2-06-21947
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Nona Alas
Määruse tegemise aeg ja koht
06.02.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-06-21947 KAS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: P G (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: advokaat V Särgava (Advokaadibüroo Laus&Partnerid, xxx) Kostja: KAS (registrikood xxx, asukoht xxx)
Resolutsioon
2-06-21947 KAS esitas 20.02.2008.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskulu õigusabikulud summas 20000 krooni. Avaldus koos lisadega on hagejale edasiandmiseks kätte toimetatud 01.12.2008.a. P G esitas 08.12.2008.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, kuivõrd hagi esemeks on kaks mittevaralist nõuet, on hagi hind TsMS § 132 lg 1 alusel 30000 krooni. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja menetluskulude sissenõudmise piirmäärad Vabariigi Valitsus. Kohtuotsuse jõustumise ajal (21.01.2008) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on kuni 30000 krooni, menetluskulude sissenõudmise piirmääraks 9500 krooni, mistõttu on kostja menetluskulude nõue põhjendatud vaid 9500 krooni osas. Kohus edastas hageja vastuväite kostjale seisukoha esitamiseks, vastuväide on kätte toimetatud 15.12.2008.a. Hageja esitas vastuse 22.12.2008.a. Vastuse kohaselt, kostja ei nõustu hageja väitega, et hagihind on mittevaralise nõude puhul igal juhul 15000 krooni ning tulenevalt TsMS § 134 lg 1, § 175 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 § 1, on antud asjas piirmääraks 9500 krooni. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15000 krooni. Samas TsMS § 132 lg 2 ütleb, et kohtul on õigus määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg 1 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid, muuhulgas asja ulatust ja tähtsust. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 § 2 ütleb, et kohus võib asja keerukusest lähtuvalt kohaldada kõrgendatud piirmäära, mis saadakse § 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. seega kui lähtuda ka eeldusest, et hagihind oleks 30000 krooni, on asja keerukusest tingitult piirmääraks mitte 9500 krooni vaid 12350 krooni. Antud kohtuvaidlus oli kostja hinnangul piisavalt keerukas nii materiaalõiguse teoreetilise käsitluse kui ka menetluse nüansirohkuse poolest. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde ning palub hagejalt välja mõista kohtukulu summas 20000 krooni. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - hagihind on 30000 krooni. Tsiviilasjas 2-06-21947 hagide liitmist ei toimunud, kuna hageja esitatud avaldus hagi eseme muutmise kohta kuulus asja juurde võtmiseks ja menetlemiseks ühes menetluses (eelistungi protokoll, 22.01.2007, toimikus lk 95). Hagi esemeks oli kaks mittevaralist nõuet. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15000 krooni (kehtis kuni 01.01.2009). Toimikus ei ole andmeid, et kohus oleks tsiviilasja lahendamisel määranud hagihinna erinevalt TsMS § 132 lg 1 sätestatust. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse tsiviilasja lahendamisel aluseks võetud hagihinnast. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. KAS poolt esitatud taotlus õigusabikulude 20000 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 on kehtetuks tunnistatud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-06-21947 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.