Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ASJAOLUD

Osaühing T A on esitanud kohtule hagiavalduse S R K Ai ja Osaühingu A F (pankrotis) vastu nõudega kohustada S R K A täitma S R Kindlustuse Aktsiaseltsi ja Osaühingu T A vahel 13.juulil 2000.a. sõlmitud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, st. hindama ja hüvitama Osaühingule T A kuuluvale sõidukile Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH põhjustatud kahju. Samuti nõudega mõista S R K Aktsiaseltsilt Osaühingu T A kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Hagiavalduse esitas Osaühing T A põhjusel, et 25.jaanuaril 2002.a. umbes kella 11.30 paiku

sõitis sõiduki Peugeot xx , registrimärgiga xxx TDH, kasutaja A K Tallinnas K R teel mereranda. Umbes 8 m kuni 10 m lõik R teest oli kaetud veega, rentnik sõitis vette, kus seiskus sõiduki Peugeot xx , registrimärgiga xxx TDH, mootor. 28.jaanuaril 2002.a. pöördus Osaühingu T A esindaja S R K Aktsiaseltsi poole ja teatas viimasele kindlustusjuhtumist ning palus tekkinud kahjude hüvitamist vastavalt poolte vahel 13.juulil 2000.a. sõlmitud kaskokindlustuse lepingule nr.1674/21639 ning sinna juurde kuuluvatele lisadele nr.1 ja nr.2. 14.märtsil 2002.a. saatis S R K A O T A kirjaliku vastuse, et nad ei hüvita sõidukile tekkinud kahjusid, sest lepingu p.4.9 (4) (lisa 2) kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahjusid, mis on tekkinud sõidukile Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, veest, kui sõidukiga on sõidetud üleujutatud alale. Hagiavalduse kohaselt rikkus S R K A sellise otsuse tegemisel Liikluskindlustuse seaduses ettenähtud 30 – päevalist tähtaega, mille tõttu asus Osaühing T A seisukohale, et kindlustusandja oleks juba selle rikkumise tõttu pidanud kahju igal juhul hüvitama. Osaühing T A pöördus sõiduki Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH kordategemiseks ka Osaühingu A F (pankrotis) poole. Osaühing A F (pankrotis) keeldus sõiduki korda tegemisest põhjendusega, et sõiduk on kindlustatud loodusõnnetuse vastu, mille tõttu peab sõiduki remontima kindlustus. Osaühing A F (pankrotis) leidis, et ta ei ole vastutav sõiduki remontimise kulude eest. Palub hagi rahuldada. 20.veebruaril 2006.a. esitas Osaühing T A kohtule kirjaliku taotluse (tl.132-133) haginõude täpsustamiseks, mille kohaselt ei ole kuni käesoleva ajani kõrvaldatud Osaühingule T A kuuluval sõidukil Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, kindlustusjuhtumiga põhjustatud kahjustusi ning Osaühing T A on endiselt huvitatud sellest, et S R K A täidaks temale kindlustuslepinguga pandud kohustused: hindaks sõidukile Peugeot xx, registrimärgiga xxx TDH, tekkinud kahju suuruse ning hüvitaks kahju vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingule. Osaühing T A asus taotluses seisukohale, et kindlustusjuhtum sõidukiga Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, toimus 25.jaanuaril 2002.a. so enne Võlaõigusseaduse ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumist, mille tõttu palub vaidlusele kohaldada enne 01.juulit 2002.a. kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Tsiviilkoodeksi sätteid. TsÜS – i §112 lg.2 p.5 tolleaegne redaktsioon nägi ette ühe võimaliku õiguskaitsevahendina – kohustuse täitmisele sundimine. Palus hagi rahuldada. Viru Maakohus 19.aprilli 2006.a. otsusega jättis Osaühingu T A hagi S R K A ja Osaühingu A F (pankrotis) vastu kõigi nõuete osas rahuldamata. Kõik kohtukulud pani Viru Maakohus 19.aprilli 2006.a. otsusega Osaühingu T A kanda. Viru Ringkonnakohus 05.veebruari 2007.a. otsusega rahuldas osaliselt Osaühingu T A apellatsioonkaebuse ja tühistas Viru Maakohtu 19.aprilli 2006.a. otsuse täielikult ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Kohtukulude jaotuse jättis Viru Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Viru Ringkonnakohtu 05.veebruari 2007.a. otsuse

kohaselt tuli Viru Maakohtu otsus 19.aprilli 2006.a. otsus tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu, kuna Viru Maakohus võttis vastu otsuse II – kostja, Osaühing A F (pankrotis), suhtes, keda ei olnud kohtuistungile kohtukutsega kutsutud. Lisaks sellele asus Viru Ringkonnakohus seisukohale, et tsiviilasja materjalides puudub üldse kindlustusleping nr .xxx (nr.1674), millele on hageja, Osaühing T A, viidanud esimeses hagiavalduses. Samuti puudub, Viru Ringkonnakohtu otsuse kohaselt, tsiviilasja materjalides kindlustusleping üldse, kuna S R K Ai poolt on kohtule esitatud toimikul lehel nr.73 kindlustuspoliis nr. xxx / xxx 19.detsembrist 2001.a., milles on kindlustusvõtjaks märgitud B K Osaühing ja kindlustusperioodiks 14.juuli 2001.a. kuni 13.juuli 2002.a. ning kindlustusobjektiks vaidlusalune sõiduk. Viru Ringkonnakohtu otsuse kohaselt lähtus Viru Maakohus oma otsuses kindlustusalase lepingulise suhte tuvastamisel Osaühingu T A ja S R K A vahel rendilepingu nr. xxx juurde sõlmitud kindlustuslisast nr. xxx , kuna kindlustuslisa oli sõlmitud ainult kindlustusperioodiks alates 14.juulist 2000.a. kuni 13.juulini 2001.a.. Kuid väidetav kindlustusjuhtum toimus aga 25.jaanuaril 2002.a. ehk pool aastat hiljem kindlustuslisas näidatud perioodist. Viru Ringkonnakohus tegi Viru Maakohtule ülesandeks tsiviilasja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kus asuvad hageja poolt maakohtule hagiavalduse lisana esitatud kindlustusleping nr. xxx /xxx (nr.1674) ja rendileping ning vajadusel nõuda need lepingud pooltelt välja või siis taastada nimetatud lepingud, kui kohus tuvastab, et nimetatud lepingud on kaotsi läinud Viru Maakohtus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, S R K A, kirjalikus vastuses kohtule (tl.47-49; 67-70) hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata põhjusel, et S R K Al ei ole võimalik kindlustuslepingu nr. xxx alusel sõidukile Peugeot xx, registrimärgiga xxx TDH, 25.jaanuaril 2002.a. tekkinud kahju hüvitada, kuna kindlustuslepingus nr.1674 kokkulepitud p.4.9 (4) nõudeid on rikutud Osaühing T A poolt ja nimelt, näeb nimetatud eeskiri ette, et käesoleva kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahjusid, mis on tekkinud veest, kui sõidukiga on sõidetud üleujutatud territooriumile või teele. Kindlustusele esitatud materjalidest on selgelt näha, et sõidukil Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, põhjustas mootori purunemise, just A K poolt sõidukiga üleujutatud R teele sõitmine. A K enda poolt 05.veebruaril 2002.a. kindlustusele antud selgituste kohaselt seiskus kindlustatud sõiduki Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, mootor ajal, kui A K esimese käiguga sõitis tahtlikult umbes 10 m läbimõõduga ja umbes 20 cm – 25 cm sügavusse veelompi. Veelompi sõitmise ajal A K teed ei näinud, vaid ainult aimas, et sõidab veel teel, sest ei uskunud, et tee oleks teinud olulisi pöördeid vasakule või paremale. Veeloigu all teed ennast näha ei olnud ja tee oli üleujutatud tormist põhjustatud tulvavee poolt. Veel selgitab S R K A, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et Osaühing T A ei ole tasunud riigilõivu hagi

hinnalt, kuna tegemist on rahaliselt hindamisele kuuluva hagiga, sest nõue sisaldab kahju hüvitamise nõuet. Osaühing T A on tasunud riigilõivu ainult hinnata hagi esitamise eest. Tsiviilasja menetlemise käigus, 27.septembril 2007.a. esitas kostja, S R K A, kohtule kirjaliku taotluse (tl.250), mille kohaselt esitad S R K A kohtule kindlustusperioodil alates 14.juulist 2001.a. kuni 13.juulist 2002.a. lepingulise suhte olemasolu tõendamiseks Aktsiaseltsi H L E ja Osaühingu T A vahel sõlmitud rendilepingu nr. xxx kindlustuslisa nr. xxx. Nimetatud tõendiga tõendab S R K A, et Osaühingu T A ja S R K A vahel kehtisid perioodil alates 14.juulist 2001.a. kuni 13.juulini 2002.a. S R K A sõidukikindlustuse tingimused liisinguvara kindlustamiseks (kehtivad alates 01.veebruarist 2000.a.). Samuti märgib S R K A oma kirjalikus taotluses, et S R K A ja Osaühingu T A vahel puudub vaidlus nende vahel kehtinud kindlustuslepingu üle, aga samuti puudub vaidlus ka kindlustuslepingu tingimuste üle. Kostja, Osaühing A F (pankrotis), kohtule saadetud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud ja palus hagi jätta rahuldamata (tl.34). Kohtule on esitatud Ida – Viru Maakohtu otsus 04.novembrist 2005.a. tsiviilasjas nr.2 – 2018 / 05 (tl.98102), mille kohaselt on välja kuulutatud Osaühing A F (pankrotis) pankrott ja pankrotihalduriks on nimetatud M K. Seaduse kohaselt tuleb hagi Osaühingu A F (pankrotis) jätta läbi vaatamata ja teatada nõudest pankrotihaldurile M K.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Osaühingu T A, lepinguline esindaja, advokaat K K toetas kohtuistungil hagi ning palus hagi S R K A vastu rahuldada täies ulatuses. Täiendavalt selgitas hageja esindaja, advokaat K K kohtule, et 25.jaanauril 2002.a. toimus hageja kasutuses olnud sõidukiga kindlustusjuhtum, mis oli ette nähtud sõiduki kindlustuslepingu tingimuste p.4.2. Kindlustatud sõidukit Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH juhtinud A K sõitis 25.jaanauril 2002.a. Tallinnas, R teel veeloiku. Sõiduk jäi loigu keskel seisma ja ei käivitunud enam. R tee oli liikluseks avatud, liiklust keelavaid märke ei olnud paigaldatud. Kindlustusjuhtumi toimumisest teatati S R K A. Sõidukile Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH oli sõlmitud suurkasko kindlustus, millega oli sõiduk kindlustatud järgmiste riskide vastu: liiklusõnnetus, loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus ja rööv. Advokaat K K asus kohtuistungil seisukohale, et kindlustatud sõidukile Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH põhjustati kahju tugevate loodusjõudude toime tulemusel ja tegemist oli loodusõnnetuse mõju piirkonnas viibimisega. Kindlustuslepingu olemasolu või puudumise üle hagejal kostjaga vaidlust ei ole. Kostja, S R K A, lepinguline esindaja volikirja alusel, M P, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja esindaja asus kohtuistungil

seisukohale, et sõidukiga Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, pole kindlustusjuhtumit toimunudki, kuna sõidukiga sõideti üleujutatud territooriumile. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et tunnistajad A K ja K K andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sõidukil oli ees veelomp, millesse A K tahtlikult kindlustatud sõidukiga sõitis. Tegemist ei olnud loodusõnnetusega vaid sellega, et A Kl sõitis kindlustatud sõidukiga Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, liiga sügavasse lompi, millise tegevuse tagajärjel muutus sõiduk sõidukõlbmatuks mootori rikke tõttu, mille kõrvaldamine nõudnuks olulisi kulutusi. Tegemist on isiku enda poolt sõidukile Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH põhjustatud kahjuga.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele järgmiste kirjalike tõenditega. Tunnistaja, A K, 12.detsembril 2005.a. toimunud kohtuistungil antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega, mille kohaselt (tl.93) töötab tunnistaja T T projektijuhina. Tunnistaja selgitab kohtule, et õnnetus juhtus 25.jaanuaril 2002.a. umbes kella 12.00 paiku Tallinnas teel mere äärde Räime tänaval. Tunnistaja sõitis sooviga jõuda mere äärde, et teha merest mõned pildid. Õnnetuse toimumise kohast oli mereni umbes 250 meetrit. Ees sõitis BMV, tunnistaja sõitis sõidukiga Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, talle järele. Keset lompi jäi tunnistaja auto seisma. Tunnistaja proovis keset lompi sõidukit Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, veel käivitada, kuid see ei õnnestunud. Tee, kus tunnistaja juhitud sõiduk seisma jäi oli kruusatee, ühes kohas oli üle terve kruusatee veelomp. Kohas, kus auto seisma jäi oli vee sügavus umbes 15 cm – 20 cm. Tee oli liikluseks avatud. Tunnistaja sõitis suunaga mere poole. Koht, kus õnnetus juhtus oli peale viimaseid elumaju. Õnnetuse kohas vesi autosalongi ei tulnud. Auto esimene osa oli vees natukene sügavamalt, esimene pamper oli osaliselt vees, esimene põrkeraud oli natukene vees. Enne tunnistajat sõitis sõiduauto aeglaselt läbi loigu. Liiklusmärke, mis keelaksid sellel teeosal liiklemise ei olnud. Tee oli vee all umbes 8 m – 10 m ulatuses, tunnistaja hinnanguil umbes 2 autopikkust. Tunnistaja oleks sõitnud läbi lombi ka siis, kui ees ei oleks sõitnud ühtegi autot. Kui tunnistaja autot käima ei saanud, siis helistas ta abi saamiseks K K, kes tuli appi oma Hondaga. K K tõmbas oma Hondaga tunnistaja sõiduki Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, lombist välja. Proovisid koos uuesti sõidukit käivitada – ei õnnestunud. Siis palus tunnistaja K K abi, et viimane aitaks tunnistaja sõiduki pukseerida Peugeot teenindusse. Hiljem sai tunnistaja K A teda, et vesi oli tunginud tema sõiduki mootorisse õhupuhastaja kaudu. Peugeotil asub õhupuhastaja ava madalamal kui teistel autodel ja seda tunnistaja ei teadnud, et see ava nii madalal on. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist tavalise veeloiguga, mitte aga üleujutatud alaga, nagu väidab kindlustusfirma.

Tunnistaja, K K, 12.detsembril 2005.a. toimunud kohtuistungil antud ja käesoleval kohtuistungil avaldatud ütlustega, mille kohaselt (tl.95) on A K tunnistaja tuttav, endine töökaaslane. 2002.a. jaanuaris (täpset aega tunnistaja ei mäleta) käis tunnistaja abiks A K Kakumäel, R tänavas. Tegemist on kruusateega, mis läheb mere äärde. Tunnistaja on seal ka varem käinud. Tollel korral oli A K sõiduautoga teele kinni jäänud. Tee oli sellel ajal vee all, mõlemal pool teed oli kraav ja kraavist oligi vesi teele valgunud. Midagi ohtliku, tunnistaja arvates, selles ei olnud. Oli juba hilja õhtul, kui tunnistaja R teele jõudis. Tunnistajal endal on Honda Civic. Tunnistaja tõmbas oma autoga A K auto veest välja ja kuna auto ei käivitunud, siis viis tunnistaja ära A K enda. Auto jäi R teele. Hommikul kutsus tunnistaja puksiiri ja lasi A K auto remonti viia. Tunnistaja arvates ei olnud midagi ohtliku, sest tunnistaja sõitis mitu korda oma Honda Civicuga läbi selle vee. Vesi ei olnud sügav, sest ka üle Põhjala kummikute ei tulnud vett, jalad märjaks ei saanud. Tunnistaja ise kahtlustas, et tegu võib olla elektririkkega, kuid K A öeldi, et mootor on vett sisse tõmmanud. Tunnistaja nägi ise, et kui õhufilter maha võeti siis oli vesi silindrisse sattunud. Õnnetuse juhtumise ajal oli ilm tormine. Hiljem, kui tunnistaja kindlustuse inimestega kohapeal käis, siis vett enam ei olnud, tee oli jäine. Tunnistaja ei arva, et see ala oleks õnnetuse hetkel olnud üleujutatud ala. Kui oleks olnud üleujutatud, siis ei oleks ka tunnistaja oma autoga julgenud sellele alale sõita A K välja tõmbama. Vette sõitmine ei paistnud olevat ohtlik. Hoiatusmärke ei olnud teel väljas, ei õnnetuse ajal, kui ka järgmisel päeval. Ka siis, kui tunnistaja kindlustuse inimestega sündmuskohal käis, ei olnud hoiatusmärke väljas. Kui tunnistaja A K autole puksiiritrossi külge pani, siis ta nägi, et vesi oli seisval sõidukil umbes esimese pamperini, samuti said tunnistajal käed selle tegevuse juures märjaks. Kui autouksed lahti tehti, siis vett salongi ei tulnud. Kõike tunnistaja enam täpselt ei mäleta, sest sündmusest on juba üle nelja aasta möödas ja kõik asjaolud ei pruugi enam peensusteni meeles olla. Osaühingu T A maksekorraldusega nr.573 03.juulist 2003.a. 200.- krooni riigilõivu tasumise kohta (tl.8). Kasutusrendi lepinguga nr. xxx (tl.9). Rendilepingu nr. xxx juurde sõlmitud kindlustuslisaga nr. xxx kindlustusperioodiks alates 14.juulist 2000.a. kuni 13.juulini 2001.a. (tl.10), mille kohaselt on sõiduk Peugeot xx , registrimärgiga xxx TDH, kindlustatud vabatahtliku kindlustusega S R K A poolt, p.9 kohaselt on kindlustatud vara omanikuks ja hüvitise saajaks H L E AS. S R K A poolt 01.märtsil 2002.a. vastu võetud sõidukikindlustuse hüvitisotsusega (tl.11-12), mille kohaselt ei ole seesamil võimalik kindlustuslepingu nr. xxx alusel sõidukile Peugeot xxx registrimärgiga xxx TDH 25.jaanuaril 2002.a. tekkinud kahju hüvitada, kuna kindlustuse üldtingimuste p.4.9 (4) kohaselt ei hüvitata kahjusid, mis on tekkinud veest, kui sõidukiga on sõidetud üleujutatud teele või territooriumile. Osaühingu T A pretensiooniga B K OÜ vastu (tl.13-14). S R K A vastusega pretensioonile (tl.15-16). Seesam sõidukikindlustuse tingimustega liisinguvara

kindlustamiseks (üldtingimused ehk tüüptingimused) (tl.17-24). B K OÜ kirjaliku vastusega hagiavaldusele (tl.30-33), milles B K OÜ palub jätta hagi nende vastu rahuldamata kuna B K OÜ ei ole käesolevas tsiviilasjas kohaseks kostjaks. Osaühingu A F (pankrotis) kirjaliku vastusega hagile (tl.34), milles Osaühing A F (pankrotis) hagi ei tunnista. Osaühingu T A kirjaliku taotlusega kohtunik H V senise kostja asendamiseks uue kostjaga – S R K A (tl.39-40). Osaühingu T A kirjaliku taotlusega kohtunik H V uue postiaadressi kohta (tl.43). S R K A kirjaliku vastusega hagile (tl.47-49). A K elektroonse vastusega S R K A kahjukäsitlejale A L (tl.50), mille kohaselt seiskus sõiduauto mootor sõidu ajal, kui A K esimese käiguga veelompi läbis. Vee sügavus oli lombis, A K hinnanguil, umbes 20 – 25 cm ning vesi oli tekkinud lompi tormi tagajärjel. A K seletab veel, et tee oli nii üleujutatud selle lombi poolt, et teed vee all võis ainult aimata ning A K ainult arvas, et tee läks lombi all otse, sest ei uskunud, et tee teeb lähema 10 meetri jooksul olulisi pöördeid paremale või vasakule. Ida – Viru Maakohtu määrusega 03.augustist 2005.a. (tl.54-55). Osaühingu T A lepinguline esindaja, advokaat K K kirjaliku taotlusega 30.septembrist 2005.a. tõendite väljanõudmiseks (tl.64-66). S R K A täiendava vastusega hagile (lisatud hüvitisotsus) (tl.67-71). K K poolt esitatud sõidukikindlustuse hüvitustaotlusega (tl.72), millest selgus, et A K ise sõitis R teel veelompi nii, et mootor seiskus ja ei käivitunud enam. Kindlustuspoliisiga nr. xxx 19.detsembrist 2001.a. (tl.73), mis nägi ette, et poolte kohustused ja vastutus on ette nähtud üldistes lepingutingimustes (ÜL). S R K A kirjaliku vastusega tõendite nõudele 01.novembrist 2005.a. (tl.81). Ärakirjaga sõiduki Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, registreerimistunnistusest EE xxx (tl.82). K A pakkumusega nr.11 – 200025 30.jaanuarist 2002.a. sõidukile Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH remondisummas 63 852.70 krooni (tl.83), millega luges kohus tõendatuks, et Osaühingul T A oli võimalik hagi esitamisel kindlaks määrata hagi hinda ja sõidukile tekitatud kahju suurust, milleks on 63 852.70 krooni, mis moodustab Peugeot firmaesinduse poolt pakutud sõiduki taastamisremondi maksumusest. Samuti luges kohus tõendatuks, et Osaühingul T A oli võimalik tasuda hagi esitamisel riigilõivu hagi hinnast lähtuvalt, Osaühing T A seda ei teinud, mille tõttu kuulub Osaühingu T A kahju kindlaksmääramise nõue ja kahju hüvitamise nõue rahuldamata jätmisele, kuna hageja ei ole tasunud oma nõudelt seadusandluses ettenähtud ulatuses riigilõivu. 12.detsembril 2005.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.89-97), kuhu on lisatud tunnistajate A K ja K K ütluste protokollid. Ida – Viru Maakohtu otsusega 04.novembrist 2005.a. Osaühing A F (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kohta (tl.98-102). S R K A menetluskulude hüvitamise avaldusega (tl.103-104). S R K A kirjaliku taotlusega 20.veebruarist 2006.a. täiendavate tõendite esitamiseks (tl.106-107). Mõõtejoonlauaga tehtud fotodega sama marki sõidukist (tl.108-109), mis aitavad illustreerida ja mõista vee sügavust sündmuskohal. Sündmuskohast hiljem tehtud fotodega (tl.110-115), mis aitavad mõista veelombi asukohta maastikul. Fotoärakirjaga sõiduki

Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, registreerimistunnistusest (tl.116). Väljatrükiga maa – ameti kataloogist sündmuskoha paiknemise kohta maastikul (tl.117). Sündmuskoha plaaniga (tl.120). Tallinna aluskaarti leppemärkide kataloogiga (tl.122-127). Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi õiendiga 25.jaanuari 2002.a. Kakumäe ilmaandmete ja Paldiski veetaseme kohta (tl.128-129). S R K A kahjukäsitlejate poolt koostatud maksmisotsusega 01.veebruarist 2006.a. (tl130). Müügilepingu nr.006902L Lisaga nr.1 (tl.131). Osaühingu T A lepinguline esindaja, advokaat K K poolt esitatud hageja nõude täpsustamise taotlusega 20.veebruarist 2006.a. (tl.132-133). 20.veebruaril 2006.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.134-138). Viru Maakohtu kohtuotsusega 19.aprillist 2006.a. (tl.140-145). Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 05.veebruarist 2007.a. (tl.210-216). Viru Maakohtu määrusega 23.maist 2007.a. (tl.236), millega jäeti läbi vaatamata Osaühing T A hagi Osaühing A F (pankrotis) vastu lepingu täitmise kohustamise nõudes. Kohtumäärus on jõustunud. Määruskaebust kohtumäärusele ei esitatud. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise hetkeks on kohtumääruse avalikult teatavakstegemise hetkest möödunud viiekuuline tähtaeg, mille jooksul on kohtulahendi vaidlustamine menetlusosaliste poolt võimalik. S R K A poolt esitatud kirjalik taotlus 25.septembrist 2007.a. (tl.250) tõendite esitamiseks ja seisukoht tõendite kogumise kohta. Aktsiaseltsi H L E ja Osaühingu T A vahel sõlmitud rendilepingu nr. xxx kindlustuslisa nr. xxx kindlustusperioodiks alates 14.juulist 2001.a. kuni 13.juulini 2002.a. (tl.251). 03.oktoobril 2007.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.254). Osaühing A F (pankrotis) Viru Maakohtus asuva pankrotitoimiku nr.2 – 05 – 3719 materjalidega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. TsK §386 kohaselt vabatahtliku kindlustamise lepingu järgi kohustub kindlustusorganisatsioon lepingus tähendatud sündmuse (kindlustusjuhtumi) saabumisel: 1) varakindlustuse korral – hüvitama kindlustajale või teisele isikule, kelle kasuks leping sõlmiti, kantud kahju (maksma välja kindlustushüvise) lepingus kokkulepitud summa (kindlustussumma) piirides, kui aga vara ei olnud kindlustatud täies väärtuses, siis kahju vastava osa, kui kindlustuseeskirjadega ei ole ette nähtud teisiti; 2) isikukindlustuse korral – maksma kindlustajale või mõnele teisele isikule, kelle kasuks on leping sõlmitud, lepingus kokkulepitud kindlustussumma, sõltumata sotsiaalkindlustuse või sotsiaalhoolduse korras ja kahju hüvitamise korras temale kuuluvaist summadest. Kindlustaja kohustub maksma lepinguga kindlaksmääratud kindlustusmakseid. Vastavalt TsK §387 läheb varakindlustuse korral nõudeõigus

tekitatud kahju eest vastutava isiku vastu kindlustajalt (või mõnelt teiselt kindlustushüvist saanud isikult) üle kindlustusorganisatsioonile väljamakstud kindlustushüvise summa piirides. Kindlustusseaduse §5 sätestab, et kindlustatu on kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping; §6 kohaselt on soodustatud isikuks füüsiline või juriidiline isik, kellele makstakse kindlustusjuhtumi saabumisel välja kindlustussumma, kui kindlustuslepingus on nii ette nähtud. Soodustatud isikule väljamakstav kindlustussumma ei kuulu kindlustusvõtja pärandvara hulka. Kindlustusseaduse §9 kohaselt on kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või – hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või – hüvitise väljamaksmise kohustus. Samuti kuulub rakendamisele Rendilepingu nr.006902L juurde sõlmitud kindlustuslisa nr.503003 kindlustusperioodiks alates 14.juuli 2001.a. kuni 13.juulini 2002.a. sätted, mille p.9 kohaselt on vara omanikuks ja hüvitise saajaks Hansa Liising Eesti Aktsiaselts ning p.11 kohaselt on rentnik kahju – ning kindlustusjuhtumi toimumisel omaniku esindajaks kõigis kindlustusandja juures tehtavates toimingutes omades kõiki kindlustusseadusest ning kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja õigusi välja arvatult kindlustushüvise vastuvõtmise ning eksperdi nimetamise õigus ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta ning kandes kindlustusvõtja kohustusi ning vastutust. Kindlustuslisa kuulub rakendamisele koos „Seesam kindlustuse tingimustega liisinguvara kindlustamiseks“ (kehtivad alates 01.jaanuarist 2000.a.), mille p.4.9.4. sätestab, et käesoleva kindlustuse alusel ei hüvitata kahjusid, mis on tekkinud veest, kui sõidukiga on sõidetud üleujutatud teele või territooriumile. Samuti kuuluvad rakendamisele kindlustuspoliisi nr.1674/21639 19.detsembrist 2001.a. sätted (tl.73), mis nägid ette, et poolte kohustused ja vastutus on ette nähtud üldistes lepingutingimustes (ÜL)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja kuulub rahuldamata jätmisele täies ulatuses. Hageja, Osaühingu T A kanda tuleb täies ulatuses panna S R K A kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingul T A ei ole praegu ja ei ole ka kunagi olnud kindlustushüvise osas nõudeõigust S R K A vastu. Kindlustuslepingus oli soodustatud isikuks ja vara omanikuks Aktsiaselts H L E, kellel on nõudeõigus. Kohus luges tõendatuks, et kõik toimingud kindlustushüvise saamiseks tegi

Osaühing T A Aktsiaseltsi H L E esindajana, milleks oli temal volitus kindlustuslisas. Kindlustushüvise vastuvõtmiseks Osaühingul T A kindlustuslisas volitus puudus, selleks oli vaja eraldi kirjalikku volikirja. Aktsiaselts H L E aga nõuet S R K A vastu esitanud ei ole ja ei ole nõuet esitama kirjalikult volitanud ka hagejat, Osaühingut T A. Kohus luges kohtule esitatud tõenditega ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et Peugeot firmaesinduse AS K A poolt oli ekspertarvamusena kindlaks tehtud kahju suurus, mille tõttu tuleb tähelepanuta jätta, kui ebaõiged, Osaühingu T A väited selle kohta, et kahju ei ole kindlaks tehtud ja ei ole võimalik kindlaks määrata hagi hinda. Arvestada tuleb S R K A vastuväitega, et tegelikult esitas Osaühing T A hinnalise hagi jättes tahtlikult tasumata riigilõivu hagi hinnalt. Kohus luges tõendatuks, et S R K A keeldumine kindlustushüvise maksmisest sõidukile Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, tekitatud kahju katteks on põhjendatud ja õige, kuna ka kohus asus seisukohale, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga. Kohus luges tõendatuks, et A K sõiduki Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, juhina, omades juhilube, oli teadlik asjaolust, et antud sõiduk on valmistajatehase poolt ette nähtud ainult heakorrastatud maanteedel sõitmiseks. Kohus asus seisukohale, et A K pidi aru saama, et sõiduki Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, näol ei ole tegemist täisraamil maasturiga (mis on mõeldud sõitmiseks ka teedeta maastikul) või isegi ei ole tegemist linnamaasturiga (mis oleks mõeldud sõitmiseks ka vähekorrastatud teedel). Ometi sõitis A K tahtlikult sõidukiga Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH, üleujutatud alale, milles sõitmise of road tingimused on jõukohased ainult täisraamil maastikuautole. Eeltoodut aluseks võttes asus kohus seisukohale, et A K põhjustas sõidukile Peugeot xxx , registrimärgiga xxx TDH kahju tahtlikult oma täiesti teadliku tegevusega. Asjaolu, et üleujutatud teeosa või veeloik oli tekkinud tormi tagajärjel, ei muuda toimunut iseenesest veel kindlustusjuhtumiks, kuna tegemist ei olnud antud juhul vääramatu jõuga, mida A K ei oleks saanud oma tegevusega vältida. A K oli alati võimalus, arvestades tema poolt juhitud sõiduki klassi, veest mitte läbi sõita. A K oleks võinud auto seisma jätta ja mere äärde tormi fotografeerima minna jalgsi. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhtumil ei olnud tormist tekkinud üleujutus R teel Tallinnas ja sõidukile Peugeot xxx, registrimärgiga xxx TDH, tekkinud kahju omavahel vääramatult ja paratamatult põhjuslikus seoses. Sõidukile Peugeot xxx registrimärgiga xxx TDH, kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses A K peas sündinud tahtliku otsusega sõita oma sõidukiga üleujutatud teeosale. Kohus luges tõendatuks ka asjaolu, et Viru Ringkonnakohtu 05.veebruari 2007.a. otsusega tuvastati täiendavad alused Osaühingu T A hagi rahuldamata

jätmiseks, mis olid jäänud esimese astme kohtul märkamata. Viru Ringkonnakohus tuvastas, et tsiviiltoimikus puudub kindlustusleping nr.1674/21639 (või nr.1674). Kuigi poolte vahel vaidlus kaskokindlustulepingu üle puudub, nõustus Viru Maakohus Viru Ringkonnakohtu seisukohaga, et ilma kindlustuslepingu olemasolu tõendamata ei saa ollagi juttu, ei kindlustusjuhtumist, ega ka S R K A kohustusest täita kindlustuslepingut ja hüvitada Osaühingule T A kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju. Oma nõude põhjendatuse tõendamise koormus lasub Osaühingul T A. Viru Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaoludele tuginedes luges Viru Maakohus veelkordselt tõendatuks, et Osaühingu T A poolt esitatud hagi S R K A vastu on täiesti põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Täites Viru Ringkonnakohtu ülesannet ja selgitades välja, kuhu sai toimikust kindlustusleping nr. xxx (või nr.1674), tuvastas Viru Maakohus järgmised asjaolud: 1) Esimesed toimingud käesolevas tsiviilasjas tegi kohtunik H V. Kohtusse saabunud dokumendid vaatas läbi ja koostas vastused konsultant H L. 2) Osaühing T A ei teadnud alguses, millises firmas sõiduk kindlustatud oli, mida tõendab esialgne hagi esitamine B Ki OÜ vastu, kes osutab ainult maakleriteenuseid ja vahendab erinevate kindlustusfirmade teenuseid. Hagiavalduse lisas märkis Osaühing T A, et esitas kohtule ka kindlustuslepingu nr.1674/21639 (või nr.1674). Kohtunik V H istungisekretär on koostanud tsiviiltoimikus olevate kohtusse saabunud dokumentide nimekirja (toimiku kaanel), mille loetelu p.5 alt võib lugeda, et kohtusse saabus koos hagiavaldusega kindlustuslisa nr. xxx, mitte aga kindlustusleping nr. xxx (või nr.1674) (nagu väidab hagiavaldus). 3) Hiljem, menetluse käigus, esitas S R K A kohtule kindlustuspoliisi nr. xxx 19.detsembrist 2001.a. kindlustusperioodiks alates 14.juulist 2001.a. kuni 13.juulini 2002.a.. Eeltoodu põhjal luges kohus tõendatuks, et hagiavalduse esmase esitamise ajal ei olnudki Osaühingul T A kindlustuslepingut nr. xxx (või nr.1674) (poliisi), kuna ta sõlmis kindlustuslepingu maakleri vahendusel ja tasus kindlustusmakseid maakleri vahendusel. Kindlustusleping nr. xxx (või nr.1674) (poliis) oli siis ja on ka praegu arvatavasti maakleri enda käes. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing T A esitas kohtule kindlustuslisa nr. xxx (nagu seda on tuvastanud koheselt istungisekretär). Kindlustuslepingu nr. xxx (või nr.1674) numbri on Osaühing T A võtnud temale S R K A poolt saadetud sõidukikindlustuse hüvitusotsusest ja kirjutanud hagiavalduse lisasse arvates ekslikult, et kindlustuslisa ongi seesama kindlustusleping nr. xxx (või nr.1674). Kohus asus seisukohale, et kui Osaühing T A oleks koheselt, juba enne hagiavalduse esitamist pöördunud kvaliteetse õigusabi saamiseks vandeadvokaadi poole, siis ei oleks eelpoolloetletud eksimusi kostja valikul ja dokumentide koostamisel Osaühingul T A tekkinud.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.