Kohtulahend

2-07-16890 õigusabikulud summas 36662,6 krooni. Avaldajate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on puudutatud isiku M M esindajale edastatud avaldajate esindaja poolt ning M M on Harju Maakohtule 14.01.2008 esitanud seisukoha menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suhtes. Puudutatud isiku M M seisukoha kohta on avaldajad 13.02.2008 esitanud vastuse. Vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on puudutatud isikutele I K ja EO edastatud 12.06.2008 määrusega. I K on selle kätte saanud 12.08.2008 ning EO 19.10.2008. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei ole puudutatud isik I K esitanud vastust või vastuväidet. Puudutatud isik EO on vastuväite esitanud 19.11.2008 ning avaldajad on sellele vastanud 01.12.2008. Puudutatud isiku M M seisukoht M M on seisukohal, et õigusabikulude kogu ulatuses väljamõistmine käesolevas asjas ei ole põhjendatud, kuna 1) tegemist ei ole keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega; 2) asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit; 3) avaldajate esindaja poolt on koostatud vaid kaks sisulist ja mittemahukat menetlusdokumenti; 4) asjas ei ole poolte vahel toimunud sisulist vaidlust, kuna puudutatud isikud on peale avalduse kohtusse esitamist vabatahtlikult ilma sisulisi vastuväiteid esitamata allkirjastanud vastavad kasutusloa taotlused. M M arvates ei saa avaldajatele osutatud vajaliku ja põhjendatud õigusabi maht ületada 6 tundi. Avaldajate Ü U ja A U vastus M. M seisukohale. Avaldajad ei nõustu M M seisukohaga, rõhutades, et 1) menetluskulud ei peaks olema väiksemad või põhjendamatud üksnes seetõttu, et asjas ei toimunud ühtegi istungit; 2) õigusabi andmine ei seisne üksnes kohtusse esitatavate dokumentide koostamises, mistõttu ei ole menetluskulude põhjendatuse osas määrav kohtusse esitatud dokumentide arv; 3) puudutatud isikud I H ja EO ei esitanud koheselt kasutusloa taotlusi, vaid vaidlesid avaldajate avaldusele vastu ning menetlusloa saamine õnnestus üksnes avaldajate endi aktiivse tegevuse tulemusena; 4) alusetu ja põhjendamata on väide, mille kohaselt oleks põhjendatud aja hulk antud asjas 6 tundi. Puudutatud isiku EO vastuväide EO on seisukohal, et lepingulise esindaja menetluskulu väljamõistmine summas 36 862,6 krooni ei ole põhjendatud. Hinnates käesoleva asja keerukust ja mahtu ning asja kohtuvälist lahendust on EO seisukohal, et avaldajatele osutatud vajaliku ja põhjendatud õigusabi ajaline maht on maksimaalselt 7,5 tundi. Avaldajate Ü U ja A U vastus EO vastuväitele Avaldajad ei pea EO menetluskulude suurusele esitatud vastuväiteid põhjendatuks ja jäävad oma taotluse juurde, et nende menetluskulu on osutatud õigusabiteenused maksumusega (koos käibemaksuga) 36662,60 krooni ning tasutud riigilõiv 200 krooni. Tulenevalt TsMS § 221 lg 1 ja 174 lg 8 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust avaldajate menetluskulude koosseisu osas. Menetlusosalised ei vaidlusta avaldajate õigust nõuda riigilõivu ja esindaja kulude hüvitamist. Puudutatud isikud M M ja EO vaidlustavad avaldajate poolt näidatud esindajatasu suuruse. TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

2-07-16890 Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS §-st 175, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrusega nr 306 on kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on sõltuvad tsiviilasja hinnast. Antud tsiviilasjas esitasid avaldajad Ü U ja A U kohtule avalduse ehitise kasutusloa taotluse esitamise kohustuse tuvastamise nõudes. Tegemist on tuvastushagiga, mille hind vastavalt TsMS §-le 125 määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kuna antud asjas ei ole hüve väärtust menetluse käigus kindlaks määratud, tuleb haginõue lugeda mittevaraliseks. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg (TsMS § 123). Enne 01.01.2009 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 kohaselt on tsiviilasja puhul, mille hind on kuni 15000 krooni, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 5000 krooni. Kuna teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude piirmääraks on 5000 krooni, ei hinda kohtunikuabi puudutatud isikute M M ja EO vastuväidetes ning nendele avaldajate vastustes toodud seisukohti, kas on põhjendatud avaldajate esindaja töömaht 6 tunni, 7,5 tunni või enamate tundide ulatuses, kuna kõigil juhtudel oleks esindajatasu suurem kui 5000 krooni. Eeltoodut arvestades kuulub puudutatud isikutelt I K , EOja M M solidaarselt avaldajate Ü U ja A U kasuks väljamõistmisele riigilõiv 200 krooni ja esindaja tasu 5000 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Sirje Biin kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.