O OÜ hagi P AS-i vastu 89 887,70 krooni ja viivise saamiseks
Hagihind
89 887,70 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja O OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja A R Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat M Mugu Kostja P AS (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja H K Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat O Nišajev
Kohtuistungi toimumise aeg
14.jaanuar 2009.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O OÜ hagi P AS-i vastu täielikult.
2.Välja mõista P AS96 628,83 (üheksakümmend kuus tuhat kuussada kakskümmend kaheksa krooni 83 senti) O OÜ kasuks.
3.Välja mõista P AS viivis protsendina tasumata põhinõudelt (89 887,70 Eesti krooni) alates 10.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%) O OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud P AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.O OÜ esitas 09.09.2008.a hagi P AS-i vastu 89 887,70 krooni ja viivise saamiseks.
2.Kostja soovis tellida hagejalt oma söögikohtadele välireklaame bussidel, kleebiseid ja reklaamflaiereid ning reklaami raadios. Hageja esitas 19.11.2007.a kostjale vastavad hinnapakkumised ning kostja nõustus 26.11.2007.a selle pakkumusega. Niiviisi sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma busside reklaami, kleebiste ja reklaamflaierite eest kokku 64 521 krooni ning reklaami eest raadiojaamades Sky Plus ja Russkoje Radio 25 365 krooni. 3.Lepingu täitmiseks viis hageja läbi kostja söögikohtade reklaamikampaania: söögikohti reklaamiti 26.11.2007.a kuni 02.12.2007.a raadiotes Sky Plus ja Russkoje Radio, 2007.a 49. kuni 52. nädalal busside ustel ning toodeti 10 000 reklaamflaierit. Esitatud tõenditest selgub, et M P pidevalt juhendas kampaania läbiviimist, kooskõlastas kogu tegevuse ning oli kokkuvõttes hageja korraldatud reklaamikampaaniaga rahul. 4.Tehtud töö eest esitas hageja kostjale 10.12.2007.a arve nr 220453 summas 65 975 krooni (tasumise tähtajaga 24.12.2007.a) ning 14.01.2008.a arve nr 230000 summas 23 912,70 krooni (tasumise tähtajaga 28.01.2008.a). Kostja arveid ei tasunud. Hageja informeeris kostjat 11.02.2008.a täitmata kohustustest ja saatis 19.05.2008.a ka vastava pretensiooni. Kostja arveid tänaseni tasunud ei ole ning pole ka kohustuste täitmisest keeldumist põhjendanud. Kostja juhatuse liige H K ei vasta hageja e-mailidele ning temaga pole õnnestunud kohtuda ei kostja asukohas ega kontakteeruda telefoni teel.
5.Hageja tasus tellimuse täitmiseks kostja söögikohtade raadioreklaami eest FOÜ-le arvete nr 7002999 ja 7003000 alusel 23 364 (13 806+9 558) krooni, COÜ-le busside reklaami ja kleebiste eest arve nr 7888R alusel 37 730,50 krooni, reklaamflaierite eest Ellington trükiagentuurile arve nr 712205 alusel 19 300 krooni, kogusummas 80 395,50 krooni. 6.M P kinnitas 12.08.2008.a kirjalikult, et ta töötas septembrist 2007.a kuni veebruarini 2008.a suulise lepingu alusel kostja tegevjuhina. Samuti on M P seda korduvalt kinnitanud hagejaga peetud läbirääkimiste käigus. M P kasutas kogu läbirääkimiste käigus kostja e-maili ning vastas kostja telefonil. M P visiitkaardil oli samuti kirjas AS P . Kuna M P on 12.08.2008.a kirjalikult kinnitanud ka seda, et kostja juhatuse liige H K andis talle volituse hagejaga reklaamilepingu sõlmimiseks, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 kohaselt oli M Pl õigus sõlmida kostja nimel leping hagejaga. Igal juhul tuleneb H Ki poolt antud volitus TsÜS § 118 lg-st 2, mis sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Antud juhul korraldas hageja reklaamikampaania kostja söögikohtade reklaamimiseks. Seega pidi H K olema teadlik M P tegevusest ning sellega vähemalt vaikimisi nõustuma. M P on aga kinnitanud, et H K kontrollis ja kooskõlastas regulaarselt reklaamikampaania läbiviimist.
7.Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks juhul, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Esitatud tõenditest selgub, et hageja ja
kostja pidasid reklaamikampaania asjus läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele nii kostja poolt tellitava reklaami liikides, kogustes (sh reklaami ajalises mahus) kui ka hinnas. Seda kinnitas kostja nimel tegutsenud M P oma allkirjaga hinnapakkumisel. Hinnapakkumises kokkulepitu täpsustamiseks (sh reklaami kujunduse valimiseks) jätkasid hageja ja M P suhtlemist e-mailide teel ning M P kinnitas kõik hageja poolt koostatud reklaamid (sh nende kujunduse) enne reklaamide tootmist ja levitamist. Seega leppisid hageja ja kostja kokku kõigis lepingu olulistes punktides ning VÕS § 9 lg 1 kohaselt on hageja ja kostja vaheline leping sõlmitud.
8.Kostja on rikkunud hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohust tasuda osutatud teenuste eest ja jätnud hagejale tasumata 89 887,70 krooni, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100) ning seega on VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. 9.Lisaks võla põhisummale nõuab hageja kostjalt tasumata võlalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivist 11% aastas. Alates 25.12.2008.a on viivisintress 19,79 krooni päevas ning alates 29.01.2008.a on intress 26,97 krooni päevas. Seega on viivis hagi esitamise päeva seisuga 6 741,13 krooni (34*19,79+225*26,97). Hageja palub mõista kostjalt välja võla põhisumma 89 887,70 krooni ja viivise kuni 09.09.2008.a summas 6 741,13 krooni ning alates 10.09.2008.a vastavalt kehtestatud intressimäärale kuni võla täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
10.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu kuna kostjal ei ole mingeid suhteid hagejaga. M P ei ole kunagi töötanud kostja juures ning kostja ei saa vastutada tema tegevuse eest. Kohtu põhjendused
11.Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu.
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Vaidlus on poolte vahel selles, kas poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja tellis hagejalt reklaami, kas ta on kokkulepitud teenuse hagejalt saanud, kas kostja on esitanud pretensioone hageja teenuse kohta ja kas hageja on õigustatud saama kostjalt osutatud teenuste eest kokkulepitud tasu ja tasumata summalt viivist.
14.Kohus asub seisukohale, et kohaldamisele kuulub VÕS 35.peatüki käsunduslepingut reguleerivad sätted.
15.Tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et tuttava kaudu sai teada, et vaja on käivitada üks söögikoht. Tunnistaja M P kohtus kostja seadusliku esindaja H K lõunalauas, kus arutati tunnistaja tööle võtmist. Räägiti, millised on kostjapoolsed soovid ning tunnistaja sai teada, mida on vaja teha. Järgmisel kohtumisel kostja seadusliku esindaja H K teatas tunnistaja oma nõusolekust tööle asuda. Tunnistaja M P ütlustega on leidnud kinnitust, et tal oli olnud töösuhe kostjaga september 2007 – jaanuar 2008. ning ta töötas ettevõttes P AS tegevjuhina. Tunnistaja M P ütlustest nähtuvalt hakkas ta käivitama söögikohta P, asukohaga XXX ja ülesanne oli teha avatavale söögikohale reklaami erinevates kanalites. Tunnistaja M P ütlustega on tuvastatud, et ta valis reklaami tegema hageja, kuna nende kaudu sai reklaami teha igale poole: ajalehte, raadiosse, tänavale. Tunnistaja tellis raadioklipi, kleebised
autobussidele, hageja aitas reklaamflaierite tegemisel kaasa. Hinnapakkumise sai tunnistaja kõigepealt hagejalt. Seejärel sai tunnistaja kostja juhatuse liikmelt H K kinnituse reklaam tellida. Kõik hinnapakkumised kooskõlastas tunnistaja M P kostja seadusliku esindajaga. Pärast hinna teadasaamist kärbiti bussidel kleebiste olemise aega ja busside arvu, kus tehti reklaami. Reklaami avaldamise aeg oli erinev, busside aeg oli kaks nädalat kuni kuu, kahes erinevas nii eesti- kui venekeelses raadios üks nädal. Reklaamflaierid toodi XXX söögikohta, neid levitati postitamise teel, jagati ka paaris suures kaubanduskeskuses. Tunnistaja sai hagejalt busside sõidugraafiku, millisel ajal reklaamiga buss kuskil sõidab. Tunnistaja oli bussipeatuses ja tegi fotosid bussist, millel oli söögikoha reklaam. Tunnistaja M P näitas fotosid kostja juhatuse liikmele. Enne reklaami käiku andmist näitas tunnistaja M P kostja juhatuse liikmele reklaami kujundust, mis talle sobis. Vastuväiteid reklaami kohta tunnistajale ei esitatud. Tunnistaja suhtles hagejaga kohtumistel, elektronposti ja telefoni teel. Tunnistaja väitel küsimused said hagejaga hästi lahendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt töötõendit ei olnud, kuid visiitkaart oli. Visiitkaardi andis välja P AS-i assistent, kostja juhatuse liikmega sai kooskõlastatud ka kujundus, kuna ka juhatuse liikmele tehti samasuguse kujundusega visiitkaart. Tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et toimiku lk 10,11 reklaami hinnapakkumistel on tema allkirjad ning seal on lõplik kokkulepitud hind (t lk 10, 11). Tunnistaja kinnitas, et toidukoha infotelefoni number 53 335800 oli tema kasutuses, mida algul kasutas ka juhatuse liige. Visiitkaardil oli telefoni number sama, kuid viimane number oli erinev. Taskutelefonil oli tel number XXXXXXXXXX, mis anti tunnistajale kasutada P AS-i poolt. Pärast töölt lahkumist andis sim kaardi kostjale tagasi. Elektronposti domeeni aadress oli XXX , seal töötamise ajal kasutas tunnistaja aadressi XXX (t lk 24). Töölt vabastamisel ei tehtud tunnistajale etteheiteid reklaami töö kohta. Tunnistaja M P ütlustega on tuvastatud, et trükikohast saadeti pakk reklaamflaiereid XXX ruumidesse, mida ta ise nägi. Tunnistaja osales nende laialijagamise kampaanias. Raadioklipi kooskõlastas tunnistaja juhatuse liikmega. Tunnistaja sai CD-plaadi, millel oli audioklipp, mille andis juhatuse liikme H Ki kätte. Oli kaks teksti. Tunnistaja kuulis raadiost neid klippe ja oli ise ka salvestamise juures. Tunnistaja M P ütlustega on tõendatud, et reklaami eelarve oli ette antud 89 887,70 krooni, mida ei ületatud. Reklaamflaiereid oli suurusjärgus 10 000 tükki. Tunnistajal oli töökohti kaks, XXX ning XXX ja XXX nurgal. Seal olid kostja kontorid. Sel ajal XXXP AS söögikoha ruumid olid renditud tunnistaja teada. Rendilepingut näinud ei ole. Tunnistaja ülesanne oli saada söögikohale tegevusluba. Tunnistaja sai tegevusloa söögikohale, järgmisel päeval vabastati ta töölt. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja M P antud ütluste ebausaldusväärsuses. Kohus jätab tähelepanuta M P 12.08.2008 kirjaliku selgituse hagejale kuna M P andis samade asjaolude kohta tunnistajana ütlusi (t lk 24).
16.XXX e-kirjade väljatrükkidega on leidnud kinnitust, et M P tellis hagejalt reklaami raadios, bussides, reklaamiflaiereid XXX asuva söögikoha P reklaamimiseks (t lk 25-37).
17.Asjakohane on hageja viide VÕS § 9 lg 1, mille kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja ja kostja pidasid reklaamikampaania asjus läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele nii kostja poolt tellitava reklaami liikides, kogustes (sh reklaami ajalises mahus) kui ka hinnas. Õige on hageja viide TsÜS § 118 lg 1, mille kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.
TsÜS § 118 lg 2 järgi kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus nõustub hageja positsiooniga, et antud juhul korraldas hageja reklaamikampaania kostja söögikohtade reklaamimiseks. Seega pidi H K olema teadlik M P tegevusest ning sellega vähemalt vaikimisi nõustuma. Tunnistaja M P ütlustest nähtuvalt kostja seaduslik esindaja H K kontrollis ja kooskõlastas regulaarselt reklaamikampaania läbiviimist.
18.Argumenteeritud ja tõendatud on asjaolu, et hageja tasus tellimuse täitmiseks kostja söögikohtade raadioreklaami eest FOÜ-le arvete nr 7002999 ja 7003000 alusel 23 364 (13 806+9 558) krooni, COÜ-le busside reklaami ja kleebiste eest arve nr 7888R alusel 37 730,50 krooni ning reklaamflaierite eest Ellington trükiagentuurile arve nr 712205 alusel 19 300 krooni, kogusummas 80 395,50 krooni (t lk 16-23).
19.Hageja esitatud tehtud töö eest esitas hageja kostjale 10.12.2007.a arve nr 220453 summas 65 975 krooni (tasumise tähtajaga 24.12.2007.a) ning 14.01.2008.a arve nr 230000 summas 23 912,70 krooni (tasumise tähtajaga 28.01.2008.a) (t lk 12-13). Kostja arveid ei ole tasunud.
20.Hageja informeeris kostjat täitmata kohustustest 11.02.2008.a ja saatis 19.05.2008.a ka vastava pretensiooni (t lk 14-15). Kostja arveid tänaseni tasunud ei ole ega ole ka kohustuste täitmisest keeldumist usutavalt põhjendanud.
21.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus asub seisukohale, et hageja täitis lepingulised kohustused kostja ees. Kostja on jätnud lepingust tuleneva tasu maksmata.
22.Põhistatud on hageja osundamine VÕS § 113 lg-le 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 25.12.2008.a on viivisintress 19,79 krooni päevas ning alates 29.01.2008.a on intress 26,97 krooni päevas. Seega on viivis hagi esitamise päeva 09.09.2008.a seisuga 6 741,13 krooni (34*19,79+225*26,97). Kostja viivise arvestusele vastu ei vaielnud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina tasumata põhinõudelt (89 887,70 krooni) alates 10.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,026%).
23.Tunnistaja M P ütlustega on ümber lükatud kostja paljasõnaline väide, et hagi on esitatud vale kostja vastu ja M P ei ole töötanud kostja juures kuna tunnistaja M P töötas kostja
juures ja tegeles söögikoha P käivitamisega ja selle raames tegeles kooskõlastatult kostjaga reklaami tellimisega hagejalt.
24.Kohus leiab, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 100) ning seega on VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks reklaamitöö eest 89 887,70 krooni ja seisuga 09.09.2008 viivis 6 741,13 krooni, kogusummas 96 628,83 krooni ning viivis protsendina tasumata põhinõudelt (89 887,70 krooni) alates 10.09.2008 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.