2-06-21947/3 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on alusetud. Kostja on seisukohal, et hageja subjektiivseid õigusi kostja rikkunud ei ole. Kõik kostja poolt hageja kohta esitatud väited põhinevad kohtuotsustel. Asjaolu, et ajakirjandus ei ole artiklite avaldamisel kasutanud samasugust juriidilist sõnapruuki nagu kohtuotsustes, ei anna alust väita, et kostja on esitanud valeväiteid. Ajakirjanikud kasutavad artiklite kirjutamisel tavakõnes kasutatavat eesti keelt. Hageja isiklik õigus seisneb selles, et tema kohta levitatav informatsioon oleks tõepärane. Hagejal ei ole õigust nõuda, et tema kohta levitatav informatsioon peaks olema kõikjal ühesuguse sõnastusega. Kostja on seisukohal, et hageja isiklikke õigusi ning tõepärase informatsiooni levitamise nõuet ei ole rikutud kui kostja on seostanud hageja tegevust talle kuuluvate ning tema poolt kontrollitavate äriühingute tegevusega. Ajakirjandus personaliseerib äriühingute tegevust näidates lugejale, kes on tegelikult äriühingute nimel otsuseid vastu võtvad isikud. Juriidilise isiku loomisega ei teki füüsilisel isikul õigust öelda lahti oma tegevusest mida ta teeb juriidilise isiku nimel. Sellises äriühingu ning tema omanike ja juhatuse liikmete omavahelises seostamises ei ole midagi õigusvastast. Kostja on seisukohal, et sellise seostamise keelamine piiraks oluliselt informatsiooni- ja sõnavabadust. Kuna selline personaliseerimine ei ole mitte omane ainult ajakirjandusele vaid see on tavaline meie igapäevases sõnakasutuses, siis tähendab sellise tavapärase sõnakasutuse piiramine olulist ohtu sõnavabadusele. Kostja selgitab, et on kirjutanud artikli „Vanaisa minevik jättis kodakondsuseta“ Tallinna Halduskohtu 06. juuli 2006.a kohtuotsuse põhjal. Kõik kostja poolt artiklis kajastatud asjaolud sisalduvad kohtuotsuses ja kostja on neid õigesti kajastanud. Kostja selgitab, et on kirjutanud artikli „HH maadleb rahapesu uurijatega“ Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2006.a kohtuotsuse põhjal. Kostja on kajastanud hageja ja HH äriühingutega seotud kohtuvaidlust, mis kajastub ka artikli esimeses lauses "Hotellipidajad HH ja PG peavad tutvustama rahapesu andmebüroole (RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. Hageja on hagiavalduses tunnistanud oma seotust äriühingutega, millest on vaidlusaluses artiklis kirjutatud ning mille tegevusega teda on seostatud.

Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et XXX avaldas kostja ajalehes Eesti Ekspress artikli pealkirjaga "Vanaisa minevik jättis kodakondsuseta" (tlk 7). Nimetatud artiklis esitati muuhulgas järgmised väited: - Kinnisvaraärimees PGi perekond kaotas juulis kohtuprotsessi Eesti Kodakondsuse saamiseks - G lihane isa on Vene kodanik. Seega leidis kohus, et ärimees ja tema perekond pole sünnijärgsed Eesti kodanikud. Kostja seisukoha järgi avaldas ta andmed tuginedes Tallinna Halduskohtu otsusele. Poolte vahel on vaidlus kas tegemist on ebaõigete andmetega. Asja materjalidele lisatud 06.07.2006.a. Tallinna Halduskohtu otsuse (tlk 122-127) sissejuhatavast osast nähtub, et hageja esitas halduskohtusse kaebuse mille esemeks oli ka hagejal Eesti kodakondsuse tuvastamise nõue, ka nimetatud kohtuotsuse kirjeldavas osas, kus loetletakse kaebaja nõudeid on kirjas, et hageja taotleb teiste nõuete kõrval ka Eesti kodakondsuse tuvastamist. Nimetatud kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtub, et IG esitas Eesti kodaniku passi taotluse 1998.a. tuginedes oma abikaasa PGi kodakondsusele. Talle väljastati Eesti kodaniku pass 30.12.1998.a. EG`i passi taotlus esitati tema ema poolt 1999.a. tuginedes Eesti kodakondsuse taotlemisel E.G vanemate kodakondsusele. E.G väljastati 15.07.2002.a. Eesti Vabariigi kodaniku pass. Nimetatud kohtuotsuse sissejuhatavast ja kirjeldavast osast nähtub, et P , I ja EG palusid kohtult kohustada Kodakondsus ja Migratsiooniametit välja andma neile Eesti Vabariigi kodaniku pass, seejuures tuginesid nad ka asjaolule, et PG on Eesti Vabariigi kodanik. 06.07.2006.a. kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt jäeti P , I ja EG`i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt avaldatud väide "Kinnisvaraärimees PGi perekond kaotas juulis kohtuprotsessi Eesti Kodakondsuse saamiseks" on tõene. Vaidlusaluses artiklis on kirjas alljärgnev: "Tallinna halduskohtunik Kristiina Maimann tegi kindlaks, et G vanavanaema sai tõepoolest 1920.aastal pärast Venemaalt opteerimist Eesti kodanikuks. Vanaisa esitatud taotluse lükkasid Eesti võimud 1922. aastal tagasi dokumentide puudumisel. G lihane isa on Vene kodanik. Seega leidis kohus, et ärimees ja tema perekond pole sünnijärgsed Eesti kodanikud." Hageja leiab ka, et avaldatud väide "Kohus leidis, et kuivõrd G lihane isa on Vene kodanik, ei ole PG ega tema perekond sünnijärgsed Eesti kodanikud." on ebaõige. Kohus leiab, et hageja on kaks lauset avaldatu kontekstist välja rebinud ja nendest lausetest moodustanud ühe. Vaidlusalusest artiklist nähtub, et kohtunik tegi kindlaks: hageja vanavanaema sai Eesti Vabariigi kodanikuks, hageja vanaisa ei saanud, hageja isa on aga Vene kodanik. Seejärel tuleb väide: Seega leidis kohus, et ärimees ja tema perekond pole sünnijärgsed Eesti kodanikud. 06.juuli 2006.a. Tallinna Halduskohtu põhjendavast osast

nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: hageja vanavanaemale A –M H`ile anti opteerimise teel Eesti Kodakondsus; 07.09.1922 otsusega lükati P H (hageja vanaisa) taotlus Eesti kodakondsuse opteerimiseks tagasi. Nimetatud kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub veel, et kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: Kaebaja isa GG on Vene Föderatsiooni kodanik ega ole kunagi omandanud Eesti; kehtiva Põhiseaduse § 8 lg 1 kaitseb sünniga omandatud kodakondsust, kuid kaebajad (P.G ja E.G ) ei ole kodakondsust sünniga omandanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt avaldatud väide "G lihane isa on Vene kodanik. Seega leidis kohus, et ärimees ja tema perekond pole sünnijärgsed Eesti kodanikud." on tõene. Nimetatud väidet tuleb vaadelda, sellele eelneva tekstiga. Vaidlusalune artikkel kannab pealkirja "Vanaisa minevik jättis kodakondsuseta". 06.07.2006.a. Tallinna Halduskohtu otsusest nähtub, et hageja tugines oma kaebuses muuhulgas sellele, et ta omandas Eesti kodakondsuse sünniga oma vanaisa kaudu. Kohtuotsuse põhjendavas osas on pikalt analüüsitud ja põhjendatud miks kohus leiab, et hageja vanaisa ei omandanud Eesti kodakondsust. Hageja kaebus halduskohtule, kus ta palus tuvastada endal Eesti kodakondsust, jäeti rahuldamata muuhulgas põhjusel, et tema vanaisale keelduti opteerimisega kodakondsust andmast ning ta ei saanud Eesti kodakondsust ka muul moel. Seetõttu leiab kohus, et vaidlusalune artikli pealkiri ei sisalda ebaõigeid andmeid. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et viidatud kohtuotsuses esitatud väited oleksid ebaõiged, seetõttu leiab kohus eeltoodu alusel, et kõik vaidlusalused kostja poolt 10.08.2006.a.artiklis avaldatud väited on õiged. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et avaldatud väited on ebaõiged, siis leiab kohus, et hageja nõuded, mis seonduvad 10.08.2006.a. ajalehes Eesti Ekspress avaldatud artikliga "Vanaisa minevik jättis kodakondsuseta", tuleb jätta rahuldamata. Asjas puudub vaidlus, et 30.11.2006.a. avaldas kostja ajalehes "Eesti Ekspress" artikli pealkirjaga "HH maadleb rahapesu uurijatega" (tlk 49). Nimetatud artiklis esitati muuhulgas järgmisi väiteid: - Hotellipidajad HH ja PG peavad tutvustama rahapesu andmebüroole (RAB) oma kuue firma kõiki majandusdokumente. - Mehed üritasid vaidlustada RAB korraldust Tallinna halduskohtus, kuid kaotasid novembri lõpus toimunud protsessi. - Kaebajate advokaadi Alla Jakobsoni arvates olid politseinike soovid üle mõistuse suured (.....). - Kohtunik Maret Altnurme leidis, et rahapesukahtluse kontrollimiseks peab ettevõtja tutvustama vajadusel kõiki dokumente.(...). Kuid ta otsustas, et ärimehed ei pea dokumente politseisse tassima. Nende lugemiseks peavad RAB uurijad ise minema Hja G manu. - Hja G peavad Tallinna vanalinnas hotelle XXX ja XXX ning XXX võõrastemaja. Hagiavaldusest nähtub, et hageja arvates on esitatud väited ebaõiged seetõttu, et avaldaja on segi ajanud hageja ja äriühingud, milledes ta otseselt või kaudselt (ehk läbi teiste äriühingute) erineva suurusega osalusi omab. Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kohus osutab, et juba esimene lause sellest artiklist viitab sellele, et kõne all olevatel isikutel sh. hagejal on kuus äriühingut, mille majandusdokumendid tuleb esitada Rahapesu Andmebüroole. Seega on kohe artikli alguses seostatud hagejat äriühingutega ning kohtu arvates saab mõistlik isik aru, et edaspidine artiklis kajastatud teave on seotud nii hageja kui

ka viidatud äriühingutega. Artikli tekst on edastatud tavapärases kõnekeeles. Asjaolu, et antud artiklis ei edasta avaldaja üldsusele teavet juriidilises keeles, vaid kasutab kujundlikke väljendeid viitab lugejale juba artikli pealkiri. Asjas puudub vaidlus, et läbi osaluste ning lisaks ühe äriühingu juhtorgani liikmena on hageja seotud 22.11.2006.a. Tallinna Halduskohtu kohtuotsuses (tlk 117-121) märgitud kuue äriühinguga, kes Rahapesu Andmebüroo ettekirjutust vaidlustasid. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et äriühingud, milles hageja omab osalust, tegelevad artiklis viidatud majutusasutuste pidamisega. 22.11.2006.a. kohtuotsusest nähtub, et kaebuse esitajate volitatud esindajaks on AJ. Viidatud kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati kaebused osaliselt ja tühistati Rahapesu Andmebüroo ettekirjutused osas, millega nõuti raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroos kohapeal. Ülejäänud osas jäeti kaebused rahuldamata. 22.11.2006.a. kohtuotsuse põhjendavas osas (tlk 121) on kohus leidnud: Seega tuleb ettekirjutused tühistada osas, millega on nõutud raamatupidamisdokumentide esitamist Andmebüroo asukohas. Andmebürool säilib kaevatud ettekirjutuste alusel õigus kontrollida nõutud dokumente äriühingute juures. Hageja on seisukohal, et artiklist tulenevad väited üksnes hageja kui füüsilise isiku suhtes. Kohus leiab, et hageja taoline seisukoht on ekslik. Hageja on tekstist välja rebinud erinevaid väiteid, jättes tähelepanuta, et artiklis viidatakse otseselt hageja seotusele äriühingutega. Arvestades artikli ülesehitust, leiab kohus, et mõistlikul isikul on võimalik aru saada, et avaldaja on hageja kohta teabe esitanud seostades teda äriühingutega kes majutusasutusi peavad ja kes RAB ettekirjutust vaidlustasid,. Seega ei ole kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid esitanud. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Eeltoodust nähtub, et hageja esitatud andmete ümberlükkamise ja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude rahuldamise eelduseks on vähemalt ebaõigete andmete avaldamise tõendamine. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud. Eelpooltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning ajalehe Eesti ekspress online-versioonist ebaõigete andmete kõrvaldamiseks, tuleb jätta rahuldamata.