lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-26168/20

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-26168/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4407
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Jürbus10794797Truck Trading Estonia OÜ10986077

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-26168

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2009, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-26168

Tsiviilasi

Truck Trading Estonia OÜ hagi Osaühingu Jürbus vastu 88 312,57 krooni saamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

85 963,55 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 08.04.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jürbus OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Truck Trading Estonia OÜ (registrikood 10986077; Tähe 106C, Tartu) ja tema esindaja Meelis Leis; Osaühing Jürbus (registrikood 10794797; Tuule 1-8, Vändra alev, Vändara vald, Pärnu maakond) ja tema esindaja Suido Västra Jätta Pärnu Maakohtu 08.04.2008 otsus muutmata

RESOLUTSIOON

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus

Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta OÜ Jürbus kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja tellis hagejalt sõiduki DAF 95 registreerimismärgiga xxx xxx remonditeenuse. Hageja osutas tellitud remonditeenuse ning väljastas remonditud sõiduki kostja esindaja Jüri Azarovile 28.12.2006. Viimane nõustus osutatud teenuse kvaliteediga. Jüri Azarov teatas, et arve osutatud teenuste ja paigaldatud seadmete eest tuleb esitada P-Trucks OÜ-le Papiniidu 19, 80010 Pärnu, kuna P-Trucks OÜ kohustus kandma remondikulud. Hageja esitas arve nr 612110, 29.12.2006 P-Trucks OÜ-le. OÜ P-Trucks esindaja Raimond Pärn keeldus arve tasumisest, kuna remonditeenuse sai kostja. Kostja ei esitanud hagejale kohtuvälises menetluses ühtegi veenvat tõendit, millest nähtuks PTrucks OÜ maksekohustus hageja ees. Hageja esitas 26.04.2007 kostjale arve nr 704105 summas 70 565 krooni, mis on tasumata. Kostja vastas 30.04.2007 kirjaga, et ei ole nõus arve nr 704105 tasumisega. Kostja hinnangul on P-Trucks OÜ õige isik arvet tasuma. Selline hinnang ei tugine millelegi. Hageja ostis kostja poolt keeldumise järel õigusabi teenust Consult Grupp OÜ-lt, kes esitas kostjale 11.05.2007 võlanõude, paludes võla (põhivõlg 70 565 + menetluskulu kui kahjuhüvitis 5000) 75 565 krooni tasuda hiljemalt 22.05.2007. Kostja vastas võlanõudele 19.05.2007 kirjaga ning edastas oma hinnangud võlanõude usutavuse kohta, lisamata tõendeid, mis kinnitaksid vastuväiteid. P-Trucks OÜ ei tunnista võlakohustust, mistõttu kostja poolt remondiarve mittetasumise vastuväited on otsitud ning paljasõnalised. Hageja müügijuht Marko Roose koostas tellimuse sõiduki remondiks Alpter Grupp OÜ blanketil, kuna hageja blanketid olid tellimuse vormistamise hetkeks lõppenud. Alpter Grupp OÜ ning hageja tegutsevad ühel ja samal aadressil ning on seotud isikud mõlema ühingu samade osanike kaudu. Alpter Grupp OÜ kinnitas kirjalikult, et ei oma nõudeid kostja suhtes. Veoki xxx xxx kõik remonditööd teostas hageja. Hageja tegi kostja põhjendamatute vastuväidete tõttu täiendavaid kulutusi võla sissenõudmise eesmärgil ning ostis õigusteenust OÜ-st KL Consult Õigusbüroo summas 11 505 krooni. Kostja tõendamata vastuväidete tõttu tekkis hagejale täiendav kahju, mis avaldub nõuete esitamise ja sellega seotud eelneva õigusteenuse kulus (Consult Grupp OÜ ja OÜ KL Consult Õigusbüroo teenused). Hageja esitas OÜ KL Consult Õigusbüroo kaudu kostjale pankrotihoiatuse ja nõude võlakohustuse täitmiseks. Kostja sai pankrotihoiatuse ja nõude kätte 20.06.2007. Kostja vastas pankrotihoiatusele, et ei võlgne hagejale midagi. Hageja kirjalikes seisukohtades ega vastuses pankrotihoiatusele ei sisaldu nõudele ühtegi sisulist ja tõsiseltvõetavat vastuväidet.

2(10)

VÕS § 113 lg 1 järgi kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viivis alates 23.05.2007. Perioodil 23.05.2007-18.06.2007, s.o pankrotihoiatuse koostamise päevani on kostja viivitanud raha maksmisega 27 kalendripäeva. Võlgnevusest 75 565 krooni lähtuv viivis on 27x75 565x0,00028=571 krooni. Pankrotihoiatusest tulenevalt möödus raha tasumise tähtaeg 29.06.2007. Seega võlgnevusest 75 565 krooni lähtuv viivis perioodil 19.06.2007-29.06.2007 on 11 kalendripäeva ulatuses 11x75 565x0,00028=232,74 krooni. Kostja ei tasunud tähtaegselt 29.06.2007 võlasummat, arvestab hageja viivist alates 30.06.2007 summalt 87 070 krooni, nõue suurenes kahjuhüvitise nõude võrra. Seisuga 07.07.2007 on viivisenõue 18x87070x0,00028=438,83 krooni, kokku on hageja viivise nõue 1 242,57 krooni (571+232,74+438,83). Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 70 565 krooni, kahjuhüvitise 16 505 krooni, viivise seisuga 17.07.2007 summas 1 242,57 krooni ning viivise VÕS § 113 sätestatud ulatuses alates 18.07.2007 kuni põhinõude täitmiseni, kokku 88 312,57 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja võttis 31.10.06 liisingtingimustel kasutusse P-Trucks OÜ poolt AS-ile Hansa Liising müüdud sõiduki. Pärast tehingut selgunud sõiduki tehnilisi rikkeid asus kõrvaldama P-Trucks OÜ-ga seotud isik Veokiremont OÜ, mille kohta esitas kostjale arved kokku summas 32 814,60 krooni, mida hiljem vähendas 10 102,28 krooni, st sõiduki müüja võttis osa remondikulusid enda kanda. P-Trucks OÜ käitus kostjaga samal viisil, nagu ta käitus 2003.a ja 2005.a, kui kostja võttis liisingkasutusse P-Trucks OÜ müüdud sõidukid. P-Trucks OÜ ja Veokiremont OÜ sõidukit 2006 novembris sõidukorda ei saanud. P-Trucks esindaja OÜ Raimond Pärn kinnitas kostja esindaja J. Azarovile, et P-Trucks OÜ võtab sõiduki kordasaamise enda peale. Praktikas on tavapärane, et müüja võtab enda kanda asja puuduste kõrvaldamise kulud, mis selguvad mingi aja jooksul pärast asja müüki ja kasutusele võtmist. Kokkuleppel P-Trucks OÜ-ga viis kostja esindaja Jüri Azarov 22.12.2006 sõiduki remonti Tartusse hageja juurde, täitis tellimusblanketi, milles märkis remonttööde tellijaks kostja, andis sõiduki üle hageja töötajale ja sai samalt töötajalt sõiduki pärast remonti kätte. Remondiarvet kostjale ei esitatud. Hageja töötaja Marko Roosega J. Azarov ei suhelnud ja muid dokumente remondi kohta kostjal ei ole. J. Azarov ei eksitanud kedagi, et hageja esitaks 29.12.2006 remondiarve P-Trucks OÜ-le. Kuni 26.04.2007 arve saamiseni kostjale selle remondi eest arvet tasumiseks ei esitatud. 30.04.2007 alanud kirjavahetuses hageja ja PTrucks ei OÜ-ga selgitanud kumbki kostjale, miks esitati 29.12.2006 arve P-Trucks OÜ-le. Alles hagiavalduses väitis hageja, et J. Azarov eksitas hagejat. Isegi kui J. Azarov püüdis hagejat eksitada, ei ole usutav, et hageja jäi uskuma, et arve peabki esitama isikule, kes ei ole sõidukiga seotud. Usutav on, et P-Trucks OÜ kinnitas hagejale, et võtab remondikulud enda kanda, mille peale hageja esitas arve P-Trucks OÜ-le. Hageja ja P-Trucks OÜ nelja kuu jooksul arve esitamisest tasumise osas omavahel kokkuleppele ei jõudnud ja hageja otsustas esitada hagi mitte P-Trucks OÜ, vaid kostja vastu. Kostja pakkus hagejale kompromissina, et kostja tasub hagejale remondiarvest poole ja teise poole peaks tasuma remondi tellinud P-Trucks OÜ. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kohaldamisele kuulub VÕS § 80. Hageja esitas esimese remondiarve P-Trucks OÜ-le, sest lepingu kohaselt pidi kostja kasutuses oleva sõiduki remondi tellima ja remondi eest tasuma P-Trucks OÜ. Kostja esindaja ei sõlminud remonditeenuse osutamise töövõtulepingut, kui täitis Alpter Grupp OÜ tellimislehe ja andis sõiduki remondiks üle, remondi tellis P-Trucks OÜ varem. 28.12.2006 andis Alpter Grupp OÜ esindaja sõiduki kostja esindajale üle ja remondiarvet kostjale ei esitanud. Kokkulepet, et remondi eest tasub kostja, sõiduki remonti andmisel ega remondist kättesaamisel kostjaga ei sõlmitud, kavatsusest remondiarve kostjale

3(10)

tulevikus esitada, ei teatatud. VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 80 lg 1 tähenduses on P-Trucks OÜ remonditegija võlgnik. Teenuse osutamine kolmandale isikule ei muuda töövõtusuhte sisu, pooli ega poolte kohustusi. Ei ole olemas kostja ja P-Trucks OÜ vahelist kirjalikku kokkulepet, et remondi eest tasub PTrucks OÜ. Hageja esitas P-Trucks OÜ-le remondiarve, mis kinnitab, et kostja ja P-Trucks OÜ vahel oli kokkulepe, et remondi eest tasub P-Trucks OÜ, samuti hageja nõustumist sellise kokkuleppega või hageja ja P-Trucks OÜ vahelist kokkulepet, et remondi eest tasub mitte kostja, vaid P-Trucks OÜ. Hageja teadis remondiarve väljastamisel, et remondi oli tellimislehe järgi tellinud kostja, mitte P-Trucks OÜ, kuid väljastas remondiarve sellele vaatamata P-Trucks OÜ-le. Arve väljastamisest tekkis õiguslik tagajärg - P-Trucks OÜ kohustus arve tasuda, kohustus ei lõppenud sama arve esitamisega kostjale ega muul alusel. Hageja selgitas enne P-Trucks OÜ-le remondiarve esitamist välja kõik asjassepuutuvad asjaolud. Kostja teatas remonditeenust osutanud isikule kõigest asjassepuutuvast aegsasti. Remonditeenust osutanud isik toimis oma majandustegevuses tavapärasel viisil, andes sõiduki pärast remonti kostjale üle remondiarvet esitamata. Kostja hagejale eksitavaid andmeid ei esitanud. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas ja kuidas väljendas P-Trucks OÜ enne kostjale remondiarve esitamist arve tasumisest keeldumist. Ajavahemik esimese arve väljastamisest kuni teise arve väljastamiseni 4 kuud on piisavalt pikk, et kohtule esitatud tõenditest järeldada, et P-Trucks OÜ on pärast remondiarve saamist vaikinud. Hagejal on PTrucks OÜ-le arve esitamise tõttu suurem tõendamiskoormus ja hageja ei ole seda täitnud piisavas mahus. P-Trucks OÜ ei teatanud hagejale arve tasumisest keeldumisest, vaid väljendas vaikimisega arvega nõustumist. Kostja ei ole hagejale võlgu, sest remonditeenuse osutas mitte hageja, vaid OÜ Alpter Grupp. Hageja, sõiduki remontinud isik, ja P-Trucks OÜ on omavahel enne vaidlusalust sõiduki remonti pikka aega lepingulistes suhetes olnud isikud. Sellepärast saatis P-Trucks OÜ kostja kasutuses sõiduki remonti nende juurde ja sellepärast andis remondi teinud OÜ Alpter Grupp sõiduki kostjale kätte ilma remondiarveta. P-Trucks OÜ kinnitas kostjale, et hageja tagastas remondi käigus vahetatud sõiduki detailid temale. Hagejal ei olnud põhjust tagastada detaile P-Trucks OÜ-le kui see oli kõrvaline isik, nagu hageja teda hagi kontekstis esitas. Kui kohus ei jäta hagi rahuldamata, palus kostja mitte rahuldada hagi täies ulatuses, vaid osaliselt ning vähendada kostjalt väljamõistetavat summat VÕS § 113, § 162, § 139, § 140 alusel hageja ja kostja isikut ning kohtule esitatud asjaolusid arvestades. Kostja majandustegevusele toob negatiivne kohtuotsus raske tagajärje. Kostja tasus pärast hagi tagamist arestitud kontole hagi hinnale vastava summa, millega näitas soovi kohtuotsuse täitmisest mitte kõrvale hoida. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Jürbus välja tasu töö eest 70 565 krooni, kahju 15 398,55 krooni, viivise seisuga 17.07.2007 1 229,26 krooni ja viivise alates 18.07.2007 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 85 963,55 krooni täitmiseni Truck Trading Estonia OÜ kasuks. Kohus jättis jõusse Pärnu Maakohtu 27.07.2007 määrusega seatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kohus jättis Truck Trading Estonia OÜ menetluskulud 98,7 % ulatuses OÜ Jürbus kanda ja OÜ Jürbus menetluskulud 1,3 % ulatuses Truck Trading Estonia OÜ kanda. 15.12.2006 tellis OÜ Jürbus juhatuse liige Jüri Azarov sadulveoki, reg nr xxx xxx,

4(10)

remonditöö. Tellimusel märgiti töövõtjana OÜ Alpter Grupp. 13.07.2007 kinnitas OÜ Alpter Grupp, et töövõtjaks oli Truck Trading Estonia OÜ. Seoses sellega, et hageja blanketid olid otsa saanud, kasutati OÜ Alpter Grupp blanketti. Kostja tunnistas hagejat töövõtjana 02.08.2007 kirjalikus vastuses, 30.04.2007 remondiarve vastuses ja 17.03.2008 kohtuistungil, kui oli nõus töö eest tasuma 35 000 krooni. Seega oli töövõtjaks hageja. Remonditud sõiduk väljastati J. Azarovile 28.12.2006. Hageja 26.04.2007 arve kohaselt on tellitud töö maksumus 70 565 krooni, sh käibemaks 10 764,15 krooni, mis tuli kostjal tasuda 01.05.2007. On teada, et hageja esitas 29.12.2006 sama töö eest arve P-Truck OÜ-le summas 70 565 krooni, viimane keeldus arvet tasumast selleks kohustuse puudumise tõttu ja hageja tühistas arve. P-Truck OÜ kinnituseta 29.12.2006 arve P-Truck OÜ-le ei tõenda kostja kohustuse puudumist hageja ees. Kostja ei tõendanud, et temal ja P-Trucks OÜ-l oli kokkulepe, et sadulveoki remontimise eest maksab P-Trucks OÜ või et P-Trucks OÜ tellis töö. Asjaolu, et P-Trucks OÜ on varasemalt tasunud osaliselt kostja remondiarveid, ei ole asjassepuutuv. Asjaolu, et P-Trucks OÜ sai sadulveoki detailid, ei tõenda kostjal hageja ees kohustuse puudumist. Kohtuistungil hageja selgitas, et tal puuduvad tõendid nõude maksmapanekuks P-Trucks OÜ vastu. Kostja on tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust kohustatud tasuma töö eest summas 70 565 krooni, sh käibemaks 10 764,15 krooni. Kostja, jättes töö eest tasumata, rikkus kohustust (VÕS § 100). Kostja on hagi osaliselt tunnistanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldas hagi summas 70 565 krooni. Hageja 11.05.2007 võlanõudes palus töö eest 70 565 krooni tasuda 22.05.2007 ja 18.06.2007 kirjas 29.06.2007. Viivis 23.05.2007-17.07.2007 on 1 106,45 krooni (56 päeva x 70 565 krooni x 0,028). Kostja tõendamata väide raskest tagajärjest ei saa olla viivise vähendamise aluseks. Kostja 2006.a tegevusaruanne, kasumiaruanne ja maksehäireregistri andmed maksuvõla kohta seisuga 16.07.2007 summas 14 793 krooni (intressivõlg), arvestades, et kasum majandustegevusest oli 26 110 krooni ja kostja esindaja seletus selle kohta, et ettevõte käesoleval ajal tegutseb, kusjuures majandustegevus on kasumis, ei näita võimaliku raske tagajärje saabumist. Kohtumenetluses ei tuvastatud VÕS § 113 lg 8 asjaolusid kostjalt väljamõistetava viivise vähendamiseks hageja ja kostja isikut ja kohtule esitatud asjaolusid arvestades. Seoses kostja poolt rahalise kohustuse summas 70 565 krooni täitmata jätmisega tuleb rahuldada hageja viivisenõue seisuga 17.07.2007 summas 1 106,45 krooni. Hageja 11.05.2007 võlanõudes palus kahju 5000 krooni tasuda 22.05.2007. Hageja 18.06.2007 nõudes võlakohustuse täitmiseks palus kahju 16 505 krooni (5000+11 505) tasuda 29.06.2007. Viivis kahjunõudelt on 122,81 krooni (23.05.2007–29.06.2007 – 38p x 70 565x0,028=750,81; 5000-750,81=4249,19; 38p x 4249,19x0,028=45,21; 30.06.200717.07.2007 - 18p x 70 565x0,028= 355,64; 11 505-355,64=11 149,36 + 4249,19 = 15 398,55; 18p x 15 398,55x0,028=77,60; 45,21+77,60=122,81). Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise alates 18.07.2007 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Pärast seda, kui kostja keeldus töö eest tasumast, sai hageja õigusabi Consult Grupp OÜ-lt ja OÜ-lt KL Consult Õigusbüroo. Consult Grupp OÜ 11.05.2007 arve ja kassa sissetuleku orderi kohaselt tasus hageja Consult Grupp OÜ-le võlgnevuse analüüsi, konsultatsiooni ja kohtuvälise menetluse eest 5 000 krooni. OÜ KL Consult Õigusbüroo 13.06.2007 arve kohaselt tasus hageja OÜ-le KL Consult Õigusbüroo võlanõude analüüsi, asjaolude selgitamise, tõendite kogumise ning konsultatsioonide eest 11 505 krooni. Kuivõrd kostja rikkus kohustust ja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103, § 104), olid nimetatud kohtuvälised õigusabikulud, arvestades kostja poolt hagejale esitatud õiguslikke vastuväiteid nõude kohta, hageja jaoks vajalikud ja põhjendatud. Hageja kahju on kokku 16 505 krooni. Kostja tõendamata väide raskest tagajärjest ei saa olla kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Viivise suurust tuleb arvestada kahju hüvitamise nõude rahuldamisel. Kohus rahuldas kahju

5(10)

nõude summas 15 398,55 krooni (16 505–1106,45). Apellatsioonkaebuse põhjendused Jürbus OÜ palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kui ringkonnakohus ei pea õigeks jätta hagi rahuldamata täies ulatuses, jätta hagi rahuldamata kogu viivisenõude osas ja vähendada hageja kasuks kostjalt välja mõistetavaid menetluskulusid. Kostja palus menetluskulude jaotuse lahendada sõltuvalt kohtulahendist. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes kohaldamata materiaalõiguse normid, mida kostja kohtul kohaldada palus ning arvestamata kostja tõendid ega põhjendanud seda. Hageja põhjendas esimese remondiarve esitamist mitte kostjale, vaid P-Trucks OÜ-le sellega, et kostja seaduslik esindaja Jüri Azarov eksitas hageja töötajat Marko Rooset, et remondi eest ei pea tasuma kostja kui remondi tellija ja sõiduki kasutaja liisingtingimustel, vaid P-Trucks OÜ. Menetluse käigus hageja loobus Marko Roose tunnistajana ülekuulamisest, seega ei ole tõendatud, et kostja on seotud sellega, et hageja esitas esimese remondiarve P-Trucks OÜ-le. Sellest tulenevalt hageja pidi teadma, et 29.12.2006 arve tuli esitada mitte kostjale, vaid PTrucks OÜ-le, kelle andmed pidid hagejal olema olemas, sest kostja tellimuses ega muus dokumendis sõiduki remondiga seoses P-Trucks OÜ seotust remondi ja selle eest tasumisega ei märkinud. Hageja kinnitas kohtule, et P-Trucks OÜ oli talle tuntud isik juba enne kostja sõiduki remonti, P-Trucks kinnitas, et leppis hagejaga kokku kostja sõiduki remondi suhtes, st et hageja võtab kostja sõiduki remonti ja sõiduki viib remonti kostja. Sõiduk oli kasutatud, mille P-Trucks OÜ müüs AS-ile Hansa Liising Eesti, kes andis sõiduki kostja kasutusse liisingtingimustel. Tehniline rike, mille kõrvaldamiseks sõiduk remonti vajas, tekkis sõidukil 2006 detsembris, st ca poolteist kuud pärast seda, kui kostja asus sõidukit kasutama. Kostja ei leppinud remondi ega selle eest tasumise osas enne sõiduki remonti andmist kokku hageja ega OÜ-ga Alpter Grupp, kostja viis sõiduki remonti ja kostjale anti pärast remondi tegemist sõiduk üle ilma, et sõiduki remonti andmisel ja remondist kättesaamisel oleks kostja võtnud endale remondi eest tasumise kohustust. Kostja ei olnud hagejale ega Alpter Grupp OÜ-le varasemast tuttav ja sedavõrd usaldusväärne, et anda remonditud sõiduk kostjale üle 70 565 krooni remondi eest tasu enne kätte saamata, ilma remondiarvet esitamata, kuid kostja sai sõiduki 28.12.2006 kätte tasuta ja arveta. Usutav seletus sellele saab olla, et P-Trucks OÜ võttis endale hageja või OÜ Alpter Grupp ees kostjale suuliselt antud lubaduse remondi eest tasuda kostja asemel ja esitas oma andmed, nii saigi Marko Roose P-Trucks OÜ-le 29.12.2006 arve esitada. Ajavahemikul 29.12.2006 remondiarve esitamisest P-Trucks OÜ-le kuni 26.04.2007 remondiarve esitamiseni kostjale, hageja, OÜ Alpter Grupp või P-Trucks OÜ kostjale ei teatanud, et remondi eest tasumisega on probleem. Küll ei möödunud see neli kuud ilma hageja ja P-Trucks OÜ vahelise suhtlemiseta remondi teemal, millesse oli kaasatud ka seda tüüpi sõidukite tootjatehas Hollandis. Vastava e-kirjavahetuse olemasolu kinnitas hageja kohtule, kirjavahetuses kritiseeris P-Trucks OÜ väidetavalt hagejat remondi tegemise eest. Neli kuud kostja teadmata kestnud vaidlus hageja ja P-Trucks OÜ vahel tõi kaasa selle, et hageja tagastas remondi käigus vahetatud sõiduki detailid P-Trucks OÜ-le, mida P-Trucks OÜ kinnitas kohtule esitatud e-kirjavahetuses. Kui P-Trucks OÜ-1 ei olnud seost sõiduki ja

6(10)

selle remondiga pärast remondi aja kokkuleppimist kostja jaoks 2006 detsembris, ei olnud põhjust pidada kirjavahetust sõidukite tootjatehasega ega nõuda vahetatud detaile endale. Usutav on, et P-Trucks OÜ lubas hagejale või OÜ-le Alpter Grupp remondi eest tasuda, kuid saades teada remondi hinna, pidas seda enda jaoks ülemäära suureks ja keeldus tasumisest. Maakohus jättis kohaldamata TsÜS § 68 lg 4 ega põhjendanud seda, kuigi hageja ei tõendanud P-Trucks OÜ keeldumist 29.12.2006 arve tasumisest kostjale arve esitamiseni 26.04.2007. Toimiku materjalidele tuginedes saab järeldada, et P-Trucks OÜ väljendas vaikimisega oma nõusolekut arve tasuda, millega on tõendatud kostjal kohustuse puudumine hageja ees. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 20 lg 4 (õige lg 3) ega põhjendanud seda, kuigi hageja ja P-Trucks OÜ vahel püsivate ärisuhete olemasolu enne sõiduki remonti andmist 15.12.2006 kinnitavad mõlemad kohtule esitatud e-kirjavahetuses, kõige selgemal kujul hageja 29.12.2006 arvega P-Trucks OÜ-le. Toimiku materjalidele tuginedes oli nelja kuu pikkune periood kahe arve vahel mõistlik aeg P-Trucks OÜ-1 hagejale vastata 29.12.2006 arve tasumisest keeldumisega või P-Trucks OÜ-1 kostjale teatada, et Tartus tehtud remondi eest peaks tasuma kostja. P-Trucks OÜ vaikis, mis tuleb lugeda 29.12.2006 arve tasumisega nõustumuseks. Maakohus ei põhjendanud, miks ei puutu asjasse kostja tõendid selle kohta, et P-Trucks OÜ lubas sõiduki remondi eest ise tasuda. Sõiduki remont ca poolteist kuud pärast sõiduki müümist ja kostja kasutusse võtmist maksis olulise osa sõiduki müügihinnast. Juba ainuüksi seetõttu lubas P-Trucks OÜ kostjale ja remondifirmale remondi eest tasumine enda kanda võtta, sest kostja oli P-Trucks OÜ müüdud sõidukeid ka varem kasutusse võtnud ja P-Trucks OÜ oli neid sõidukeid omal kulul remontinud. Kostjal oli alus usaldada P-Trucks OÜ suulist lubadust remondi eest tasumine enda kanda võtta enne sõiduki remonti viimist 15.12.2006. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole asjakohased kostja viited, et asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 80 lg 1, § 635 lg 1, § 113, § 139, § 140 ega § 162, millest juhindudes kostja peab haginõuet tema vastu alusetuks või on olemas alus hagi osaliseks rahuldamiseks. Kostja oli pärast sõiduki remondist kättesaamist 28.12.2006 kindel, et temalt remondi eest tasu ei nõuta, ammugi ca neli kuud hiljem. Isegi kui kostja ülejäänud vastuväited osutuvad ainetuteks, ei saa jätta arvesse võtmata hageja hooletust, mis seisneb arve esitamisega viivitamises ligikaudu neli kuud. Kostja osakapital, käive ja kasum on hageja vastavatest näitajatest oluliselt väiksemad, mistõttu kostjal on autotranspordi turukonkurentsis püsimajäämiseks haginõuet väga keerukas täita. Kostja ei ole remondi eest tasumisest keeldunud pahatahtlikult, kostja nõustus tasuma remondi eest pooles ulatuses juba 2007 septembris, kostja täitis vabatahtlikult hagi tagamise määruse, kandes oma arestitud arvele kohtu määratud summa hagi tagamist vaidlustamata. Maakohus tõlgendas kostja käitumist ja tõendeid selliselt, et lisaks remondiarvele 70 565 krooni on kostjal kohustus kanda hageja menetluskulud kokku summas 15 398,55 krooni, lisaks viivis, kokku 103 639,38 krooni. Tänaseks on kostja kohustus suurenenud remondiarve summaga võrreldes 33 074,38 krooni võrra ja see on kostjale, arvestades asjaolusid, ülemäära suur kohustus. Kui hagi täies ulatuses rahuldamata jätmiseks alus puudub, palus kostja jätta viivisenõude rahuldamata ja vähendada hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Vastus apellatsioonkaebusele Truck Trading Estonia OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle

7(10)

rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega maakohus mõistis kostjalt välja tasu 2006. aasta detsembris hageja poolt teostatud kostja veoauto DAF 95 registreerimismärgiga xxx xxx remondi eest ning võla sissenõudmisel hagejale tekkinud kahju ja viivise. Ebaõige on kaebaja väide, et auto remontimise eest pidi tasuma P-Trucks OÜ. P-Trucks OÜ kohustus tasuda kostja auto remondi eest võis tuleneda sellest, et P-Trucks OÜ oli remondi tellija või muust kokkuleppest, millega P-Trucks OÜ võttis endale kohustuse remondi eest tasuda. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et remondi eest oli kohustatud tasuma P-Trucks OÜ. Apellant on väitnud kaebuses, et auto remondi tellijaks ei olnud mitte tema, vaid P-Trucks OÜ. Vaidlust ei ole, et auto tõi hageja juurde remonti kostja juhatuse liige Jüri Azarov, kes on ka 28.12.2006 remonditud auto kätte saanud. Tellimuse vormistamisel on kokku lepitud, millised tööd tuleb auto remontimiseks teha. Tellimuse blanketile on tellijana märgitud kostja. P-Trucks OÜ on selgitanud oma vastuses kostja esindajale (lk 64), et temalt ostetud autoga tekkinud probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks broneeris P-Trucks OÜ töötaja hageja juures remondiaja ja teavitas sellest kostjat. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et remondi tellijaks oli kostja ja P-Trucks OÜ kui auto müüja osutas remondi teostamiseks ainult kaasabi. Apellandi väidete kohaselt viitas sellele, et P-Trucks OÜ oli remondi tellija asjaolu, et hageja väljastas töö eest talle 29.12.2006 arve ja alles 26.04.2007 esitati arve kostjale. Hageja on selgitanud arve saatmist P-Trucks OÜ-le eksitusega, mille väidetavalt põhjustas kostja esindaja Jüri Azarov, kes palus arve väljastada P-Trucks OÜ-le. Vaidlust ei ole, et P-Trucks OÜ ei ole kunagi enda vastu esitatud nõuet tunnistanud ja on oma elektronkirjas (lk 122) kostjale selgitanud, et just Jüri Azaraovi korraldusel on hageja esitanud arve temale. Samuti tuleneb elektronkirjast, et P-Trucks OÜ nõudis hageja poolt väljavahetatud detailid endale selleks, et tuvastada defekti põhjused ja kostja esindaja ei tundnud huvi vahetatud detailide vastu. Kolleegiumi arvates ei tähenda ka eeltoodud asjaolud, et P-Trucks OÜ oleks olnud vaidlusaluses töövõtulepingus tellija. Oluline on, et konkreetse töö tellis hagejalt kostja, leppides kokku teostatavas remondis, ja samuti võttis tehtud töö vastu. Lisaks väitele, et P-Trucks OÜ oli remonditööde teostamisel tellija, on apellant väitnud, et PTrucks OÜ kohustus tasuda võis tuleneda ka muust alusest. Apellant on väitnud, et P-Trucks OÜ lubas nii talle kui ka hagejale, et ta tasub töö eest. Samas ei ole apellant täpsustanud, millal leppis tema või hageja kokku P-Trucks OÜ-ga, et viimane maksab kostja auto remontimise eest ja kes oli apellandi või vastustaja ning P-Trucks OÜ esindaja selle kokkuleppe sõlmimisel ning milline oli täpselt kokkuleppe sisu. Kolleegiumi arvates ei anna kostja paljasõnalised väited alust järeldada, et sellised kokkulepped olid olemas. Kostja ei ole tõendanud, et P-Trucks OÜ on nõustunud, et maksekohustus kostja auto remondi eest tuleb täita temal. Apellant väitis, et hageja ja P-Trucks OÜ vahelises äritegevuses oli tavaline, et vaikimisega

8(10)

antakse nõusolek arve tasumiseks ja maakohus ei andnud hinnangut hageja ja P-Trucks OÜ vahelistele suhetele lähtudes TsÜS § 68 lg-st 4 ja VÕS § 20 lg-st 4 (õige on lõige 3). TsÜS § 68 lg 4 sätestab, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esile toonud, milline oli hageja ja P-Trucks OÜ vaheline tavaline praktika remonttööde teostamisel. Apellandi väide on paljasõnaline. Toimikus olevatest e-kirjadest saab järeldada, et P-Trucks OÜ on kogu aeg eitanud oma kohustust tasuda kostja eest. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus ei ole hinnanud tema poolt esitatud tõendeid, mille kohaselt on P-Trucks OÜ lubanud töö eest tasuda. Samas pole apellant täpsustanud, milliseid tõendeid ta silmas peab. Apellandi väide, et P-Trucks OÜ oli varem kostjale müüdud kasutatud sõidukite remondi kinni maksnud, on konkretiseerimata. Samuti ei anna remondi maksumus alust järelduseks, et P-Trucks OÜ võttis endale kohustuse tasuda. Kostja ei ole esile toonud vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid ega nende olemasolu tõendanud, milline kohustus tulenes tal TsMS § 230 lg-st 1. Kolleegiumi arvates ei anna alust jätta nõue rahuldamata apellandi poolt rõhutatud asjaolu, et arve tehtud töö eest esitati hageja poolt 4 kuud hiljem. Apellant ei ole täpsustanud, millisele seadusele tuginedes kaotab hageja õiguse nõuda töö eest tasu, kui ta pole esitanud arvet nelja kuu jooksul. Kolleegiumi arvates ei näita see, et hageja andis kostjale auto kätte ilma teostatud töö eest eelnevalt tasuma nõudmata, et tasuma pidi P-Trucks OÜ. Pooled ei ole väitnud, et enne töö teostamist oleks kokku lepitud ettemaksus või selles, et töö eest tuleb tasuda enne auto tellijale üle andmist. Tööettevõtu puhul on tavapärane, et tasumine toimub pärast töö ülendamist arve alusel. Õige on see, et hageja on kostja sõiduki remondi tellimuse vormistanud OÜ Alpter Grupp tellimuslehel, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et autot on remontinud OÜ Alpter Grupp. OÜ Alpter Grupp on saatnud maakohtule dokumendi (lk 17), milles selgitatakse, et nad tegutsevad hagejaga samas kohas ja blankettide puudusel kasutas hageja OÜ Alpter Grupp blanketti. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, mille kohaselt tema kasutuses olevat autot remontis hageja. Poolte vahel oli tööettevõtuleping ja vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 pidi tellija töö eest tasuma. Seega on maakohus õigesti välja mõistnud 70 565 krooni. Kolleegium märgib, et apellandi nõuded P-Trucks OÜ vastu võivad tuleneda müügilepingu täitmisest, kuid neid nõuded ei saa apellant esitada ega nende aluseks olevatele asjaoludele tugineda käesolevas menetluses, kus P-Trucks OÜ ei ole pooleks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja koos kohustuse täitmise nõudega nõuda võlgnikult ka kahju hüvitamist. Hageja on kandnud kahju seoses nõude kohtuvälise sissenõudmisega, tasudes Consult Grupp OÜ-le 5 000 krooni ja OÜ KL Consult Õigusbüroole 11 505 krooni. Apellant kahju suurust ja selle hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid kaebuses vaidlustanud ei ole. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli ja lähtub TsMS § 652 lg 1 järgi maakohtu poolt tuvastatust. Samuti ei ole apellant kaebuses vaidlustanud väljamõistetava viivise arvutamise aluseks olevaid asjaolusid ega selle arvestuslikku suurust.

9(10)

Apellant on kaebuses rõhutanud, et maakohus ei põhjendanud, miks ta ei kohaldanud VÕS § 80 lg-t 1, § 635 lg- 1, § 113, § 139, § 140 ja § 162. Kolleegium leiab, et apellandi väide seaduse kohaldamata jätmise kohta on konkretiseerimata. Apellant ei ole näidanud, milliste asjaolude suhtes eeltoodud sätteid tuli kohaldada ja millises osas on maakohtu õiguslik hinnang ebaõige või puudulik. Apellant on palunud kaebuses kaaluda vähendada väljamõistetavat kahju hüvitist ja jätta välja mõistmata viivis. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna selleks alust. Õige on see, et kostja on pakkunud 2007. a, et ta hüvitab pool nõutavast summast, kuid see lubadus, mida ei täidetud, ei anna alust nõutava kahju ja viivise vähendamiseks. Samuti ei tulene kostja poolt esitatust, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel vastuvõtmatu, mis VÕS § 140 lg 1 järgi annaks aluse väljamõistatava kahju hüvitise vähendamiseks. Alust ei ole ka viivise vähendamiseks. Hageja on nõudnud seadusest tulenevat viivist, mis ei ole ülemäära suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Asjaolu, et kostja on väiksema käibe ja kasumiga äriühing kui hageja, ei anna alus väljamõistetava viivise vähendamiseks. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja