Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I MENETLUSE KÄIK

08.12.2008 esitas võlgnik OÜ R. avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tl 4-5).

15.12.2008 määrusega algatas kohus OÜ R. pankrotihalduriks Olev Kuklase (tl 15-16).

pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks

09.01.2009.a. esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tl 18-60). Avalduse kohaselt OÜ R. maksuvõlgnevus 08.12.2008.a. seisuga oli 801 000 krooni. OÜ R. ei ole suuteline tekkinud võlga tasuma. 08.detsembri seisuga OÜ-l R. debitoorset võlgnevust ei olnud. Vara OÜ-l R. puudub. Pankrotiavalduse esitamise hetkega ei ole OÜ-l R. rahalisi vahendeid võlgade tasumiseks OÜ R. majandustegevus on lõppenud. OÜ R. on käesoleval ajal maksujõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 08.detsembri 2008.a. vastu võetud osaniku otsusega otsustati esitada tartu Maakohtule pankrotiavaldus OÜ R. pankrotimenetluse alustamiseks. OÜ R. palub välja kuulutada enda pankrot. II PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl 18-60)

AKTIVA

Käibevara raha ja pangakontod

VARA KOKKU

2.2 OÜ R. ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt on ettevõttel varad: Kassas 80.- krooni Hansapangas 25.- krooni

Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Kogumispensionimakse

- 191 737 - 4 261 - 3 128

Kokku

- 540 288.- krooni

Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress - 268 393.- krooni Võlgnevus kokku:

- 808 681.- krooni

3.2 Kohtutäituri Anne Böckler täitemenetluses olevaid nõudeid ettevõtte vastu on summas 217 626 krooni. Sissenõudja Maksu-ja Tolliamet nõue 217 626 krooni 3.3 OÜ R. võlad: bilanss seisuga 08.12.2008.a:

PASSIVA

Maksuvõlad

801 001

KOHUSTUSED KOKKU

801 001

OMAKAPITAL

Omakapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum (kajum)

OMAKAPITAL KOKKU

PASSIVA KOKKU

110 300 - 449 245 - 461 976 – 800 921 80.00

OÜ R. ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest lähtuvalt on ettevõtte kohustused:

Maksuvõlg 808 681.00 krooni

Juhatuse liikme poolt esitatud küsimustikust ja 2006.a biansist tuleneb, et juba 2005.a lõpul oli ettevõtte omakapital – 523 905.- krooni. Siit saab järeldada, et osaühingu netovara ei vastanud juba siis ÄriS §-le 136 ning osanikud olid kohustatud vastu võtma abinõud netovara suurendamiseks või esitama pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri käes olevatest materjalidest nähtub, et juhatuse liige R.A. on rikkunud äriühingu juhatuse liikmena oma juriidilist kohustust kutsuda õigeaegselt kokku osanikud (koosolek toimus 08.12.2008.a) ning esitada pankrotiavaldus. Seega on ajutise pankrotihalduri arvates olemas tunnused, mis võimaldavad järeldada, et OÜ R. juhatuse liige R.A. on toime pannud KarS §-s 380 ja 385 / 1 sätestatud kuriteo s.o. teatamis- või avaldamiskohustuse järgimata jätmine ja pankrotiavalduse esitamata jätmine. Antud sätte kohaselt kuulub kriminaalvastutusele osaühingu juhatuse liige, kes ei kutsu kokku osanike koosolekut juhul, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osakapitalist või vara on alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära või jätab esitamata pankrotiavalduse. Äriseadustiku (ÄriS) § 171 lg 2 p-s 1 on sätestatud juhatuse kohustus kutsuda kokku osanike koosolek, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄriS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus (s.o. vähem kui 40 000 krooni). Juhul kui piiratud vastutusega äriühingu omakapital ei vasta esitatud nõudmisele, on omanikul (osanikul) võimalik otsustada, kas vähendada või suurendada omakapitali tingimusel, et netovara suurus vastaks seaduses nõutavale suurusele, või võtta tarvitusele muud abinõud omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutava suurusega. Kui aga omanik ei võta kasutusele nimetatud abinõusid, on võimalik äriühing lõpetada, ümber kujundada, jagada osadeks või ühineda mõne teise äriühinguga. Juhul, kui omanik eelnimetatud võimalusi kasutada ei soovi, tuleb esitada pankrotiavaldus. Ajutise pankrotihalduri käes olevatest dokumentidest nähtub, et OÜ-l R. ei vastanud osakapitali suurus nõuetele juba 2005.a lõpus, 2006.a märtsis lõpetas äriühing majandustegevuse, kuid pankrotiavaldus esitati juhatuse liikme poolt alles detsembris 2008.a. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 kohaselt peavad juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. ÄriS § 180 lg-e 5 1 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. OÜ R. juhatuse liige R.A. ei esitanud pankrotiavaldust seadusega kehtestatud tähtaja jooksul, vaid esitas avalduse alles 2008.a detsembris. Eeltoodust tulenevalt ei vastanud äriühingu omakapitali suurus seadusega kehtestatud nõuetele juba 2005.a lõpus. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse alles detsembris 2008.a. Selleks ajaks oli äriühingu tegevus lõppenud, töötajad töölt lahkunud ja kogu äriühingu vara kulutatud ning ka maksukohustused on pidevalt kasvanud. Olemasolevatest andmetest nähtuvalt tegutseb antud juhatuse liige paralleelselt veel mitmes äriühingus ja temapoolsed oskused ette planeerida, tegutseda tavapärase hoolsusega vältimaks võlausaldajatele kahju tekitamist, ei tohiks olla R.A. ́ile probleemiks. Ebaselge ja täiendavat kontrollimist vajaksid pankrotimenetluse jätkudes ka alljärgnev. Juhatuse liikme poolt on 09.04.2008.a allkirjastatud ja Tartu Maakohtu registriosakonda 12.08.2008.a esitatud OÜ R. 2007.a majandusaasta aruandes kajastatud andmed. Näiteks R.A ́i poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud küsimustiku kirjalikest vastustest selgub punktis nr 42 (vt Lisa 11), et „Ettevõte lõpetas majandustegevuse märtsis 2006”, kuid majandusaasta aruande lk-l 3 (vt Lisa 13) on kirjas „Aastal 2007 toimus konkreetne majandustegevus vaid majandusaasta I kvartalis. Aruandeaastal töötas firmas aasta alguses 6 töölist, palgafondiga 108 tuhat krooni”. Samas aga OÜ R. 2007.a majandusaasta aruandes lk 5 on Kasumiaruanne (Skeem I ) kajastatud tööjõu kulude suuruseks 0 (vt Lisa13). Juhatuse deklaratsioonis 2007 raamatupidamise aastaaruande juurde kinnitab juhatuse liige, et finantsseisundit, „raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ R. majandustulemust ja rahavoogusid” (vt Lisa 13 lk 3). Eeltoodust võib järeldada, et tegemist on teadlikult raamatupidamisandmete ebaõige kajastamisega . Nimetatud asjaolu äratab põhjendatud kahtlusi, et võib esineda kuriteo tunnustega tegu või on tegu raske juhtimisveaga, mis võis põhjustada OÜ R. maksejõuetuse. Viidatud andmed vajaksid täpsemat kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Samas aga ei takista eelviidatud asjaolud võlausaldajatel antud pankrotimenetluse raugemisel ise oma õigusi kaitsta läbi vastavate nõuete esitamise.

PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksujõuetus ei ole ajutise vaid alalise iseloomuga, kuna võlgniku võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees pärineb 2005 aastast, võlgnik ise on tunnistanud oma maksejõuetust. Eeltoodut arvesse võttes leiab ajutine haldur, et OÜ R. tegevuse jätkamine ei ole võimalik, kuna võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul kui keegi võlausaldajatest soovib menetluse jätkamist, siis on vajalik pankrotimenetluse jätkamiseks kanda kohtu deposiiti vähemalt 30 000.- krooni, siis oleks peale pankroti väljakuulutamist võimalik otsustada võimalike tagasivõitmise või tagasinõudmise hagide esitamine. Kõigil ülaltoodud põhjustel ja arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. III Kohtuistung 12.01.2009.a Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Halduri tasu ja kulutuste suurusega on R.A. nõus. Samuti on ta nõus jääma dokumentide hoidjaks (tlk 61). Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Pärast kohtuistungit teatas Maksu- ja Tolliamet, et on nõus pankrotimenetlust finantseerima, kuid 26.01.2009.a. teatas, et asjade täiendava analüüsi nõupidamise käigus leidis, et pankrotimenetluse rahastamine ei ole otstarbekas ja nad ei soovi pankrotimenetlust finantseerida.

IV KOHTU SEISUKOHT

Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et OÜ R. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et OÜ R. pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Võlausaldaja maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlust finantseerida. Ajutine haldur on teatanud kohtule, et juba 2005.a lõpul oli ettevõtte omakapital – 523 905.- krooni. Siit saab järeldada, et osaühingu netovara ei vastanud juba siis ÄriS §-le 136 ning osanikud olid kohustatud vastu võtma abinõud netovara suurendamiseks või esitama pankrotiavalduse. Materjalidest nähtub, et juhatuse liige R.A. on rikkunud äriühingu juhatuse liikmena oma juriidilist kohustust kutsuda õigeaegselt kokku osanikud (koosolek toimus 08.12.2008.a) ning esitada pankrotiavaldus. Seega on ajutise pankrotihalduri arvates olemas tunnused, mis võimaldavad järeldada, et OÜ R. juhatuse liige R.A. on toime pannud KarS §-s 380 ja 385 / 1 sätestatud kuriteo s.o. teatamis- või avaldamiskohustuse järgimata jätmine ja pankrotiavalduse esitamata jätmine. Tulenevalt PankrS § 28 lg 1 teatab kohus kuriteo tunnustega teost prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb Olev Kuklasel likvideerida OÜ R. kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ R. kustutamist

registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Olev Kukalse vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ R. dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele. R.A. kinnitas kohtistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades Olev Kuklase ülesannete mahtu, keerukust ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, tuleb taotlus rahuldada. Tasu suuruseks (bruto) tuleb määrata 12 103 krooni, millelt tuleb maksta ka sotsiaalmaks, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 2 305.40 krooni. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.