lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-1610/1

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-1610/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-09-1610

Menetlustoiming

Menetluse algatamise otsustamine

OÜ L (registrikood xxx, asukoht xxx) saneerimisavaldus

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ L saneerimismenetlus algatamata. Kaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avalduse asjaolud 14.01.2009 esitas OÜ L Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avaldaja peamiseks tegevusalaks on kinnisvara arendus ja -müük. Avaldaja omandas mais 2006.a. detailplaneeringuga L-R maaüksused Xxx. Detailplaneeringu ala, suurusega ca 17 ha, looduslikult kaunis kõrghaljastusega piirkonnas, jagati planeeringu alusel väiksemateks ridaelamu-, paaris- ja ühepereelamu kruntideks, mis saab ks 283 perele. Arendusprojekti nimeks on „L " (edaspidi Projekt). Alates kinnistute ostmisest kuni juuni 2008 tegeleti ainult arendustegevusega. Rajati kõik trassid, kommunikatsioonid, teed ja tänavavalgustus. Valmis esimene eriprojektiga ridaelamu ja kolme järgmise ridamaja vundamendid. Kokku on projekti investeeritud ca 280 miljonit Eesti krooni. Avaldaja äriplaani kohaselt on terve arendusprojekti realiseerimise ajaks arvestatud 6-7 aastat. Korteriomandite müügiga alustastati kohe pärast esimese ridaelamu valmimist. Avaldaja müüs suvel, juulis-augustis 2008, kui tavapäraselt on sõltumata kinnisvaraturu olukorrast madal aktiivsus, kolm korteriomandit, keskmise hinnaga 21 700 EEK/m2. Üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahtumisest tingituna soovis avaldaja konkurentsis püsimiseks langetada valminud korteriomandite müügihindu tasemele 19 000 EEK/m2. Et korteriomanditele on seatud hüpoteek AS Hansapank (Pank) kasuks ja iga müüdud m2 pealt tuli tagastada kindel summa laenu põhiosast, siis pidi avaldaja hindade korrigeerimise kooskõlastama hüpoteegipidajaga. Pank kooskõlastust ei andnud ja sellest tingituna sattus avaldaja olukorda, kus potensiaalsete klientide positiivne ostuotsus jäi liiga kalli hinna tõttu tegemata. Novembris 2008, kui tervet maailma tabas finantskriis ja pangad muutsid järsult oma laenutingimusi ning keelduvad tänaseni senise „vastutustundetu finantspoliitika" eest vastutuse võtmisest, muutus olukord veelgi raskemaks. Viimasel kohtumisel 05. jaanuaril 2009.a. oli Panga analüütikute seisukoht, et 2009 aastal nad kinnisvara objektide müüki ja finantseerimist ei näe. Panga laenuhaldur soovitas avaldajal müüa ükskõik mis hinnaga, peaasi, et vähendataks Panga laenu põhiosa. Nimetatud tegevus aga kahjustaks teiste võlausaldajate ja samuti Panga enda huve ning viiks avaldaja olukorda, kus

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

puuduksid täielikult vahendid arendustegevuse jätkamiseks, riigimaksude tasumiseks ja laenukohustuste täitmiseks. Avaldajal on kavatsus jätkata kasumlikku majandustegevust ja viia projekt lõpuni, vastavalt pikaajalisele tegevuskavale, kuid lähtudes 2008.a. majandustulemustest ja üldisest keerulisest majandusolukorrast, on avaldaja seisukohal, et majanduslike raskuste ületamiseks, jätkusuutliku majandamise tagamiseks ning likviidsuse parandamiseks vajab avaldaja saneerimist. Ilma saneerimata ei ole avaldaja majanduslikku olukorda võimalik paremuse poole pöörata ja tagada kõigi võlausaldaja nõuete maksimaalne rahuldamine. Avaldaja on arendustegevuseks võtnud laenu AS-st Hanspank. Laenu põhiosa jääk 12.01.09 seisuga on 83 595 561 Eesti krooni. Laenu igakuine intressimakse on suurusjärgus 550 000 Eesti krooni. Laenu põhiosast summal suurusega 54 000 000 Eesti krooni on lõpptähtaeg on 02.02.09.a. Avaldajal on maksuameti ja teiste ettevõtete ning eraisikute ees, kinnistute omandamiseks ja arendustegevuseks võetud laene kogusummas 179 107 648 Eesti krooni. Kõikide laenude tasumise tähtaeg on 2009 aastal. Vara on avaldajal kokku 269 162 679 krooni, sellest 267 432 750 moodustavad kinnisasjad. Et Projekti raames ehitatavast mahust on valminud alles ca 4,5%, siis on praktiliselt 95% varast veel väärtustamata ja Projekt lõpuni realiseerimata. Hetkel on avaldajal müügikõlbulike varasid tänastes müügihindades 49 000 000 krooni väärtuses (korteriomandid, paaris- ja ühepereelamu krundid). Arendusjärgus varasid on müügihindades 96 000 000 krooni väärtuses (kolme ridamaja vundamendid, 42 korteriomandiga). Nende valmimiseks peab ettevõtte etapiliselt investeerima 43 000 000 krooni. Teisi varasid (ridaelamute krundid) ei ole avaldaja hinnangul ilma neid lõpuni arendamata mõistlik müüa nii, et oleks võimalik nõuetekohaselt täita kõik kohustused võlausaldajate ees. Samuti on investeeringuvajadusega kinnistute müük investoritele tänases kinnisvaraturu madalseisus ja paanikas mõistliku hinna eest võimatu. Võttes arvesse 2008.a majandustulemused ja lähtudes konservatiivsuse põhimõttest, prognoosib avaldaja 2009.a müügituluks 15 000 000 - 20 000 000 krooni. Arvestades sissenõutavaks muutunud ja 2009.a. sissenõutavaks muutuvaid kohustusi on avaldaja olukorras, kus teda ähvardab maksejõuetuse tekkimine hiljemalt 02.02.09.a. Avaldajal on kavatsus jätkata majandustegevust, kuid majanduslanguse jätkumisest tingituna on vaja avaldajat saneerida — erinevate abinõude rakendamisega säilitada ning taastada avaldaja maksejõulisus, ettevõtte likviidsus, taastada ja tagada ettevõtte jätkusuutlik majandamine. Avaldaja on seisukohal, et majanduslikke raskusi tekitanud põhjused on võimalik kõrvaldada ettevõtte tasandil, kuid saneerimata ei ole võimalik majanduslikku käekäiku paremuse poole pöörata. Saneerimisvajadus on tingitud alljärgnevatest asjaoludest.

1.Ülemaailmsest finantsikriisist tingituna on avaldaja olukorras, kus tal on piisavalt vara, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine, kuid puudub piisav ajaressurss varade väärtustamiseks ja kasumlikuks realiseerimiseks. Seetõttu ilma saneerimist läbi viimata ei ole võimalik kõiki kohustusi nõuetekohaselt täita. Avaldaja vara vastu pööratud sundtäitmise või pankrotimenetluse läbiviimisel saavad võlausaldajate huvid olulisel määral kahjustada.
2.Laenutähtaja saabumisel AS-ile Hansapank võib Pank pöörata oma nõude sundtäitmisele. Kogu ettevõtte vara kiirkorras sundmüügiga on ilmselge, et vara müügist laekuv raha ei kata pandiga tagatud nõudeid ning absoluutselt rahuldamata jäävad kõik Maksu- ja Tolliameti ning teiste Eesti Vabariigi juriidiliste ja füüsiliste isikute nõuded.
3.Kuigi ka saneerimismenetluse käigus piiratakse teatud määral võlausaldajate õigusi, on avaldaja saneerimismenetluse läbiviimine kõige parem viis kaitsta võlausaldajate huve ning ka kolmandate isikute huve. Kolmandate isikute all peab avaldaja silmas võlausaldajate võlausaldajaid, keda avaldaja pankrotistumine võib väga oluliselt mõjutada. Kolmandaks isikuks tuleb lugeda ka avaldaja töövõtjate töötajaid, kellel töökoha kaotus on nii üksikisiku tasandil kui ka ühiskonnas tervikuna väga olulise tähendusega. Kuigi avaldajal riigi ees olev maksuvõlg on ajatatud ja

avaldaja ei soovi maksuvõlga saneerimismenetlusse kaasata, võib kolmandaks isikuks pidada ka riiki, kellel võib avaldaja pankrotistumise tõttu jääda saamata maksutulu ja sellega kaasneda täiendavaid rahalisi kohustusi, millest olulisemad on sotsiaalsed toetused.

4.Saneerimismenetluse käigus tehtavad muudatused annavad võimaluse avaldaja vara mõistlikul viisil väärtustada ja müügikõlbuliku vara mõistliku hinnaga müüa. Perioodil, mil vara on vähelikviidne, on avaldajal võimalus olemasolevat (kinnis)vara väärtustada — lõpetada pooleliolevad ehitised ning vara realiseerida mõistliku hinnaga, mis tagab valitsevat olukorda arvesse võttes parimal viisil võlausaldajate huvide rahuldamise. Avaldaja on seisukohal, et tema jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist on võimalik alljärgnevatel põhjustel.
1.Avaldaja omanikud on valmis täiendavalt investeerima piisavalt vahendeid, et finantseerida saneerimist, sh katta tegevuskulud, müügivarude halduskulud (küte, elekter jms), mis kokku moodustavad ligikaudu 150 000 - 200 000 krooni kuus, kuni saneerimismentiuse käigus kinnitatud kava raames taastub avaldaja positiivne rahavoog ja käibevahendite hulk.
2.xxx valminud korteriomandite müük (võttes aluseks 2008.a. keskmist müügihinda) konkurentsivõimeliste hindadega annab võimaluse arvestada suurema müügituluga, kui aastal 2008.a..
3.Osa võlausaldajaid on avaldanud valmisolekut läbirääkimisteks nõuete ümberkujundamisel, mistõttu kavatseb avaldaja viivitamatult pärast saneerimismenetluse algatamist alustada võlausaldajatega vastavasisulisi läbirääkimisi. Läbirääkimiste käigus soovitakse jõuda võlausaldajatega kokkuleppele eelkõige nõuete ajatamise osas, kuid ei ole välistatud ka kokkulepped nõuete vähendamise osas või nende ümberkujundamiseks ettevõtte osakapitaliks.
4.Võlausaldajatega nõuete ümberkujundamise kokkuleppe saavutamisel on avaldajal võimalik jätkata aktiivselt igapäevast majandustegevust, mille käigus tekivad nõuete rahuldamiseks ja ettevõtte tegevuse jätkamiseks vajalikud rahavood.
5.Avaldajal on võimalus kaasata kinnisvarainvesteeringute arendamiseks täiendavaid oma- ja võõrfinantseeringuid, kui see osutub saneerimiskava koostamise käigus vajalikuks, kuid avaldaja soovib rõhutada, et ei kavatse saneerimismenedust rajada uuele krediidile.
6.2/3 avaldaja Võlausaldajatest on samuti seisukohal, et avaldaja likviidsuse taastamine läbi saneerimismenetluse on võimalik ning on seetõttu sõlminud ühiste kavatsuste protokollid seoses avaldaja saneerimismenetluse algatamisega. Avaldaja palub algatada saneerimismenetlus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Saneerimisseaduse § 8 lg 1 järgi ”kohus algatab saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.” Kohus leiab, et avaldaja on põhistanud, et maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline. Avaldaja tegeleb kinnisvara arendusega ning on võtnud oma tegevuseks laenu. Kinnisvaraturg on lähtudes ülemaailmsest majanduskriisist madalseisus. Avaldajal ei ole õnnestunud kõiki eluruume müüa ning enamus eluruumidest on välja ehitamata.

Samas leiab kohus, et avaldaja ei ole põhistanud saneerimisvajadust. Ettevõtte saneerimine on saneerimisseaduse § 2 kohaselt ”/.../ abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.” Kohtu hinnangul ei ole avaldaja veenvalt näidanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad. Avaldaja märgib avalduses, et kinnistute omandamiseks ja arendustegevuseks on võetud laene kokku 179 107 648 krooni. Kõigi nende laenude tasumise tähtaeg on 2009. aastal. Vara on avaldajal kokku 269 162 679 krooni, kuid hetkel on müügikõlbulikku vara summas 49 000 000 krooni. Arendusjärgus varasid on avaldajal 96 000 000 krooni väärtuses, kuid see eeldab investeeringuid summas 43 000 000 krooni. Arendusprojekti mahust on valminud vaid ca 4,5% ning praktiliselt 95% varast on veel väärtustamata ja projekt on lõpuni realiseerimata. Kohus ei näe, et sellise vara müügikõlbulikkuse, arendusprojekti valmidusastme ja laenude suuruse ning tähtaja juures oleks võimalik avaldajat saneerida selliselt, et avaldaja suudaks võlausaldajate ees oma nõudeid rahuldada ning majandustegevust jätkata. Võlausaldajate nõuete rahuldamine eeldaks projekti väljaarendamist, kuid see nõuab täiendavaid finantseeringuid ning soodsat turuseisu. Avaldaja lootus müüa lühiajalises perspektiivis vara nn konkurentsivõimeliste hindadega ei ole kooskõlas majandusanalüütikute prognoosidega. Kinnisvaraturu madalseisu prognoositakse kuni 2010-2011. Osade võlausaldajatega on sõlmintud küll ühiste kavatsuste protokollid, kuid need protokollid on tähtajalised kõige hilisema tähtajaga 12.07.2009. Avaldaja on välja toonud panga seisukoha, mille kohaselt nad 2009a-l kinnisvara objektide müüki ja finantseerimist ei näe. Avaldaja omanikud on valmis täiendavalt investeerima vahendeid 150 000 – 200 000 krooni kuus, kuid see katab vaid tegevuskulud. Avaldusest ei nähtu, mil viisil võimaldaks nõuete ümberkujundamine projekti finantseerimist jätkata. Kohus leiab, et saneerimismenetlust on põhjust algatada siis, kui avaldaja põhistab veenvalt, et saneerimismenetluse kaudu on võimalik ületada majanduslikud raskused ning vältida pankrotti. Käesoleva avalduse pinnalt kohus sellisele järeldusele ei jõudnud. Saneerimismenetluse eesmärgiks ei saa olla pelgalt võlgade tasumise edasilükkamine või turusituatsiooni paranemise ootamine. Kokkuleppeid võlausaldajatega võla ajatamise või ümberkujundamise osas võib teha ka ilma saneerimisavalduseta. Kuigi võlgnik peab arvestama võlausaldajate huvidega, otsustavad võlausaldajad oma huvide kaitse eelkõige ise. Kui isiku maksejõuetus ei ole siiski reaalsete prognooside pinnalt ajutine, tuleb esitada pankrotiavaldus. Kohus jätab saneerimismenetluse algatamata. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja