Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-133-08 Tartu, 14. jaanuar 2009. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Jõgeva Linnavalitsuse avaldus vanemalt lapse äravõtmiseks. Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 207-44099 Jõgeva Linnavalitsuse määruskaebus Avaldaja Jõgeva Linnavalitsus Puudutatud isikud S. H ja tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt, A. H, A. H, Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus 15. detsember 2008. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44099 menetluskulude jaotuse osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud Jõgeva Linnavalitsuse kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata
2.Teha tühistatud osas uus määrus.
3.Lugeda tsiviilasjas nr 2-07-44099 kehtiva kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
3.1.Lõpetada menetlus S. H äravõtmiseks tema isalt A. H.
3.2.
Jätta 21. novembri 2007 Tartu Maakohtu määrusega määratud ekspertiisi kulud ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
3.3.Jätta asjas kantud kohtukulu võrdsetes osade A. H ja Eesti Vabariigi kanda. Asjas kantud kohtuvälised kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Tagastada Jõgeva Linnavalitsusele määruskaebuselt 4. juulil 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõgeva Linnavalitsus esitas 19. oktoobril 2007 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus laps S. H ära võtta tema isalt A. H ilma vanemaõiguste äravõtmiseta, määrata lapse esialgseks viibimiskohaks Siimusti lastekodu ja lapse elu korraldajaks eestkosteasutusena Jõgeva Linnavalitsus. Avalduse kohaselt elavad lapse vanemad lahus. Laps elas vanemate kokkuleppel isa juures Tallinnas. 2007 oktoobris lahkus laps korduvalt isa juurest vanavanemate juurde Jõgevale. Laps on koos vanavanematega pöördunud Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole, kuna ta ei soovi isa juurde tagasi minna, kuid vanavanemad ei jõua teda kasvatada. Jõgeva Linnavalitsuse lastekaitse spetsialistil on tekkinud veendumus, et lapse jätmine isa juurde võib ohustada lapse tervist, sest isa juures elamine ei soodusta lapse eakohast arengut, isa suhtumine lapsesse on väärikust alandav ja
solvav.
2.Avaldaja taotlusel rakendas Tartu Maakohus 22. oktoobri 2007. a määrusega lapse õiguste ja huvide tagamiseks esialgset õiguskaitset ning keelas lapse väljaandmise tema isale, määras lapse ajutiseks elukohaks Siimusti lastekodu ning andis Jõgeva Linnavalitsusele õiguse vajadusel korraldada lapse elu.
3.Tartu Maakohus võttis 24. oktoobri 2007. a määrusega avalduse menetlusse ja kaasas puudutatud isikutena menetlusse lapse isa A. H, lapse ema A. H ja lapse isa elukohajärgse eestkosteasutuse Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse ning määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja.
4.A. H esitas Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega lapse ajutiseks eestkostjaks määrati Jõgeva Linnavalitsus. Maakohus muutis 15. novembri 2007 määrusega 22. oktoobri 2007. a määrust, tühistades lapse isale väljaandmise keelu. 26. novembril 2007 esitas A. H taotluse 22. oktoobri 2007. a määruse peale esitatud määruskaebuse saatmiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. jaanuari 2008. a määrusega maakohtu 22. oktoobri 2007. a määruse osas, millega Jõgeva Linnavalitsusele anti õigus korraldada vajadusel lapse elu. Ringkonnakohus leidis, et lapse elukohajärgseks eestkosteasutuseks on Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus ning ei esine asjaolusid, mis tingiksid vajaduse esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramiseks.
6.Tartu Maakohus tühistas 5. märtsi 2008. a määrusega 22. oktoobri 2007. a määruse ning määras lapse elukoha tema isa elukoha järgi ning vajadusel lapse elu korraldajaks lapse elukohajärgse eestkosteasutuse, s.o Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse. Selle määruse peale esitas määruskaebuse lapsele määratud esindaja. Tartu Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2008. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.
7.Tartu Maakohus lõpetas 5. mai 2008. a määrusega lapse isalt äravõtmiseks menetluse ning jättis menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Määruse kohaselt elab laps isa A. H juures. Kuna isa juures elades ei ole lapse elu ja tervis ohus, ei ole alust last perekonnaseaduse § 53 lg 1 järgi vanemalt ära võtta ning selleks algatatud menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus leidis, et kuna perekonnaseaduse järgi on mõlemal vanemal võrdne kohustus lapse eest hoolitseda, tuleb menetluskulud jätta mõlema vanema kanda võrdsetes osades. Lapse tegeliku viibimiskoha järgse eestkosteasutuse avalduse esitamine oli tingitud lapse käitumisest (laps lahkus isa juurest kodust ja keeldus sinna tagasi minemast). Menetluse algatamine on põhjuslikus seoses lapse vanemate vanemakohustuste ebapiisava või oskamatu täitmisega. Mõlema vanema käitumine viis
olukorrani, kus laps pidas võimalikuks lahendada tekkinud olukord vanema juurest lahkumisega.
8.A. H esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades lapse vanemate kanda, ning jätta uue määrusega menetluskulud avaldaja kanda.
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. juuni 2008. a määrusega maakohtu määruse menetluskulude jaotamise osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis ekspertiisi- ja riigi õigusabi kulud riigi kanda ning ülejäänud kohtukulud ning asjas kantud kohtuvälised kulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on ekspertiisikulu riigieelarvest määruse alusel välja makstud ning ekspertiis määrati kõigi menetlusosaliste ühise taotluse kohaselt lapse huvides. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta ekspertiisikulu lapse vanemate kanda ning see tuleb jätta riigi kanda. Lapsele määratud riigi õigusabi eest riigieelarvest hüvitatud advokaaditasu tuleb jätta riigi kanda. Selle kulu väljamõistmine lapse vanematelt ei ole põhjendatud, sest maakohus lõpetas menetluse avalduses, milles paluti laps isalt ära võtta. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb ülejäänud kohtukulud jätta avaldaja kanda. Maakohus lõpetas avaldaja esitatud avalduses menetluse põhjusel, et lapse elukoha määramiseks pädev eestkosteasutus (Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus) ei näinud alust lapse isalt äravõtmiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Avaldaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ületas ringkonnakohus apellatsiooni piire sellega, et tühistas A. H esitatud määruskaebuse alusel maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kohtukulud välja ka A. H. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole põhjendatud, kuna kohalik omavalitsus täitis avalduse esitamisega talle seadusega pandud kohustust.
12.Puudutatud isikud ei ole määruskaebusele tähtaegselt vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel uue määruse, millega jätab kohtukulud võrdsetes osades A. H ja Eesti Vabariigi ning kohtuvälised kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kuna Riigikohus muudab ringkonnakohtu määruse resolutsiooni, tuleb kooskõlas TsMS §-ga 695 ja alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 689 lgga 21 märkida Riigikohtu määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus.
14.Ringkonnakohus on ebaõigesti tühistanud maakohtu määruse osas, millega jäeti kohtukulud
osaliselt A. H kanda. Maakohtu määruse peale, millega jäeti menetluskulud võrdsetes osades A. ja A. H kanda, esitas määruskaebuse vaid A. H. A. H maakohtu määrust ei vaidlustanud. Tühistades maakohtu määruse A. H osas, on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 651 lg-s 1 sätestatud apellatsiooni piire (TsMS § 659).
15.Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Jõgeva Linnavalitsus esitas 19. oktoobril 2007. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja avalduse lapse vanemalt äravõtmiseks ja lapse lastekodusse määramiseks ning avaldaja palus määrata end lapse elu korraldavaks eestkosteasutuseks. Ühtlasi palus avaldaja esialgse õiguskaitsevahendina keelata lapse väljaandmise vanemale. Avalduse kohaselt oli vanemate kokkuleppel lapse elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lg 1 teise lause kohaselt tema isa elukoht, s.o Tallinna linn. Eestkosteasi on TsMS § 110 lg 1 järgi isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Kuna avalduses soovis avaldaja määrata end ka lapse elu korraldavaks eestkosteasutuseks, siis tuli asja menetlusse võtmisel lähtuda TsMS § 110 lg-st 3, mille kohaselt eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Nii oli Jõgeva Linnavalitsusel 18. oktoobril 2007. a (I kd, lk-d 12-13) kui ka Jõgeva kohtumajal 24. oktoobril 2007. a (I kd, lk 4) teada, et lapse elukoht on Tallinna linn. TsMS § 75 lg 1 teine lause kohustab avalduse saanud kohut kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse TsMS § 75 lg 2 järgi kohtule, kellele avaldus allub. Seega oli Tartu Maakohtul kohustus kontrollida eestkosteasja lahendamise kohtualluvust ning edastada asi lahendamiseks Harju Maakohtule. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 116 lg 5 alusel võib hagita perekonnaasjas esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Seega võis Tartu Maakohus TsMS § 116 lg 5 järgi kohaldada esialgset õiguskaitset, kuid eestkosteasja lahendamine Tartu Maakohtule ei allunud.
16.Kolleegium leiab, et määruse p-s 15 toodud põhjustel tuleb menetluskulud, mis jäeti ringkonnakohtu määrusega avaldaja kanda, jätta osaliselt riigi kanda. TsMS § 554 järgi kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. Täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võis kohus enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete koostoimest tulenevalt võis kohus jätta riigi kanda ka alaealisele eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud. Ka 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasjaga seotud menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Henn Jõks, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.