Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-57412
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Hansapank ja OÜA avaldus RR’u pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotimenetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja aktsiaselts Hansapank võlausaldaja esindaja O Harlamova võlausaldaja OÜA(registrikood XXX; XXX); võlausaldaja lepinguline esindaja Elmer Muna (advokaadibüroo Tark ja Co, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn); võlgnik RR (isikukood XXX; XXX).
esindajad
Kohtuistuni toimumise aeg
28. jaanuar 2009
Istungil osalenud isikud
võlausaldaja aktsiaseltsi Hansapank lepinguline esindaja O Harlamova; võlausaldaja OÜAlepinguline esindaja Elmer Muna; võlgnik RR.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlausaldajate aktsiaseltsi Hansapank ja OÜA kanda.
2-08-57412
Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud 03.09.2008 esitas võlausaldaja aktsiaselts Hansapank Harju Maakohtule avalduse võlgniku RR’u pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku vastutuse aluseks käendusleping, mille järgi võlgnik võttis endale kohustuse vastutada laenulepingust ja selle kõigi lisadest tulenevate OÜE kohustuste kohase täitmise eest. Lepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenusumma tagastama ühekordse maksena tagastamise lõpptähtpäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingus 31.08.2007. Laenusaaja ei tagastanud summat kokkulepitud tähtajaks. Laenusaaja ega võlgnik ei ole laenulepingu lõppemisele järgnenud aasta jooksul oma kohustust laenusummade tasumise osas täitnud ning võlgnik ei ole seda teinud ka pankrotihoiatuse saamisel. Laenusaaja pankroti välja kuulutamise seisuga (30.04.2007) võlgneb võlgnik võlausaldajale lepingu alusel laenulepingust tuleneva laenusumma 3 866 758.42 krooni. Kuna võlgnik ei ole tasunud võlgnevust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist ning võlgnik on nõuet tunnistanud, siis leiab võlausaldaja, ete võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja võlgniku pankrot välja kuulutada. Harju Maakohtu 05.09.2008 määrusega on kohus võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma kohtu deposiiti 25 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks. 15.09.2008 laekus võlausaldajalt raha kohtu deposiiti. 08.12.2008 saabus kohtusse võlausaldaja OÜA avaldus pankroti välja kuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja, ASY (pankrotis) ning OÜE(pankrotis) laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ ASY(pankrotis) laenu summas 1 000 000 krooni. 12.02.2007 sõlmisid OÜA ja RR käenduslepingu, mille alusel kohustus võlgnik vastutama laenulepingust tulenevate ASY(pankrotis) kohustuste kohase täitmise eest. Põhivõlg 1 000 000 krooni on pankrotiavalduse kohaselt muutunud sissenõutavaks 12.09.2007. 01.10.2008 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse käenduslepingus märgitud aadressil. Kuna võlgnik ei ole tasunud võlgnevust 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse saamist ning võlgnik on nõuet tunnistanud, siis leiab võlausaldaja, ete võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja võlgniku pankrot välja kuulutada. 08.12.2008 määrusega liitis kohus ühte menetlusse aktsiaseltsi Hansapank ja OÜA pankrotiavaldused, tsiviilasja numbriks jäi 2-08-57412. 06.01.2009 esitas võlgnik vastuväited pankrotiavaldustele. Vastuväite kohaselt ei ole võlgnik nõus esitatud nõuete suurustega. Käenduslepingu järgselt käendas RR laenusummat osaliselt – 1,5 miljoni krooni ulatuses. Võlgnik asub seisukohale, et käendusleping on tühine. Käenduslepingu esimeseks tühiseks pidamise asjaoluks on see, et kui käendaja kohustub vastutama mahus, mis on tema majanduslike võimalustega võrreldes ebaproportsionaalne,
2-08-57412 võib põhivõlgniku maksejõuetus põhjustada käendaja majandusliku laostumise, mis on aga ebaõiglane ja heade kommete vastane. Võlgnik leiab, et juhtudel, kus käendaja kohustused on tema sooritusvõimega ebaproportsionaalselt suured, võib öelda, et võlausaldajad kasutasid ära käendaja kogenematust ning erakorralist vajadust vältida võimalikku töötajatele palkade maksmata jäämist ning töökoha kaotusi. Võlgnik leiab, et võlausaldajal AS Hansapank oli võimalus nimetatud ebaproportsionaalsus tuvastada. Võlgnik märgib, et ebaõiglus sellise käenduse osas seisneb selles, et käendajal puudus käenduslepingu sõlmimisel praktiliselt valik – ettevõtte hea käekäigu nimel nõustus käendaja käenduskohustusega. Samuti leiab võlgnik, et asjaolu, et Hansapanga laenuhaldur, sõlmides laenulepingu E ning lisades lepingu sõlmimise hilisemas faasi, et lisaks reaalsetele tagatistele sõlmitakse võlgnikuga „igaks juhuks“ isiklik käendusleping, jättis võlgnikule mulje kui formaalsusest, mis võlgniku hinnangul on TsÜS § 94 kohaselt käsitletav pettusena. 28.01.2009 toimunud kohtuistungil jäid võlausaldajad oma nõuete juurde. Võlgnik vaidles jätkuvalt pankrotiavaldustele vastu ning et võlgnik ei ole maksejõuetu.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse võlausaldaja avalduse alusel algatamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 15 lg 2 p 4 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse võlausaldaja avalduse alusel algatamata kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 84 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et võlausaldajate avaldused tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrotimenetlus algatamata. Võlausaldaja aktsiaselts Hansapank on esitanud Harju Maakohtule avalduse RR’u pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on aktsiaselts (AS) Hansapank ja osaühing (OÜ) E sõlminud laenulepingu, millest tulenevate kohustuste tagamiseks 1 500 000 krooni ulatuses sõlmis AS Hansapank käenduslepingu võlgnikuga. Võlausaldaja laenulepingust tulenev nõue on 3 866 758.42 krooni, mille tagastamise tähtajaks oli 31.08.2007. Laenusaaja laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud ja seetõttu esitas võlausaldaja nõude käendaja vastu. Võlausaldaja põhistab pankrotiavaldust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga – võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik asub seisukohale, et sõlmitud käendusleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega, samuti on võlausaldaja võlgnikku petnud, jättes käenduslepingu sõlmimisest mulje kui formaalsusest.
2-08-57412
Võlgnik on võlausaldaja AS Hansapank nõudele vastu vaielnud, väites, et käendusleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega. Vastuolu heade kommetega väljendub võlgniku hinnangul asjaolus, et kui käendaja kohustub vastutama mahus, mis on tema majanduslike võimalustega võrreldes ebaproportsionaalne, võib põhivõlgniku maksejõuetus põhjustada käendaja majandusliku laostumise, mis on aga ebaõiglane. Võlgnik leiab, et kuna käendaja kohustused on tema sooritusvõimega ebaproportsionaalselt suured, siis võib öelda, et võlausaldaja kasutasid ära käendaja kogenematust ning erakorralist vajadust vältida võimalikku töötajatele palkade maksmata jäämist ning töökoha kaotusi. Võlgnik leiab, et võlausaldajal AS Hansapank oli võimalus nimetatud ebaproportsionaalsus tuvastada. Võlgnik märgib, et ebaõiglus sellise käenduse osas seisneb selles, et käendajal puudus käenduslepingu sõlmimisel praktiliselt valik – ettevõtte hea käekäigu nimel nõustus käendaja käenduskohustusega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on sõlminud käenduslepingu omal vabal tahtel, nõustudes käenduslepingu tingimustega ning võtnud sellest tulenevalt endale kohustuse täita käenduslepingus kokkulepitut. Võlausaldaja leiab, et ei esine asjaolusid, millest tulenevalt oleks käendusleping vastuolus heade kommetega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on ettevõtlust korraldav isik, kellel on piisavad teadmised ja võimalused hinnata käenduslepingu sõlmimisega kaasnevat vastutust ning kuna võlgnik oli käenduskohustuse võtmise ajal laenusaaja juhatuse liige, siis tuleb käendust seostada võlgniku majandus- ja kutsetegevusega. Kohus leiab, et kuna võlgnik on asunud seisukohale, et võlausaldaja nõue ei ole selge, sest käendusleping on tühine, olles vastuolus heade kommetega ning tuginenud asjaolule, et võlausaldaja on ära kasutanud tema kogenematust ning erakorralist vajadust vältida võimalikku töötajatele palkade maksmata jäämist ja töökoha kaotust, samuti puudus võlgnikul võimalus jätta käendusleping sõlmimata ettevõtte hea käekäigu nimel, siis ei ole võlausaldaja nõue selge. Võlausaldaja vastuväited on paljasõnalised. Võlausaldaja on muu hulgas tuginenud asjaolule, et võlgnik, olles käenduslepingu sõlmimise ajal laenusaaja OÜ E juhatuse liige, tegutses käenduslepingut sõlmides oma majandus- ja kutsetegevuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-89-08 asunud seisukohale, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 järgi juhul, kui isik oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. Kohus on kohustatud juhtima menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, mis vajavad menetluses tõendamist. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtul anda võlgnikule võimalus tõendada asjaolu, et võlgnik ei tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõudes selgusele jõudmine eeldab vaidlus lahendamist mahus, mis ületab pankrotimenetluses kehtestatud tähtaegu ning pooltele võimaluse andmist oma seisukohtade tõendamiseks, siis ei ole võlausaldaja nõue selge. Kohus leiab, et võlgnik on võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud. PankrS § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse võlausaldaja avalduse alusel algatamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja aktsiaselts Hansapank avaldus tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrotimenetlus tuleb jätta algatamata. 08.12.2008 saabus kohtusse võlausaldaja OÜA avaldus pankroti välja kuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja, ASY(pankrotis) ning OÜE(pankrotis) laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ ASY(pankrotis) laenu summas 1 000 000 krooni. 12.02.2007 sõlmisid OÜA ja RR käenduslepingu, mille alusel kohustus võlgnik vastutama laenulepingust tulenevate ASY(pankrotis) kohustuste kohase täitmise eest. Põhivõlg 1 000 000 krooni on pankrotiavalduse kohaselt muutunud sissenõutavaks 12.09.2007. 01.10.2008 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse käenduslepingus märgitud aadressil. Võlgnik on
2-08-57412 pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Vastavalt OÜA poolt pankrotiavaldusele lisatud postisaadetise väljastusteatele on võlgnikule väljastatud kiri tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 86). Võlausaldaja OÜA on pankrotiavalduse põhistamisel tuginenud asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. PankrS § 15 lg 2 p 4 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse võlausaldaja avalduse alusel algatamata kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud ja võlausaldaja OÜA ei ole toimetanud võlgnikule pankrotihoiatust kätte olukorras, kus ta tugineb PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud asjaolule, et võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisest arvates 10 päeva jooksul oma kohustust täitnud, siis tuleb PankrS § 15 lg 2 p 4 kohaselt jätta võlausaldaja OÜA avalduse alusel võlgniku pankrotimenetlus algatamata Muud menetlusosaliste seisukohad ei ole asjakohased. Kuna kohus on jätnud algatamata aktsiaselts Hansapank pankrotimenetluse, siis kuulub võlausaldajale aktsiaseltsile Hansapank tagastamisele kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud 25 000 krooni. Tulenevalt TsMS § 150 lg 3 tuleb jätta menetluskulud võlausaldajate kanda.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.