Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Edasikaebamise kord

Pankrotiavaldus Kohtule 06.10.2008 esitatud pankrotiavalduse kohaselt OÜ-l T T.P., registrikood xxx, edaspidi nimetatud "võlausaldaja", on D E OÜ, registrikood xxx, edaspidi nimetatud "võlgnik", vastu 43 883-kroonine nõue. Võlausaldaja on võlgnikule osutanud veolepingute alusel rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise teenust. Nimetatud teenuse osutamise eest on võlausaldaja esitatud võlgnikule järgmised arved:

Tsiviilasi nr 2-08-65138

nõuetekohaselt nimetatud kohustusi täitnud. Käesolevaks ajaks on võlgniku lepingutest tulenev võlgnevus võlausaldaja ees 43 882, 68 krooni. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, võib võlausaldaja nõuda viivist. Arvestades, et D E OÜ ei ole esitatud arveid õigeaegselt tasunud, siis on ta rikkunud veolepingust tulenevaid kohustusi. Kuivõrd D E OÜ ei ole veolepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis on kohustused muutunud sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult veolepingust tulenevate kohustuste täitmist. Tulenevalt eeltoodust on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult 43 882,68 krooni tasumist. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja esitada pankrotiavalduse. Kuivõrd võlgnik on võlausaldajale võlgu, on võlausaldajal õigus esitada pankrotiavaldus võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks. Tulenevalt PankrS § 10 lg 2 p-st 1 peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Arvete tasumise tähtajad olid 7.09.2004. a., 15.09.2004. a. ja 24.12.2004. a., kuid võlgnik ei ole kohustust käesoleva ajani täitnud. Seega esitas võlausaldaja võlgnikule 13.08.2008.a pankrotihoiatuse, milles palus võlgnikul täita oma kohustus hiljemalt 25.08.2008.a. Kuivõrd võlausaldaja hoiatas pankrotihoiatusega kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel oma võlgnevust likvideerinud, siis leiab võlausaldaja, et võlgnik on maksujõuetu. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja algatada D E OÜ (registrikood xxx) pankrotimenetlus; mõista D E OÜ-lt välja OÜ T T.P., (registrikood xxx), kasuks menetluskulud. Menetluse käik Viru Maakohtu 20.10.2008 määrusega anti võlausaldajale, OÜ-le T T.P. PankrS § 11 alusel aega pankrotimenetluse kulude katteks 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni tasumiseks kohtu deposiitkontole - 15 päeva käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Võlausaldajat hoiatati, et kui ta jätab nõutud rahasumma tasumata, jätab kohus pankrotimenetluse algatamata (PankrS § 15 lg 2 p 5). Võlausaldaja tasus 24.10.2008 kohtu deposiitkontole 20 000 krooni. Viru Maakohtu 05.11.2008 määrusega võeti menetlusse OÜ T T.P. avaldus D E OÜ pankroti väljakuulutamise nõudes, määrati eelistungi ajaks pankrotiavalduse läbivaatamiseks ja pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks 25. november 2008.a, kell 13.30. Võlgniku kohustati esitama kohtule kirjalik vastus pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini 20. novembriks 2008.a. Võlgnikule toimetati kätte pankrotiavaldus ning teatati Võlausaldajale ja Võlgnikule eelistungi kohast ja ajast. Võlgnikule selgitati, et ta võib võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite. Võlgnik teavitas kohut 24.11.2008, et võlgnik on võlausaldajaga sõlmitud veolepingute alusel tellinud võlausaldajalt rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimis teenust. Võlgnik tunnistab käesolevaga nimetatud teenuse osutamise eest esitatud arvet nr. 05290 summas 15 930.- krooni, arvet nr. 05354 summas 2 950.- krooni ja arvet nr. 06227 summas 12 980.- krooni. Seega tunnistab võlgnik, et tema kohustuse suurus pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 43 882,68 krooni (31 860 põhinõue + 12 022,68 viivised). Võlgnik on ka varasemalt oma 3(13)

Tsiviilasi nr 2-08-65138

võlgnevust OÜ T T.P. ees tunnistanud. Võlgnik kinnitab, et võlgniku vara ei kata võetud kohustusi, mistõttu on võlausaldaja avaldus põhjendatud. Võlgnik selgitab, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on üleüldine majandussituatsioon, mille tulemusena on D E OÜ poolt imporditavate toodete märgatav nõudluse vähenemine ja sellest tuleneva juba valmis ostetud kauba suures ulatuses müügikõlbmatuks muutumine, realiseerimisaja ületamise tõttu. Samuti ei ole pikendanud paljud kaubandusketid tarnelepinguid. Sellest tulenevalt on võlgnikul tekkinud likviidsusprobleemid, mis on põhjustanud ka maksejõuetuse. Võlgnik nõustus D E OÜ pankrotimenetluse algatamisega. Viru Maakohtu 05.11.2008 määrusega algatati pankotimenetlus D E OÜ suhtes, nimetati D E OÜ pankrotimenetluse algatamisel ajutiseks halduriks Erik Savi, kes on kinnitanud enda sõltumatust võlausaldajatest ja võlgnikust. Ajutise pankrotihalduri kohustati esitama kirjalik aruanne Pankrotiseaduse §-s 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta kohtule hiljemalt 12. jaanuariks 2009.a., määrati kohtuistungi ajaks pankrotiavalduse läbivaatamiseks 15. jaanuar 2009.a, kell 13.30. Ajutise pankrotihalduri aruanne Vastavalt kohtule 14.01.2009 esitatud ajutise pankrotihalduri aruandele 19.12.2008.a. Viru Maakohtu määruse täitmiseks, millega algatati OÜ D E (edaspidi nimetatud ka Võlgnik) suhtes pankrotimenetlus, PankrS § 22 Ig-te 2-5 alusel, teostas ta ajutise pankrotihaldurina järgmiseid toimingud: ■ esitas võlgnikule kohtumääruse ja taotluse, milles nõudis võlgnikult andmeid tema varade ja võlgade kohta, samuti muud teavet, seletusi ja dokumente; ■ saatis järelpärimised krediidiasutustesse ning kohalike omavalitsuse- ja riigiasutustesse ja teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, et teha kindlaks võlgniku varade, sh kohustuste, olemasolu; ■ kontrollis võlgniku tegevuskohta, raamatupidamist ja vara olemasolu, et tagada võlgniku varade säilimist ja vajadusel võimaldada võlgnikul teha tehinguid ainult ajutise halduri nõusolekul; ■ kontrollis, kas võlgniku vara katab massikohused ja pankrotimenetluse kulud; ■ tutvus võlgniku registritoimikuga ja äritoimikuga kohtu registriosakonnas ning taotles krediidiasutustest väljavõtteid võlgniku pangatehingute kohta; ■ nõudis teavet ja dokumente lähikondsetelt isikutelt, ■ andis hinnangu võlgniku poolt esitatud materjalidele ja analüüsis muid majandustegevust iseloomustavaid dokumente; ■ koostas käesoleva aruande. Olemasolevate võlgniku kohta käivate andmete põhjal selgitas välja alljärgneva: aruandes sisalduvad võlgniku kohta üldandmed, andmed majandustegevusest, hinnang võlgniku varalisele seisundile, vara tagasivõitmise, õigusrikkumiste ning võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaja põhjuste kohta: I.

Üldandmed

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Tsiviilasi nr 2-08-65138

334 krooni, varudest summas 2 073 678 krooni ning põhivarast jääkmaksumusega 11 716 673 krooni. Seega käibevara oli 2 716 002 krooni väärtuses. Osaühingul oli kohustusi kokku summas 12 223 734 krooni. See koosnes peamiselt võlgadest tarnijatele summas 5 333 787 krooni, maksuvõlgadest summas 517 246 krooni, lühiajalistest laenukohustustest summas 275 100 ning pikaajalistest võlakohustustest summas 4 298 572 krooni. Lühiajalised kohustused kokku moodustasid 7 925 162 krooni. Eelmiste perioodide jaotamata kasum moodustas 826 769 krooni. Aruandeaasta kasum oli 1 037 422 krooni. Omakapital oli 2 208 941 krooni. Müügitulu oli 8,9 miljonit krooni ehk 10% väiksem kui 2006 aastal Jätkuvalt näitas maksehäirete tekkimise võimalikkust likviidse vara ning lühiajaliste kohustuste suhe: likviidsete varade bilansiline väärtus oli Võlgnikul rohkem kui poole väiksem lühiajaliste kohustuste mahust (lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,34). 2007.aastal hakkas ettevõtte tegevusele avaldama mõju muutunud turuolukord - käibed muutusid ebastabiilsemaks ning vähenesid alates aasta teisest poolest, mille tagajärjel tekkisid raskused jooksvate arvete tasumisega. Kasum moodustus mitte põhitegevusest, vaid peamiselt erakorralise tulu tõttu põhivara müügist. Kokku moodustasid äritulud 2 827 422 krooni 2006 aasta 1 557 325 krooniga võrreldes. Ilma nende ärituludeta oleks võlgnik majandusaasta lõpetanud selge kahjumiga. Aasta 2008. Võlgniku andmetel ei olnud temasugusel suhteliselt väikesel ettevõttel üldise majanduskeskkonna kontekstis enam 2008 aastal tootmise jätkamine perspektiivikas ega jätkusuutlik. Võlgniku majandustegevus hääbuski 2008 aasta esimeste kuude jooksul seoses kogu valmistoodangu ning varude müügiga M I AS-le 07.01.2008.a.. Müügitehingu hind ei kujunenud Võlgniku ootustele vastavaks. Võlgniku andmeil alustati aasta alguses ka ostja otsimist põhivarale (kinnistu koos tootmis- ja laohoonetega, vastavate seadmetega). Aasta lõpuks oli Võlgniku bilansimaht tema kinnitusel vähenenud 733 739 kroonini, kogu käibevara - varud, müügiks ostetud kaup, tooraine; põhivara - kinnistu koos tootmis- ja laohoonete ning vastavate seadmetega realiseeritud. Samal ajal on müügist laekunud rahast tasutud ka enamus võlgu. Hinnangu andmine varalisele seisundile Pankrotimenetluse algatamise hetkeks 19.12.2008.a. olid Võlgniku vara ning kohustused tema kinnitusel järgmised:

VARAD

VARA seisuga 19.12.2008.a kokku 1 162,17 krooni 1) Raha pangas ja kassas 2) Nõuded ostjate vastu 3) Varud, tooraine 4) Põhivara

1 162.17 krooni (AS Hansapank andmetel) 0 krooni 50 005 krooni (bilansiline jääkmaksumus) 4 550 krooni (bilansiline jääkmaksumus)

Varude turuväärtus on 0 krooni (plastmasspudelid -ja korgid), põhivaral samuti väärtus puudub, kuna tegemist on 10%-lise osalusega Leedu firmas, mis on Võlgniku andmetel tegevuse lõpetanud. 6(13)

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Ajutine haldur on nõus Võlgniku andmetega temale kuuluva vara väärtuse kohta. Puuduvad tõendid, millest tulenevalt saaks kujundada teistsuguse seisukoha. Erinevate avalike vararegistrite andmetel puudub Võlgnikul vara.

VÕLAD

KOHUSTUSED (võlad) kokku seisuga 19.12.2008.a kokku 1 766 782krooni, sealhulgas: 1) Võlad hankijatele 2) Maksuvõlad 3) Muud lühiajalised kohustused 4) Võlad töövõtjatele 5) Pikaajalised kohustused

1 492 672 krooni 148 650 krooni 37 946 krooni 87 514 krooni 0 krooni

Ajutisele haldurile laekunud andmete kohaselt on kulgemas täitemenetlus 65 362.06 krooni suuruse nõude osas (võlausaldaja N OÜ reg kood xxx). Ajutisele haldurile on edastanud informatsiooni oma nõude summas 106,20 krooni kohta AS K. Teistest nõuetest ei ole ajutist haldurit teavitatud.

III J ä r e l d u s e d : Hinnang maksejõulisuse kohta PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi vähemalt summas 1 766 782 ning vara väärtuses 1 162.17 krooni. Kuna majandustegevust ei ole, siis võlgade kate puudub täielikult. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aia kohta, tegude, raske juhtimisvea märkimine

sealhulgas kuriteo tunnustega

Ajutine haldur on esialgsel arvamusel, et Võlgnik muutus lõplikult maksejõuetuks peale 18.07.2008.a. toimunud tehingut, millega võõrandati põhivara hulka kuuluv kinnistu koos tootmis- ja laohoonete, vastavate seadmetega. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks üleüldine majandussituatsioon, mille tulemusena vähenes nõudlus ning ostetud kaup muutus müügikõlbmatuks realiseerimistähtaja möödumise tõttu. Käesolevas pankrotimenetluses staadiumis, ajutise pankrotihalduri aruandes, ei saa kindlaks määrata Võlgniku rasket juhtimisviga, kuid samuti ei saa välistada seda võimalust. Juhtimisvea äramärkimine on ennatlik.

7(13)

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Uurimaks võimalike juhtimisvigade ning tagasivõidetavate tehingute olemasolu, tuleks läbi viia täiendav revisjon. Seega, pankrotimenetluses ei ole käesolevaks hetkeks ilmnenud, et Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks Võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Alljärgnevalt toob ajutine haldur andmed järgmiste Võlgniku tehingute kohta, mis vajaksid aga täiendavat analüüsi vastavate tagasivõitmise hagide perspektiivikuse väljaselgitamiseks. Pankotiasja ettevalmistamise staadiumis ei ole võimalik alljärgneva kohta anda lõplikku hinnangut. Lõplik arvamus on võimalik kujundada raamatupidamis ning juriidilise revisjoni ning vara väärtust puudutavate eksperthinnangute põhjal. Arvestada tuleb samuti võimalike kohtukulude ning riigilõivudega. Revisjoni saaks läbi viia pankroti väljakuulutamise korral, kui makstaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. a) Ajavahemikul 29.01.2007-19.12.2008.a. on Võlgniku arveldusarvelt Hansapangas võetud kokku 1 286 147 krooni, mis on Võlgniku kinnitusel kulutatud tootmishoonetega seonduvate parendustega. Aruande esitamise hetkeks ei ole vastavat dokumentatsiooni haldurile esitatud. b) Samal ajavahemikul on juhatuse liikmele Armin Karule makstud tagasi tema poolt antud laenu summas vähemalt 509 050 krooni ning juhatuse liikmele Janek Pohlale vähemalt summas 495 000 krooni. c) Põhivara müügitehing: 18.07.2008 sõlmitud leping Võlgniku, D I OÜ (reg kood xxx), M OÜ ning AS SEB P kinnistu registriosa 3175504 müügiks hinnaga 5 900 000 krooni. d) Tehingud seoses Volkswagen Touaregiga: müügileping Võlgniku ning OÜ S (reg kood xxx) 11.07.2008.a. summas 300 000 krooni Volkswagen Touareg suhtes. Võlgnik ning Armin Karu on sõlminud laenulepingud 31.05.2007, 31.12.2007.a. summas 173 000 krooni. Armin Karu on loovutanud eeltoodud laenulepingutest tekkinud nõuded J P (isikukood xxx) ning Peedimaa omakorda OÜ-le S. Tasaarvestusaktiga 15.08.2008.a. lõpetatakse poolte nõuded kattuvas ulatuses. 11.07.2008.a on sõlmitud pandileping Võlgniku ning OÜ A K ja M (reg kood xxx) vahel, pandiesemeks oli Võlgniku nõue OÜ S vastu summas 300 000 krooni. 15.08.2008.a. on sõlmitud leping OÜ A K ja M, OÜ S ning Võlgniku vahel, mille alusel OÜ S tasub OÜ-le A K ja M 59 250 krooni ning Võlgniku kohustused OÜ A K ja M ees loetakse tasutuks. Eelnevaga seoses on tehtud hinna alandamise avaldus 30.08.2008.a., millega OÜ S palub alandada Volkswagen Touareg hinda 120 000, lõplikuks hinnaks jääks 180 000 krooni e) Käibevara müügitehing: kaupade ning kaubamärgi müügileping 07.01.2008 Võlgniku ning M I AS (reg kood xxx) vahel, millega M I AS omandas kogu valmistoodangu, kaubamärgi ning tooraine. Ajutise halduri esialgsel hinnangul oleks tagasivõitmise aspektist vaadatuna kõige rohkem edupotentsiaali punktis b) kirjeldatud tehingute puhul. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et isegi positiivse kohtuotsuse korral ei oleks garanteeritud väljamõistetud summade laekumine pankrotivarasse. Teiste tehingute puhul ei ole tagasivõitmise alused selged ning pankrotivara suurenemine tagasivõitmise läbi on seega veelgi vähem tõenäolisem Kokkuvõte 8(13)

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Võlgnikul kokku kohustusi vähemalt summas 1 766 782 ning vara väärtuses 1 162.17 krooni. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesolevaks hetkeks ei ole ilmnenud, et Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks Võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad esialgsel hinnangul andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile Võimalikud tagasivõidetavad tehingud vajaksid täiendavat analüüsi vastavate hagide perspektiivikuse väljaselgitamiseks. Pankotiasja ettevalmistamise staadiumis ei ole võimalik alljärgneva kohta anda lõplikku hinnangut. Lõplik arvamus on võimalik kujundada raamatupidamisliku ning juriidilise revisjoni ning vara väärtust puudutavate eksperthinnangute põhjal. Arvestada tuleb samuti võimalike kohtukulude ning riigilõivudega. Revisjoni saaks läbi viia pankroti väljakuulutamise korral, kui makstaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse § 29 lg (1) kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. § 29 lg (2) järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. § 30 lg (2) sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes PankrS §-st 29 ning 30 ajutine pankrotihaldur palub:

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Muus osas jääb ajutine haldur oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Pankrotiseaduse § 29 lg (1) kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. § 29 lg (2) järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. § 30 lg (2) sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes PankrS §-st 29 ning 30, palub ajutine pankrotihaldur:

Tsiviilasi nr 2-08-65138

2.2 Asja materjalidega tutvumine, kogutud andmete võrdlemine ja analüüs 2.3 Aruande koostamine – 5 h 2.4 Kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellest osavõtt - 1 h

6h

Ajutise pankrotihalduri tunnitasu määr 1000 kr/h. Kokku seega 14 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur palub määrata OÜ D E OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihalduri tasuks 14 500 ning tehtud kulutuste hüvitamiseks 4 200 krooni. 15.01.2009 kohtuistung Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes väljendatud seisukoha ja taotluste juurde. Avaldaja esindaja seletas, et ei oodanud, et võlgnikul on nii suured võlad. Arvestades võlgniku võlausaldajate suurt arvu ja võlgade suurust ei pea avaldaja endale otstarbekaks pankrotimenetluse jätkamist ning ei ole nõus kandma raha deposiidile pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Avaldaja on nõus pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. Võlgniku juhatuse liige nõustus samuti pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu. Kohtu põhjendus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasolevatest vahenditest saab katta ajutise halduri tegevusega seotud kulud. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad andmed selgete vara tagasivõitmise või – nõudmiste võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et ühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et maksejõuetuse esmaseks põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete puudulikud juhtimisoskused. Ajutise halduri aruandes sisalduvast ülevaatest majandustegevuse kohta 2006.a-l tuleneb, et võlgniku likviidsete varade maht oli rohkem kui poole väiksem lühiajalistest kohustustest (tähtaeg saabub 1 aasta jooksul), lühiajaliste kohustuste kattekordaja oli 0,4. Seega eksisteeris teatud balansseerimine makseraskuste tekkimise piiril, kuid tänu põhitegevuse kasumlikkusele oli ettevõte siiski jätkusuutlik. 2007.aasta näitas jätkuvalt maksehäirete tekkimise võimalikkust likviidse vara ning lühiajaliste kohustuste suhe: likviidsete varade bilansiline väärtus oli Võlgnikul rohkem kui poole väiksem lühiajaliste kohustuste mahust (lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,34). 2007.aastal hakkas ettevõtte tegevusele avaldama mõju muutunud turuolukord - käibed muutusid ebastabiilsemaks ning vähenesid alates aasta teisest poolest, mille tagajärjel tekkisid raskused jooksvate arvete tasumisega. Kasum moodustus mitte põhitegevusest, vaid peamiselt erakorralise tulu tõttu põhivara müügist. Kokku moodustasid äritulud 2 827 422 krooni 2006 aasta 1 557 325 krooniga võrreldes. Ilma nende ärituludeta oleks võlgnik majandusaasta lõpetanud selge kahjumiga. 11(13)

Tsiviilasi nr 2-08-65138

Võlgniku andmetel ei olnud temasugusel suhteliselt väikesel ettevõttel üldise majanduskeskkonna kontekstis enam 2008 aastal tootmise jätkamine perspektiivikas ega jätkusuutlik. Võlgniku majandustegevus hääbuski 2008 aasta esimeste kuude jooksul seoses kogu valmistoodangu ning varude müügiga M I AS-le 07.01.2008.a.. Müügitehingu hind ei kujunenud Võlgniku ootustele vastavaks. Võlgniku andmeil alustati aasta alguses ka ostja otsimist põhivarale (kinnistu koos tootmis- ja laohoonetega, vastavate seadmetega). Aasta lõpuks oli Võlgniku bilansimaht tema kinnitusel vähenenud 733 739 kroonini, kogu käibevara - varud, müügiks ostetud kaup, tooraine; põhivara - kinnistu koos tootmis- ja laohoonete ning vastavate seadmetega realiseeritud. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste osas ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks seega täpse äriplaani puudumist ja vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmisega viivitamist. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist võivad juhatuse liikmed teha ühingu eest ainult selliseid makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Tegemist on juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega vähemalt raske hooletuse tõttu. Ka pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustus on täitmata. Pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine ei ole küll põhjustanud maksejõuetust, kuid on aidanud kaasa selle süvenemisele. Maksejõuetuse põhjustele lõpliku hinnangu andmine vajaks aega, täiendavat analüüsi ja pankroti väljakuulutamist, mida menetluskuludeks vahendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik otsustada. Vastavalt Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur E. Savi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Armin Karule. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 14 500 krooni ja kulutuste katteks 4200 krooni välja mõistmiseks. Võlausaldaja ja võlgniku esindajad olid kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele täielikult võlausaldaja poolt deposiidile tasutud vahenditest.

12(13)

Tsiviilasi nr 2-08-65138

PankrS § 30 lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.