Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
09.veebruar 2009.a. kell 12.00 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-08-64827
Tsiviilasi
B. I. G. P. A. S. E. K. vastu 67 824,97 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
37 369,32 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: B. I. G. P. A. S. , registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx Esindaja: T. T. , xxxxxxx Kostja: E. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, viimane elukoht Eestis: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht S. V. : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
2 (5)
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 hageja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Tulenevalt osundatud paragrahvi 6.lõikest jätab kohus otsusega hagi rahuldamata, kui hageja taotleb küll tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lõigete 1 ja 6 alusel rahuldada osaliselt. Hageja on hagiavaldus esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad, kuid hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendamata. Kuigi kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõlgendab kohus TsMS § 407 lg 6 sätestatut selliselt, et kohus saab tagaseljaotsusega rahuldada hagi vaid õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 on kohtu pädevuses seaduse kohaldamine otsuse tegemisel. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 23.12.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust (tl.15), selle juurde kuuluvast maksegraafikust (tl.16) ja lepingu üldtingimustest (tl.17-18). Hagiavaldusele on lisatud ka hageja poolt kostjale saadetud lepingust tulenevate kohustuste täitmist meelde tuletavad kirjad (tl.19-23), hinnakiri (tl.24) ja viivise arvestus kuni hagi esitamiseni (tl.25). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidilepingut reguleerivad VÕS 22.peatüki 2.jao sätted (§-d 402 – 421).Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 kohaselt krediidileping, , millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt VÕS § 421 on VÕS 22.peatüki 2.jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 on väljendatud seisukoht, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine tulenevalt VÕS § 415 lg 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi, ega näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Osundatud säte näeb ette vaid võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Seega on lepingu üldtingimuste p.6.3, mis sätestab krediidisaaja kohustuse tasuda 3 (5)
lepingu erakorralisel ülesütlemisel leppetrahvi, tühine TsÜS § 87 ja VÕS § 421 alusel vastuolu tõttu seadusega. Eeltoodud alustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt leppetrahvi, summas 7669,86 krooni väljamõistmiseks, kui õiguslikult põhjendamata nõude. Põhjendatud on hageja nõue tagastamata krediidisumma 37 369,32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 7035,51 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud viivise arvestuse perioodi eest 26.07.2008, s.o. lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 01.10.2008. Perioodi eest 26.07.2007 – 10.08.2007, s.o. 15 päeva on hageja viivise arvestamisel võtnud aluseks lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisumma koos leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kuludega. Kui kostja tasus 10.08.2007 1980 krooni, millega hageja luges tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud – 1000 krooni ja osaliselt põhivõla, siis järgnevas viivise arvestuses võttis hageja aluseks tasumata põhivõla ja leppetrahvi summa. Kuna kohus ei pea leppetrahvi nõuet põhjendatuks, tuleb viivise arvestamisel lähtuda tagastamata põhivõlast ja kuni 10.08.2007 ka võla sissenõudmise kuludest (hageja hinnakirja järgi) s.o. 39 349,32 kroonist ning järgneval perioodil tagastamata põhinõudest, s.o. 37369,32 kroonist. Viivise suurus päevas oli ajavahemikul 26.07.- 10.08.07 31,48 krooni (39349,32 x 0,080 %) ning alates 10.08.2007 29,90 krooni. Kuni 10.08.2007 on viivise suurus seega 543,63 krooni (15 x 31,48 + 71,44 (viivis kuni lepingu ülesütlemiseni)). Alates 10.08.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o.
4 (5)
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, vaatamata asjaolule, et kohus jättis kostjalt hageja kasuks leppetrahvi välja mõistamata. Siinjuures võtab kohus arvesse, et juhul, kui hageja ei oleks leppetrahvi nõuet esitanud, ei oleks tasutud riigilõiv ning kohtutäituri tasu olnud väiksem. Riigilõivu tasumisel on hagihinnana aluseks võetud põhinõude suurus ning kohtutäituri tasu arvestamisel on aluseks olnud rahalise nõude suurus, mis hagi tagamise puhul oli samuti tagastamata krediidisumma ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.