lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-4535/20

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-06-4535/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
798
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING AT RENT10147075(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-4535

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2009, Tallinn

Tsiviilasi

AT Rent OÜ hagi Piret Jalakase vastu 55 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AT Rent OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

5000 krooni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AT Rent OÜ (registrikood 10147075, asukoht E.Vilde tee 150, 12618 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Korv, lepinguline esindaja Eino Tamm Kostja Piret Jalakas (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xxx xxxxx xxxxxxx), esindaja adv. Marko Tiiman

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 30.09.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib üksnes vandeadvokaadi vahendusel esitada kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue ja põhjendused

1.27.02.2006 esitas AT Rent OÜ Piret Jalakase vastu hagi tekitatud kahju 55 000 krooni hüvitamiseks.
2.22.09.2005 sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Audi 100 Avant registreerimisnumbriga xxx xxx. 04.10.2005 hommikul avastas kostja, et renditud sõidukit ei ole enam maja ees, kuhu see oli eelmisel õhtul pargitud. 05.10.2005 esitas OÜ AT Rent kostja vastu kahjunõude varastatud sõiduki maksumuse – 55 000 krooni tasumiseks. Kahjunõude alusena on viidatud rendilepingu IV osa punktidele 1 ja 7 ning leitud, et nendest tulenevalt ei vabane rentnik kolmanda isiku (varga) poolt rendileandjale tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja vaidles kahjunõudele vastu, viidates rendilepingu punktile, mille kohaselt kannab rentnik vargusega tekitatud kahju ulatuses, mida ei kanna kindlustus. Kostja leidis, et varastatud sõiduki kogumaksumuse nõudmine temalt on alusetu. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
3.30.09.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Piret Jalakaselt AT Rent OÜ kasuks välja 8250 krooni ning jättis menetluskulud AT Rent OÜ kanda.
4.Kohus juhindus menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus on kostja korduvalt avaldanud valmisolekut tasuda hagejale kompromissina 10 000 krooni. Hageja on kostja pakutud kompromissist keeldunud. Kuivõrd kohus rahuldas hagi kostja poolt kompromissina pakutust väiksemas ulatuses oli põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
5.AT Rent OÜ palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud OÜ AT Rent kanda.
6.Hageja pakutud kompromiss 50% ulatuses hagihinnast oli igati mõistlik. Eriti olukorras, kus kohus ei nõudnud väidetavalt tõendamata asjaolude täiendavat tõendamist ega andnud selleks ka pooltele tähtaega. Tulenevalt TsMS § 4 lg-s 4 sätestatust võiks kohus oma kaalutlust, jätta kõik kohtukulud hagi osalise rahuldamise korral hageja kanda, rakendada siiski vaid juhul, kui kohus on teinud pooltele ettepaneku kompromissi kohtu poolt aktsepteeritava ulatuse suhtes. Antud juhul oleks

2(3)

kohus pidanud kasutama kaalutlusõigust menetluskulude jaotamisel selliselt, et jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja seisukohad

7.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata Ringkonnakohtu seisukoht
8.TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 163 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja oli nõus kompromissina tasuma 10 000 krooni ning hagi rahuldati sellest väiksemas ulatuses. Hageja pakkus kompromissina 27 500 krooni tasumist, mis arvestades hagi tegelikku rahuldamise ulatust, ei olnud kostja jaoks mõistlik pakkumine.
10.Kompromiss on pooltevaheline kokkulepe vaidluse lahendamiseks. Kohus saab teha pooltele ettepaneku ja suunata neid asja kokkuleppel lahendamisele, kuid kompromissi sisu määravad pooled ise. Kohus kinnitab kompromissi sellises ulatuses, nagu pooled selle sõlmisid, puudub kompromissi kohtu poolt aktsepteeritav ulatus. Kohus ei saa ka enne otsuse tegemist öelda, millises ulatuses hagi rahuldatakse, kui pooled kompromissi ei saavuta.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 alusel apellandi kanda.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja