lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-4535/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-4535/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 104 lg 4, 5Vastutus süü puhulVÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavusVÕS § 132 lg 1Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralVÕS § 334 lg 2Üüritud asja tagastamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-4535/9Tallinna Ringkonnakohus20.09.20072-06-4535/20Tallinna Ringkonnakohus28.01.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-4545

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÄRAKIRI

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtu võlgnik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-4535

Tsiviilasi

OÜ AT OÜ hagi P J ’e vastu 55 000 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: OÜ AT (registrikood xxx; asukoht xxx)

esindajad

-

hageja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige M K

-

hageja lepinguline esindaja: E Tamm

-

kostja: P J (isikukood xxx; elukoht xxx)

-

kostja esindaja: advokaat M Tiiman

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

10. september 2008.a -

hageja esindajad M K ja E Tamm

-

kostja ja tema esindaja M Tiiman

RESOLUTSIOON

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 339Rendilepingu mõiste
VÕS § 34Tarbija
VÕS § 434 lg 1Poliis
Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt P J hageja OÜ AT

kasuks välja 8250 (kaheksa tuhat kakssada

viiskümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ AT kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 30. septembril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.27. veebruaril 2006.a esitas OÜ (OÜ) AT P J ’e vastu hagi tekitatud kahju 55 000 krooni hüvitamiseks.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22. septembril 2005.a rendilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Xxxregistreerimisnumbriga xxx (edaspidi ka renditud sõiduk). Rendilepingu kohaselt oli kostja kohustatud renditud sõiduki tagastama 5. oktoobril 2005.a kell 17.00.
4.oktoobri 2005.a hommikul umbes kell 08.20 avastas kostja, et renditud sõidukit ei ole enam maja ees, kuhu see oli eelmisel õhtul pargitud. Kostja elukaaslane M.Õ teavitas sõiduki kadumisest koheselt politseid ja OÜ-d AT . 4. oktoobril 2005.a tagastas M.Õ sõiduki võtmed ja dokumendid OÜ AT . 5. oktoobril 2005.a esitas kostja vastavalt poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktile 13 juhtunu kohta kirjaliku seletuse.
5.oktoobril 2005.a esitas OÜ AT kostja vastu kahjunõude varastatud sõiduki maksumuse – 55 000 krooni – tasumiseks. Kahjunõude alusena on viidatud rendilepingu IV osa punktidele 1 ja 7 ning leitud, et nendest tulenevalt ei vabane kolmanda isiku (varga) poolt rendileandjale tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja vaidles hageja poolt esitatud kahjunõudele vastu, viidates rendilepingu punktile, mille kohaselt kannab v ega tekitatud kahju ulatuses, mida ei kanna kindlustus (pretensioon toimikus). Kostja leidis, et varastatud sõiduki kogumaksumuse nõudmine temalt on alusetu.
3.Hageja juhindub oma nõudes kostja vastu rendilepingu III osa punktist 12 ja IV osa punktist 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 2 sätestatust. Kuriteoteate kohaselt oli kostja parkinud auto ööseks elamu ette. võlgnik, parkides auto ööseks mitte parklasse vaid maja ette, rikkus üürilepingu punktis 10 sätestatud hoolsuskohustust.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnista.

4.Kostja hinnangul ei ole ta rendilepingu IV osa punkti 1 kohaselt auto v e puhul tekkinud kahju osas vastutav ulatuses, mille katab kaskokindlustus, mistõttu on kahjuhüvitise summas 55 000 krooni nõudmine kostjalt alusetu. Samuti ei ole ta lepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud.

MENETLUSE KÄIK

5.Harju Maakohus rahuldas 10. aprilli 2007.a otsusega hagi ning mõistis kostjalt P J hageja kasuks välja 55 000 krooni ning riigilõivu summas 3000 krooni.
6.Kostja esitas eelnimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.20. septembri 2007.a otsusega (parandatud 20.09.2007.a määrusega) tühistas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium Harju Maakohtu 10. aprilli 2007.a otsuse menetlusnormide rikkumise tõttu ning saatis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p-le 5 ja § 657 lg 1 p-le 3 tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohtu otsus täielikult põhjendama. Otsusest ei ole võimalik aru saada, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et nõue on põhjendatud.
8.Asja uue läbivaatamise käigus Harju Maakohtus on hageja jäänud menetluses eelnevalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palunud hagi rahuldada. Kostja vaidleb hagile jätkuvalt vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. Hageja ja kostja sõlmisid
22.septembril 2005.a rendilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Xxx registreerimisnumbriga xxx. Rendilepingu kohaselt oli kostja kohustatud renditud sõiduki tagastama 5. oktoobril 2005.a kell 17.00. 4. oktoobri 2005.a hommikul avastas kostja, et sõidukit ei ole enam maja ees, kuhu see oli eelmisel õhtul pargitud. Kostja elukaaslane M.Õ teavitas sõiduki kadumisest koheselt politseid ja hagejat. Samal päeval tagastas M.Õ hagejale sõiduki võtmed ja dokumendid. 5. oktoobril 2005.a esitas kostja vastavalt poolte vahel sõlmitud rendilepingu punktile 13 juhtunu kohta kirjaliku seletuse. 5. oktoobril 2005.a esitas hageja kostja vastu kahjunõude renditud sõiduki v e tõttu tekkinud kahju summas 55 000 krooni hüvitamiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et renditud sõiduki turuväärtuseks oli 55 000 krooni ning et sõiduk (kui vara) ei olnud kindlustatud (puudus kaskokindlustus). Lisaks kinnitas hageja 10. septembril 2008.a toimunud kohtuistungil, et varastatud sõidukit ei ole hagejale käesoleva hetkeni tagastatud ning hagejal puudub informatsioon sõiduki asukoha kohta.
11.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjat teavitati rendilepingu sõlmimisel kaskokindlustuse puudumisest renditud sõidukil ning kas hagejal on tekkinud õiguslik alus nõuda kostjalt kogu renditud sõiduki väärtuse (55 000 kr) hüvitamist. Lisaks on pooltel erimeelsus küsimuses, kas kostja on ilmutanud vajalikku hoolt vältimaks kahju tekkimist rendileandjale. Hageja on oma kahjunõude rajanud eeskätt poolte vahel 22. septembril 2005.a sõlmitud rendilepingu III osa punktile 12 ja IV osa punktile 1. Lepingu III osa p 12 kohaselt on võlgnik kohustatud tagastama sõiduki ettenähtud ajal ettenähtud kohta, sama lepingupunkti kohaselt ei tohi sõidukit hüljata. Rendilepingu IV osa p-st 1 tuleneb, et liiklusõnnetusest või kolmanda isiku õigusvastasest käitumisest tekkinud kahju kannab võlgnik ulatuses, mida ei kanna kindlustus (s.h omavastutuse määra). Rendilepingu punkti II osa 2. punkti kohaselt on võlgnikul õigus saada endale sõiduki kasutamisest saadav tulu, mistõttu on leping käsitletav rendilepinguna VÕS § 339 tähenduses. VÕS §-st 341 tulenevalt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üür võlgnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üür võlgniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üür võlgnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hageja nõude õigusliku põhjendatuse kaalumisel tuleb täiendaval arvestada ka VÕS 7. peatüki regulatsiooniga. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seejuures peab lepingulist kohustust rikkunud pool VÕS § 127 lg-s 3 sisalduva täiendava piirangu põhjal hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.
12.Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamiseks täies ulatuses puudub alus, kuna rendilepingu sõlmimisel ei näinud kostja ette ega pidanud ette nägema võimaliku lepingu rikkumise tagajärjena kahju tekkimist 55 000 krooni ulatuses (VÕS § 127 lg 3). Kogutud ja uuritud tõendite põhjal ei saa väita, et kostja oleks kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
13.Rendilepingu IV osa p-st 1 küll tuleneb, et kolmanda isiku õigusvastasest käitumisest tekkinud kahju kannab võlgnik ulatuses, mida ei kanna kindlustus. Samas tuleb arvestada rendilepingu IV osa 7. punktis sisalduva täiendava tingimusega, et sõiduki veel kannab võlgnik tekkinud kahju täielikult juhul, kui ta ei tagasta rendileandjale sõiduki võtmeid, signalisatsioonipulti ja immobilaiseri de- ning aktivaatorit ja sõiduki registreerimistunnistust ja kindlustuspoliise. Juba nimetatud lepingupunktiga on rendileandja sisuliselt piiranud võlgniku varalist vastutust renditud sõiduki v e korral (eeldusel, et kõnealuses punktis loetletud esemed võlgniku poolt tagastatakse). Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks käesoleval juhul jätnud rendileandjale tagastama mõne IV osa 7. punktis loetletud esemetest. Rendilepingu IV osa punktide 1 ja 7 sisu põhjal võis kostja mõislikult eeldada, et rendileandja on sõlminud sõiduki suhtes kakskokindlustuse lepingu. Oluline on seejuures ka asjaolu, et internetis kostja kodulehel kättesaadavate üldtingimuste (punkti 2) kohaselt on sõiduki rendihinna sees muu hulgas ka auto kaskokindlustus (vt toimik, 30). Iseenesest puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealused üldtingimused on käesoleval juhul saanud 22. septembril 2005.a sõlmitud rendilepingu osaks. Lepingudokumendis puuduvad viited sellele, et rendilepingule kohaldataks täiendavalt hageja tüüptingimusi vms. Seetõttu on kohtu arvates õiguslikult asjakohatu kostja viide VÕS §-le 35. Samas leiab kohus, et kostjal võisid tekkida hageja kodulehel sisalduvate avalduste põhjal õigustatud ootused hageja poolt pakutava teenuse (auto ) omaduste suhtes. Kuivõrd kostja näol on tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõttes, tuleb taolisi avalikult kättesaadavaid avaldusi teenuse omaduste kohta lugeda hageja jaoks õiguslikult siduvateks. Seda järeldust toetab ka tarbijakaitseseaduse § 4 lg-s 5 sätestatu, mille kohaselt ei tohi tarbijale kauba või teenuse kohta edastatava teabega kaubale või teenusele omistada omadusi, mis sellel tegelikult puuduvad. Hageja on oma väidetes seejuures ise sisuliselt möönnud, et üldjuhul on hageja poolt renditavad sõidukid kindlustatud.
14.Kohtu hinnangul on tõendamata hageja väide, nagu oleks kostjat rendilepingu sõlmimisel informeeritud kaskokindlustuse puudumisest konkreetsel sõidukil. Asja materjalide hulgas olev rendileping sellesisulisi märkusi ei sisalda. Ka tunnistajana üle kuulatud M.Õ ütluste kohaselt kaskokindlustuse puudumisest rendilepingu sõlmimisel kostjat ei informeeritud (vt toimik, lk 58). Õiguslikku tähtsust ei oma hageja väide, et renditud sõiduk ei olnud hageja kodulehel (internetis) rendiks pakutavate sõidukite hulgas ning et tegemist oli n.ö müügisõidukiga. Vaidlust ei ole selles, et kõnealust sõidukit kostjale rendiks pakuti ning kostja nõustus rendilepingu sõlmimisega. Lisaks on see hageja väide vastuolus asja materjalide hulgas oleva vara tasuta kasutamise lepinguga (sõlmitud 01.09.2005.a), millega M.K on andnud talle kuuluva sõiduki Xxx hagejale kuueks kuuks tasuta kasutamiseks (vt toimik, lk 10-11). Seega oli hagejal eelduslikult õigus sõidukit oma äritegevuses üksnes kasutada, mitte seda müüa. Nõustuda ei saa ka hageja väitega, et kostja pidi juba oluliselt madalamast rendihinnast järeldama kakskokindlustuse puudumist. Ka sõiduki väidetavalt soodsam rendihind (3900 krooni 13 kasutuspäeva eest ehk 300 krooni ööpäevas) ei ole kohtu arvates asjaolu, mis pidanuks mõistlikult tekitama kahtlusi kaskokindlustuse puudumise osas (vt ka toimik, lk 43-49). Hageja on menetluse käigus kostjale ette heitnud ka seda, et kuivõrd rendilepingu IV osa 7. punkti kohaselt oli tal kohustus muu hulgas tagastada hagejale ka kindlustuspoliisid, pidi ta juba lepingu sõlmimisel aru saama kaskokindlustuse puudumisest. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Kindlustuspoliisi puudumine ei tähenda veel tingimata seda, et kindlustuslepingut ennast ei oleks sõlmitud. Vastavalt VÕS § 434 lg-s 1 sisalduvale määratlusele on poliis kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale väljastav dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Samuti ei pea sõiduki

juhil sõiduki juhtimisel kaskokindlustuse olemasolu tõendavat kindlustuspoliisi kaasas olema. Kuivõrd kostja on vaidlusaluses õigussuhtes vaadeldav tarbijana, ei pidanud kaskokindlustuse poliisi puudumine temas eeltoodut arvestades sõiduki kindlustatuses kahtlusi tekitama.

15.Seega ei pidanud kostja käesoleval juhul ette nägema, et tal tuleb hüvitada renditud sõiduki v e korral rendileandjale kogu sõiduki väärtus ka juhul, kui ta tagastab hagejale sõiduki võtmed, signalisatsioonipuldi jm rendilepingu IV osa 7. punktis loetletud esemed. Rendilepingu IV osa 1. punkti ja hageja kodulehel kättesaadavate üldtingimuste põhjal võis ta eeldada, et rendileandja esitab tema vastu nõudeid ainult (kindlustusvõtja) omavastutuse määra piires. Omavastutuse (s.o kindlustuslepinguga määratud osa kahjust, mida kindlustusandja ei hüvita) ulatus sõltub tavapäraselt kindlustuslepingu poolte kokkuleppest konkreetsel juhul. Käesoleval juhul renditud sõiduki suhtes sõidukikindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud, samuti ei ole hageja esitanud omapoolseid arvutusi, milline võinuks omavastutuse ulatus olla juhul, kui sõiduk olnuks kindlustatud. Eestis tegutsevate tuntumate kindlustusseltside (s.o Eesti Kindlustusseltside Liitu kuuluvate seltside) poolt rakendav omavastutuse määr sõidukikindlustuse lepingute tüüptingimustes on sõiduki v e korral üldjuhul 15% kahjusummast (sõiduki kindlustusväärtusest), kui lepingupooled ei ole teisiti kokku lepitud. Seega pidi kostja rendilepingu sõlmimisel ette nägema enda vastutust sõiduki v e korral mitte rohkem kui 15% sõiduki väärtusest. Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli sõiduki väärtus rendilepingu täitmise ajal 55 000 krooni. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS § 127 lg-st 3, tuleb kostjal hüvitada hagejale 15% sõiduki väärtusest, s.o 8250 krooni.
16.Hageja on muu hulgas väitnud, et parkides renditud sõiduki ööseks mitte valvatavasse parklasse, vaid Tallinnas elamu ette, rikkus kostja rendilepingu III osa 10. punktis sisalduvat hoolsuskohustust. Kostja on leidnud, et ei ole kõnealust kohustust rikkunud. Rendilepingu III osa
10.punkti kohaselt on võlgnik kohustatud tegema kõik, et vältida kahju tekkimist rendileandjale ja kolmandatele isikutele. Kohus märgib esmalt, et poolte õigused ja kohustused renditud sõiduki võimaliku v e korral on reguleeritud eeskätt rendilepingu IV osa ülalkäsitletud lepingupunktides 1 ja 7. Seetõttu omab rendilepingu III osa 10. punktis sisalduv vaidluse lahendamisel üksnes teisest tähendust. Vastavalt võlaõigusseaduse regulatsioonile võlg võlgniku süü lepingulise kohustuse rikkumisel vastutuse tekkimise seisukohalt reeglina tähtsust ei oma. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlg võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 127 lg 3 kohaldamise seisukohalt omaks tähtsust kostja tahtlus (VÕS § 104 lg 5) või raske hooletus (VÕS § 104 lg 4). Nagu eelpoolt märgitud, ei võimalda olemasolevad tõendid teha järeldust selle kohta, et kostja oleks tekitanud hagejale kahju tahtlikult või raskelt hooletu käitumisega. Kohus nõustub kostja positsiooniga, et ta on teinud kõik, mida mõistlikult isikult samadel asjaoludel oodata võiks. Puudub vaidlus selles, et renditud sõiduk oli v ele eelnenud õhtul pargitud kostja maja ette, sõiduki uksed olid lukustatud ning et sõiduki võtmekomplekt oli kostja valduses ja sõiduki alarmsüsteem oli sisse lülitatud. Osaliselt on nimetatud asjaolusid kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja M.Õ (vt toimik, lk 58). Renditud sõiduki parkimist suletud ning valvatavale territooriumile võinuks kostjalt mõistlikult oodata juhul, kui tegu olnuks erakordselt kallihinnalise sõidukiga või juhul kui kostja ise ei oleks pikemaajaliselt kodus viibinud. Taolisi asjaolude esinemist käesoleval juhul tuvastatud ei ole.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ka käesoleva tsiviilasja menetluse käigus on kostja korduvalt avaldanud valmisolekut tasuda hagejale kompromissina 10 000 krooni. Sellesisulist tahet väljendas kostja ka asja uue läbivaatamise käigus maakohtus (vt toimik, lk 115). Hageja on kostja pakutud kompromissist keeldunud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostja poolt kompromissina pakutust väiksemas ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 2 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib kostja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtu võlgnik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTU VÕLGNIK

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja