Asjaõigus › Omandiasjad

Tsiviilasi nr 2-08-1388

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on T V hagi V V vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudes. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kostja elukoht on hagejale ja kohtule teadmata. Hageja ja kohtu poolt tarvitusele võetud abinõud kostja tegeliku elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks tulemusi ei andnud. Seega ei olnud võimalik hagimaterjale kostjale kätte anda, ega kätte toimetada. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda ega muul viisil kätte toimetada, siis vastavalt TsMS § 317 toimetas kohus hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.12.2008.a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 31.12.2008.a. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud.

Kohtu õiguslik põhjendus Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud. Hageja oli eluruumi vallasasjana omav isik ja eluruumi erastamiseks õigustatud subjekt ning erastas eluruumi 17.12.1996.a erastamisväärtpaberite eest. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 esimese lause kohaselt korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. PKS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. 2(3)

Tsiviilasi nr 2-08-1388

Vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel ei teki EES § 211 ja PKS § 15 lg 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit. Eluruumi kui vallasasja baasil korteriomandi kinnistamise protseduur erineb märkimisväärselt kinnistusraamatusse muude kannete tegemise korrast. Vallasasjast eluruumi omanik saab sisuliselt omapoolsete toiminguteta minimaalsete kuludega korteriomandi omanikuks, erinevalt vallasasjaks oleva hoone aluse ja selle juurde kuuluva maa erastamisest (RKTKo nr 3-2-1-16-05, p 19 ja 3-2-1-77-07 p 11). Seega leiab kohus, et korteriomand asukohaga xxx on T V lahusvara.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab V V, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 5 kohaselt asja läbivaatamise kulud on väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja oli vabastatud riigilõivu summas 8250 krooni tasumisest. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv, millest hageja oli vabastatud. Hageja menetluskulude suuruseks on kokku 100 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 100 krooni. Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 1741 lg 3, 175 lg 1, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.