli alati võimalus, arvestades tema poolt juhitud sõiduki klassi, veest mitte läbi sõita. A. Kiil oleks võinud auto seisma jätta ja mere äärde tormi fotografeerima minna jalgsi. Käesoleval juhul ei olnud tormist tekkinud üleujutus Räime teel Tallinnas ja sõidukile Peugeot 406, registrimärgiga XXX , tekkinud kahju omavahel vääramatult ja paratamatult põhjuslikus seoses. Sõidukile Peugeot 406, registrimärgiga XXX , kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses A. Kiili otsusega sõita oma sõidukiga üleujutatud teeosale. Kuigi poolte vahel vaidlus kaskokindlustuslepingu üle puudub, nõustus Viru Maakohus Viru Ringkonnakohtu seisukohaga, et ilma kindlustuslepingu olemasolu tõendamata ei saa ollagi juttu ei kindlustusjuhtumist ega ka Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kohustusest täita kindlustuslepingut ja hüvitada OÜ-le TSC Autoülevaatus kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju. Oma nõude põhjendatuse tõendamise koormus lasub OÜ-l TSC Autoülevaatus. Viru Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludele tuginedes luges Viru Maakohus veelkordselt tõendatuks, et OÜ TSC Autoülevaatus poolt esitatud hagi Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu on täiesti põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et hagiavalduse esmase esitamise ajal ei olnud OÜ-l TSC Autoülevaatus kindlustuslepingut nr 1674/21639 (või nr 1674) (poliisi), kuna ta sõlmis kindlustuslepingu
maakleri vahendusel ja tasus kindlustusmakseid maakleri vahendusel. Kindlustusleping nr 1674/21639 (või nr 1674) (poliis) oli siis ja on ka praegu arvatavasti maakleri enda käes. Kohus luges tõendatuks, et OÜ TSC Autoülevaatus esitas kohtule kindlustuslisa nr 503003. Kindlustuslepingu nr.1674/21639 (või nr.1674) numbri on OÜ TSC Autoülevaatus võtnud temale Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt saadetud sõidukikindlustuse hüvitusotsusest ja kirjutanud hagiavalduse lisasse ekslikult, et kindlustuslisa ongi seesama kindlustusleping nr 1674/21639 (või nr 1674).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.OÜ TSC Autoülevaatus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
30.novembri 2007 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada OÜ TSC Autoülevaatus hagi ning kohustada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS hindama ja hüvitama kindlustusjuhtumiga hagejale põhjustatud kahju. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on arusaamatu seisukoht, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tasunud riigilõivu seadusega sätestatud ulatuses. OÜ TSC Autoülevaatus ei ole esitanud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu rahalist nõuet, vaid soovib, et kostja täidaks kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Hagi esitamisel tasus OÜ TSC Autoülevaatus vastavalt sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 7 riigilõivu 200 krooni. Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse ning ei nõudnud ei eelmenetluses ega kohtuistungitel hagejalt riigilõivu täiendavat tasumist. Kehtiva TsMS § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu määratud ajaks tasunud riigilõivu esitatud nõude eest; 2) on ekslik seisukoht, et OÜ-l TSC Autoülevaatus puudus nõudeõigus kostja vastu. Hansa Liising Eesti AS ja OÜ TSC Autoülevaatus vahel sõlmitud rendilepingu nr 006902L kindlustuslisa nr 503003 punkti 11 kohaselt on rentnik (OÜ TSC Autoülevaatus) kahju- ja kindlustusjuhtumi toimumisel omaniku esindajaks kõigis kindlustusandja juures tehtavates toimingutes omades kõiki Kindlustusseadusest ning kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja õigusi, v.a kindlustushüvitise vastuvõtmise ning eksperdi nimetamise õigusi ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta, ning kandes kindlustusvõtja kohustusi ning vastutust. Seega oli OÜ-l TSC Autoülevaatuse õigus kindlustusjuhtumist teatada ning nõuda selle menetlemist vastavalt kindlustuslepingule ning kehtivatele seadustele. Asjaolu, et Hansa Liising Eesti AS vahetult kindlustusandja poole ei pöördunud, ei vabasta Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. OÜ TSC Autoülevaatus jätkas pärast kindlustusjuhtumi toimumist liisingulepingu täitmist, tasus kogu auto hinna ning omandas 05.09.2005 sõiduki. Kuna selleks ajaks oli kindlustusjuhtum toimunud ning kahju polnud sõiduki omanikule hüvitatud, siis läks apellandi hinnangul talle üle ka nõudeõigus kindlustusandja vastu. Seega oli nii hagi esitamise kui ka kohtuistungi toimumise ajal OÜ-l TSC Autoülevaatus õigus nõuda kindlustusandjalt lepingu täitmist; 3) on ebaõige seisukoht, et kahju põhjustas A. Kiil oma tahtliku tegevusega. Tunnistaja A. Kiil seletas kohtuistungil, et sõitis mööda Räime teed, tänav oli liikluseks avatud, mingeid keelavaid ega hoiatavaid liiklusmärke ei olnud paigaldatud. Meri oli piisavalt kaugel ning sõidutee ja mere vahele jäi kuiv maa. Ühel kohal oli kraavist teele valgunud vesi, lombist edasi oli tänav korras ning sõidetav. Vahetult A. Kiili ees läbis veelombi sõiduauto BMW, mis on samuti küllaltki madal sõiduk, kuid suutis sellele vaatamata sõitu jätkata. Taolistel tingimustel ei saanud A. Kiil ette näha, et lombi läbimine võib põhjustada tema poolt juhitavale autole tehnilise rikke. Sõiduauto Peugeot valmistaja ei ole keelanud nimetatud auto kasutamist vihma korral. Seega on paratamatu ka veelompide läbimine. Olukorras, kus vesi ei ulatu sõiduki usteni ning teised sõidukid liiklevad probleemideta, ei pea autojuht ette nägema, et auto konstruktsiooni eripäradest tulenevalt võib vesi sattuda mootorisse ja selle rikkuda. A. Kiili ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Kaur Köögi seletused, kes saabus sündmuskohale mõni tund hiljem ja läbis sama veelombi kahel
korral sõiduautoga Honda. Ka nimetatud sõiduk ei ole maastur, mis oleks mõeldud teedeta maastikul sõitmiseks. Tunnistaja K. Köök kinnitab, et tegemist ei olnud üldise üleujutusega ning esialgu oli nii talle kui A. Kiilile sõiduki mootori seiskumise põhjus arusaamatu. Vesi ei olnud tänaval sedavõrd sügav, et see välistanuks igasuguse liikluse. Teisi tõendeid, mis lükkaksid A. Kiili ja K. Köögi seletused ümber, kohtu käsutuses ei ole. Kindlustusandja on sündmuskohaga tutvunud mitu kuud hiljem ning tema poolt kohtule esitatud fotod ja teised dokumendid ei kajasta sündmuskoha olustikku 25.01.2002. Mitte iga veelompi sõiduteel ei saa käsitleda üleujutatud alana, millele sõitmine välistab kindlustusandja vastutuse ning Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS peab oma lepingulisi kohustusi täitma; 4) TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes hinnata esiletoodud asjaolu erinevalt mõlemast poolest. OÜ TSC Autoülevaatus ja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vahel pole kunagi olnud vaidlust selles, et poolte vahel eksisteeris 2002 jaanuaris kehtiv kindlustusleping. Kuigi nimetatud lepingu originaali ei ole tsiviilasja materjalide hulgas ning ka hageja valduses, on mõlemad pooled tunnistanud, et selline leping oli olemas, samuti pole poolte vahel olnud vaidlust lepingu tingimuste osas. Vaidluse sisuks on olnud küsimus, kuidas tõlgendada sõidukikindlustuse tingimuste punkte 4.9.1 ja 4.9.4 ning kas kostjal oli õigus keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega ei olnud maakohtul õigust jätta hagi rahuldamata sel põhjusel, et hageja ei olevat kohtule esitanud kindlustuslepingut.
8.Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 30.11.2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on arusaamatu väide, et apellant ei ole esitanud vastustajale vastu rahalist nõuet, vaid soovib, et vastustaja täidaks kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi. Nii Eesti NSV tsiviilkoodeksi kui ka poolte vahel kehtinud kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusandja kohustatud hüvitama õnnetusjuhtumi tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud otsese varalise kahju. Järelikult saab olla kindlustusandja kohustuseks vaid kahjustatud sõiduki remontimine või kui sõiduki remontimine ei ole majanduslikult otstarbekas, siis tema kahjujuhtumi eelse turuhinna hüvitamine. Seega oleks pidanud apellant tasuma riigilõivu, võttes aluseks AS Kommest Auto pakkumise nr 11-200025, mille kohaselt oli kõnealuse sõiduki remondihinnaks 63 852.70 krooni. Juhul, kui kohus oleks jätnud hagi läbi vaatamata, oleks saabunud TsMS §-s 426 nimetatud õiguslikud tagajärjed. Vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Seega oleks apellandi nõue nüüdseks juba aegunud vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg-le 2. Seega on tegemist rahalise nõudega ning hageja oleks pidanud TsMS § 47 lg 2 kohaselt tasuma riigilõivu hagihinnalt. Sama põhimõte tuleneb ka kehtiva TsMS § 139 lg-test 1 ja 3; 2) ei ole apellandil nõudeõigust vastustaja vastu, kuna apellant ei ole vastustajale teadmata põhjustel esitanud Hansa Liising Eesti AS kirjalikku nõusolekut apellandile kindlustushüvitise väljamaksmiseks; 3) ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Antud kahju puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, kuna ei ole realiseerunud pooltevahelises kindlustuslepingus määratletud sündmus, st ei ole toimunud liiklusõnnetust, loodusõnnetust, tulekahju, vandalismi ning vargust ega röövi. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist ja puudub vaidlus selles, et kahju tekkis veest ning oli otseses põhjuslikus seoses sõitmisega üleujutatud teele (A. Kiili tegevusega). Seega puudub vastustajal vastavalt kindlustuslepingule vee tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustus, kui see pole põhjustatud loodusõnnetuse poolt. Sõidukile tekkinud kahju üheks peamiseks põhjuseks on Peugeot 406 mudeli liiga madalal asuv õhuvõtuava, mis on Peugeot sõidukite eripäraks. Kuid vastustaja märgib, et sõiduki mudeli erisustest tulenevad kahjud ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Samuti märgib vastustaja, et kui apellandi kasutuses olev sõiduk Peugeot 406 oli
puudusega, siis vastutab sõiduki kahjustumise eest tootja ehk Peugeot turustamisega Eestis tegelev Kommest Auto AS. Seega ei ole Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 386 ja pooltevahelise kindlustustingimuste punkti 1.2.1 ja 4.9.4 kohaselt tegemist kindlustusjuhtumiga, mistõttu apellandile tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele.
9.Audentos Financial OÜ (pankrotis) ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Antud asjas oleks kohus pidanud hagi Audentos Financial OÜ suhtes jätma täies ulatuses läbi vaatamata ning apellant oleks pidanud esitama vastavasisulise nõude pankrotimenetlusse nõudeavaldusena kooskõlas pankrotiseaduse §-ga 93 ja 94.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
30.novembri 2007 otsuse resolutsioon muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
11.Nähtuvalt hagiavaldusest, oli see algselt esitatud Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS ja Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu. Viru Maakohtu 23. mai 2007 määrusega on jäetud OÜ TSC Autoülevaatus hagi Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu lepingu täitmise kohustamiseks läbi vaatamata. Menetlusosalised nimetatud määrust ei vaidlustanud ning see on jõustunud. Seega on maakohus vaidlustatud otsuses ebaõigesti märkinud menetlusosaliseks Audentos Financial OÜ (pankrotis) ja tsiviilasjaks hagi Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu. 30. novembril 2007 ei olnud enam Audentos Financial OÜ (pankrotis) menetlusosaline ja ei arutatud ka nõuet tema vastu. Samas aga ei too see asjaolu kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist, sest otsuse resolutsioonis ei ole seisukohta võetud Audentos Financial OÜ (pankrotis) vastu esitatud nõude suhtes.
12.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud kohtuotsus ei ole arusaadavalt põhjendatud ja seetõttu ei saa olla ka seaduslik. Nii on kohus tuvastanud, et hageja on jätnud tahtlikult tasumata riigilõivu hagi hinnalt, kuid samas jääb arusaamatuks, millist tähtsust see asjaolu omab asja sisulisel lahendamisel. Hageja poolt hagi esitamisel riigilõivu õiget tasumist peab kontrollima kohus ning juhul, kui riigilõivu oli tasutud ebaõigesti, oleks kohtul olnud õigus keelduda hagi menetlusse võtmisest või jätta hagi läbi vaatamata, kuid protsessiõigusnormid ei anna alust jätta sel alusel hagi rahuldamata. Nähtuvalt esitatud hagiavaldusest, on esitatud hagi kohustada Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS täitma OÜ-ga TSC Autoülevaatus 13.07.2000 sõlmitud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, s.t hindama ja hüvitama hagejale kuuluvale sõidukile põhjustatud kahju (tl 132-133). Seega lähtudes hagi eesmärgist, on tegemist rahalise nõudega ning sel juhul määratakse hagihind rahalise kohustuse väärtusega. Rahalise nõude suurus antud asjas on, võttes aluseks AS Kommest Auto pakkumise nr 11-200025, 63 852.70 krooni. Eeltoodu alusel oleks pidanud apellant tasuma riigilõivu hagi esitamisel 4250 krooni (tasus 200 krooni) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 3500 krooni (tasus 1000 krooni). Vastavalt TsMS § 137 lg-le 11 võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Lähtudes viidatud sättest leiab ringkonnakohus, et hagihind on 63 853 krooni ning sellest lähtudes peab hageja maksma juurde riigilõivu hagi esitamisel 4050 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 2500 krooni, kokku 6550 krooni.
13.Rendilepingu nr 006902L kindlustuslisa nr 503003 punkti 11 kohaselt on rentnik (OÜ TSC Autoülevaatus) kahju- ja kindlustusjuhtumi toimumisel omaniku esindajaks kõigis kindlustusandja juures tehtavates toimingutes, omades kõiki Kindlustusseadusest ning kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja õigusi, v.a kindlustushüvitise vastuvõtmise ning eksperdi nimetamise õigusi ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta, ning kandes kindlustusvõtja kohustusi ning vastutust. Seega oli OÜ-l TSC Autoülevaatuse õigus esitada hagi kohtusse, kuid
ta oleks seda pidanud tegema Hansa Liising Eesti AS kui omaniku nimel. Antud juhul oli hagi algselt esitatud ebaõigesti OÜ TSC Autoülevaatus enda nimel ning kohus ei ole kogu menetluse vältel sellele OÜ TSC Autoülevaatus tähelepanu juhtinud. Samas nähtub asja materjalidest, et OÜ TSC Autoülevaatus 05.09.2005 tasus kogu auto hinna ning omandas sõiduki (tl 131). Saades omanikuks, omandas ta eriõigusjärgluse korras autoga seotud olemasolevad nõuded, s.h ka vaidlusaluse kindlustushüvise nõude. Seega oli vaidlustatud kohtuotsuse tegemise ajal OÜ TSC Autoülevaatus õige hageja, sest ta omandas auto.
14.Õige on apellandi väide, et kuna menetlusosaliste endi vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ TSC Autoülevaatus ja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vahel eksisteeris 2002 jaanuaris kehtiv kindlustusleping, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et ilma lepingu olemasolu tõendamata ei saa olla ei kindlustusjuhtumit ega ka Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kohustust täita kindlustuslepingut ja hüvitada kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju. Kuigi nimetatud lepingu originaali ei ole tsiviilasja materjalide hulgas, on mõlemad pooled tunnistanud, et selline leping oli olemas, samuti pole poolte vahel olnud vaidlust lepingu tingimuste osas. Vaidluse sisuks on olnud küsimus, kuidas tõlgendada sõidukikindlustuse tingimuste punkte 4.9.1 ja 4.9.4 ning, kas oli tegemist kindlustusjuhtumiga või mitte.
15.Kahjujuhtumi toimumise ajal 25.01.2002 kehtinud kindlustusseaduse § 9 kohaselt oli kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või –hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või –hüvitise väljamaksmise kohustus. Rendilepingu nr 006902L kindlustuslisa nr 503003 punkti 10 kohaselt kehtisid poolte vahel sõidukikindlustuse tingimused liisingvara kindlustamiseks (tl 10). Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS on jätnud 01.03.2002 hüvitisotsusega sõiduautole Peugeot 406, registrimärgiga XXX , 25.01.2002 tekkinud kahju hüvitamata kindlustustingimuste punkti 4.9.4 alusel. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste punktile 4.9.4 kindlustuse alusel ei hüvitata kahjusid, mis on tekkinud veest, kui sõidukiga on sõidetud üleujutatud teele või territooriumile.
16.Apellandi väite kohaselt ei olnud tegemist antud juhul üleujutatud teega, vaid sõiduteel oli veelomp ning tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Sõidukikindlustuse tingimuste punkti 1.2.1 kohaselt on suurkasko sõidukindlustus, mis katab liiklus- ja loodusõnnetuse, tulekahju, vandalismi ning varguse ja röövi riskid ning klaasikindlustuse. Tingimuste punkti 4.1.1 järgi hüvitatakse kindlustuse alusel kahju, mis on tekkinud kindlustusobjektile: teelt väljasõitmisel või ümberpaiskumisel; kokkupõrkel liikuva või liikumatu objektiga, kaasaarvatud otsasõidul kodu- või metsloomale; muust ootamatust kindlustusobjekti kahjustanud löögist (välja arvatud punktis 4.4 toodud vandalism), kokkupõrkest või eseme kukkumisest. Vastavalt tingimuste punktile 4.2 loodusõnnetuse korral hüvitatakse pikselöögi, tormi, üleujutuse või muu tugevajõulise loodusnähtuse, samuti varingu või tee sisselangemise poolt kindlustusobjektile tekitatud otsene materiaalne kahju.
17.Antud juhul on apellandile tekkinud otsene varaline kahju seoses sellega, et A. Kiil sõitis 25.01.2002 Tallinnas Räime teel veeloiku ning sõiduk seiskus keset veeloiku, kuna mootorisse sattunud vesi põhjustas tehnilise rikke. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ning seetõttu oli kostja õigustatud keelduma kahju hüvitamisest. Kuna ei esine ühtki tingimuste punktis 4.1.1 nimetatud asjaolu, siis ei ole realiseerunud liiklusõnnetuse kindlustusrisk. Samuti ei ole realiseerunud loodusõnnetuse kindlustusrisk, sest ei esine tingimuste punktis 4.2 nimetatud asjaolusid. Kuna ei ole realiseerunud pooltevahelises kindlustuslepingus määratletud sündmus, st ei ole toimunud liiklusõnnetust, loodusõnnetust, tulekahju, vandalismi ning vargust ega röövi, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Vaidlust ei ole selles, et kahju tekkis veest ning oli otseses põhjuslikus
seoses sõitmisega üleujutatud teele (apellandi väitel veelompi). Asja materjalidest nähtuvalt oli sõidukile tekkinud kahju üheks peamiseks põhjuseks Peugeot 406 mudeli liiga madalal asuv õhuvõtuava, kuid selle asjaoluga oleks pidanud apellant ise arvestama sõiduki ekspluateerimisel. See, et Räime tee oli liikluseks avatud ja sõiduauto BMW läbis vahetult A. Kiili ees veelombi, ei muuda kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks. A. Kiil oleks pidanud ise hindama riske seoses sellega, et ta sõitis üleujutatud teele ja vastavalt sellele käituma (tegema kindlaks vee sügavuse, et olla kindel, et sõidukile ei teki kahju jms). Asjaolu, et tee oli üle ujutatud kuskil 10 m ulatuses (tunnistajate A. Kiili ja K. Kööki ütlused), ei anna alust väita, et tegemist oli suure veelombiga. Tunnistaja K. Kööki ütluste kohaselt oli kogu tee vee all ning mõlemal pool teed olid kraavid ning sealt oli vesi teele tulnud. Seda, et tegemist ei olnud suure veelombiga, vaid tee oli üle ujutatud, tõendavad ka kostja poolt esitatud fotod Räime tänava kohta (tl 108 – 115) ja piirkonna topograafiline kaart (tl 119 - 120), millest järeldub, et Räime tee oli ühtlane ning puudus võimalus apellandi poolt väidetud suureulatusliku lombi tekkimiseks.
18.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad hageja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kostja oma menetluskuludena taotlenud esimese astme kohtult sõidukulu 610 krooni (tl 103, 198) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 59 krooni (tl 103), kokku 669 krooni, väljamõistmist, ja taotlus kuulub rahuldamisele. Samuti tuleb OÜ-lt TSC Autoülevaatus välja mõista hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel vähem tasutud riigilõiv 6550 krooni riigituludesse.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.