lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-64827/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 09.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-08-64827/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1656
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

09.veebruar 2009.a. kell 12.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-08-64827

Tsiviilasi

B. I. G. P. A. S. E. K. vastu 67 824,97 krooni ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

37 369,32 krooni

Menetlusosalised ja nende

Hageja: B. I. G. P. A. S. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx Esindaja: T. T. , xxxxxxx Kostja: E. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, viimane elukoht Eestis: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht S. V. : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada B. I. G. B. A. N. K. A. S. E. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista E. K. B. I. G. B. A. N. K. A. S. 61 393 (kuuskümmend üks tuhat kolmsada üheksakümmend kolm) krooni 46 senti tarbijakrediidilepingust tuleneva võla (sealhulgas tagastamata krediidisumma 37 369,32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7035,51 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 09.veebruarini 2009.a. 16988,63 krooni) katteks.
3.Välja mõista E. K. B. I. G. B. A. N. K. A. S. viivis 29,3% aastas tagastamata krediidisummalt alates 10.veebruarist 2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta rahuldamata B. I. G. B. A. N. K. A. S. E. K. leppetrahvi, summas 7669,86 krooni väljamõistmiseks.
5.Määrata kindlaks E. K. poolt B. I. G. B. A. N. K. A. S. -ile hüvitatavate menetluskulude suurus 3666 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni 25 senti. 6.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.12.2006 tarbijakrediidilepingu nr.0611682/96st, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 40 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 29,3% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule B. I. G. P. A. S. üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja poolt on saadetud kostjale meeldetuletuskirjad, seejärel 05.07.2007 lepingu ülesütlemishoiatus, milles paluti kahe nädala jooksul lepingust tulenevad võlgnevused likvideerida ning teavitati kostjat lepingu ülesütlemise ohust. Kuna kostja ei asunud võlgnevust tasuma ka hageja poolt antud tähtajal ning tasumata oli kolm järjestikust makset, ütles hageja 26.07.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Ülesütlemisel oli kostja võlg hageja ees kokku 54 126,13 krooni, millest 38 349,32 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 7035,51 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7669,86 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 71,44 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale1980 krooni, millest 980 krooni arvestati krediidisumma katteks ning 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Kuna kostja hiljem enam midagi ei tasunud, arvestas hageja edasi viivist, mis 01.10.2008.a. seisuga moodustas 15 750,28 krooni. Neil asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 158 lg 1, taotleb hageja kostjalt tagastamata krediidisumma 37 369,97 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 7035,51 krooni, leppetrahvi 7669,86 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 15 750,28 krooni, kokku võla , summas 67 824,97 krooni väljamõistmist. Lisaks soovib hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivise 29,3% tagastamata krediidisummalt aastas alates 01.10.2008.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 04.11.2008 (tl.32), kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.

2 (5)

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 hageja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Tulenevalt osundatud paragrahvi 6.lõikest jätab kohus otsusega hagi rahuldamata, kui hageja taotleb küll tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lõigete 1 ja 6 alusel rahuldada osaliselt. Hageja on hagiavaldus esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad, kuid hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendamata. Kuigi kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõlgendab kohus TsMS § 407 lg 6 sätestatut selliselt, et kohus saab tagaseljaotsusega rahuldada hagi vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 on kohtu pädevuses seaduse kohaldamine otsuse tegemisel. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 23.12.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl.15), selle juurde kuuluvast maksegraafikust (tl.16) ja lepingu üldtingimustest (tl.17-18). Hagiavaldusele on lisatud ka hageja poolt kostjale saadetud lepingust tulenevate kohustuste täitmist meelde tuletavad kirjad (tl.19-23), hinnakiri (tl.24) ja viivise arvestus kuni hagi esitamiseni (tl.25). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidilepingut reguleerivad VÕS 22.peatüki 2.jao sätted (§-d 402 – 421).Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 kohaselt krediidileping, , millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 421 on VÕS 22.peatüki 2.jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 on väljendatud seisukoht, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine tulenevalt VÕS § 415 lg 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi, ega näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Osundatud säte näeb ette vaid võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Seega on lepingu üldtingimuste p.6.3, mis sätestab krediidisaaja kohustuse tasuda 3 (5)

lepingu erakorralisel ülesütlemisel leppetrahvi, tühine TsÜS § 87 ja VÕS § 421 alusel vastuolu tõttu seadusega. Eeltoodud alustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi, summas 7669,86 krooni väljamõistmiseks, kui õiguslikult põhjendamata nõude. Põhjendatud on hageja nõue tagastamata krediidisumma 37 369,32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 7035,51 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud viivise arvestuse perioodi eest 26.07.2008, s.o. lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 01.10.2008. Perioodi eest 26.07.2007 – 10.08.2007, s.o. 15 päeva on hageja viivise arvestamisel võtnud aluseks lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisumma koos leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kuludega. Kui kostja tasus 10.08.2007 1980 krooni, millega hageja luges tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud – 1000 krooni ja osaliselt põhivõla, siis järgnevas viivise arvestuses võttis hageja aluseks tasumata põhivõla ja leppetrahvi summa. Kuna kohus ei pea leppetrahvi nõuet põhjendatuks, tuleb viivise arvestamisel lähtuda tagastamata põhivõlast ja kuni 10.08.2007 ka võla sissenõudmise kuludest (hageja hinnakirja järgi) s.o. 39 349,32 kroonist ning järgneval perioodil tagastamata põhinõudest, s.o. 37369,32 kroonist. Viivise suurus päevas oli ajavahemikul 26.07.- 10.08.07 31,48 krooni (39349,32 x 0,080 %) ning alates 10.08.2007 29,90 krooni. Kuni 10.08.2007 on viivise suurus seega 543,63 krooni (15 x 31,48 + 71,44 (viivis kuni lepingu ülesütlemiseni)). Alates 10.08.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o.

09.02.2009 (kaasa arvatud) on viivitatud päevade arv 550 ning viivise suurus 16 445 krooni (550 x 29,90). Kokku moodustab väljamõistmisele kuuluv viivis 16 988,63 krooni (543,63 + 16445). Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 61 393,46 krooni väljamõistmist ja TsMS § 367 alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramise põhjendus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule 03.02.2009 teatanud, et ta nõustub menetluskulude kindlaksmääramisega tagaseljaotsuses ning esitanud menetluskulude nimekirja (tl.33-35). Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõivud hagi esitamise eest, summas 2250 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest, summas 15 krooni ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud, summas 1401,25 krooni. Kokku on hageja menetluskulude suurus 3666,25 krooni.

4 (5)

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, vaatamata asjaolule, et kohus jättis kostjalt hageja kasuks leppetrahvi välja mõistamata. Siinjuures võtab kohus arvesse, et juhul, kui hageja ei oleks leppetrahvi nõuet esitanud, ei oleks tasutud riigilõiv ning kohtutäituri tasu olnud väiksem. Riigilõivu tasumisel on hagihinnana aluseks võetud põhinõude suurus ning kohtutäituri tasu arvestamisel on aluseks olnud rahalise nõude suurus, mis hagi tagamise puhul oli samuti tagastamata krediidisumma ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja