Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiav e esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 5, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiav e esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 3, TsMS § 661 lg 2) Asjaolud ja av 04.11.2008.a. esitas S AS-i juhatuse liige T Peterson av e S AS-i pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Av e kohaselt on osaühing maksejõuetu ning peamiseks põhjuseks on majanduse kiirest jahtumisest tingitud reisijate vähenemine koos samaaegse reisimahtude suurenemise ja ülepakkumisega reisikorr turul ning pideva alla omahinna müügiga 2008.a. esimesel poolaastal. Harju Maakohtu 19.11.2008.a. määrusega algatati S AS-i pankrotimenetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks RVaiksaar. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadava info põhjal võib S AS-i majandusliku olukorra kohta öelda alljärgnevat – S AS omab pankades arvelduskontosid: 1) SEB Pank a/a xxxxxxxxxx, saldo 97.08 krooni; 2) Swedbank (Hansapank) a/a xxxxxxxxxxxx, saldo 1056.03 krooni; 3) Sampo Pank a/a xxxxxxxxxxxx, saldo748.00 krooni. Teistes pankades võlgnik teadaolevalt arveldusarveid ei oma. Registritest saadud andmete kohaselt ettevõtte nimele registreeritud kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ja väikelaevu ei ole. Bilanss ja kasumiaruanne on võlgniku poolt esitatud seisuga 30.09.2008.a. Sellest nähtub, et ettevõttel on nimetatud kuupäeva seisuga käibevara 5 166 607.69 krooni ulatuses, sellest raha ja pangakontod 510 274.79 krooni, nõuded ostjate vastu 1 456 069.23 krooni, maksude ettemaksed 473 136.07 krooni, tulevaste perioodide kulud 541 810.58 krooni ja ettemaksed tarnijatele 2 180 629.22 krooni. Juhatuse liikme selgituse kohaselt puudusid firmal rahalised vahendid esitamaks bilanssi ja kasumiaruannet 19.11.2008.a. seisuga, kuna raamatupidamisteenuseid osutav firma keeldus bilanssi tegemast, viidates tasumata arvele. Seetõttu pidi ajutine haldur piirduma esitatud 30.09.2008.a. bilansiga ning hankima andmeid ettevõtte tegeliku majandusseisu kohta teistest allikatest. Juhatuse liikme T Petersoni selgituse kohaselt toimus ettevõttes veel 2008.a. oktoobris aktiivne majandustegevus ning 30.09.2008.a. vahebilansis näidatud käibevahendid kulutati selleks täielikult. Ajutine haldur, kontrollinud juhatuse liikme poolt esitatud dokumente, asub seisukohale, et juhatuse liikme poolt esitatud rahalised vahendid suunati igapäevasesse majandustegevusse. Kuna aga reisbüroode tegevus turismireiside korraldamisel omab tsüklilist iseloomu ja asetab suuri nõudeid likviidse käibevara olemasolule, siis käibevahendite nappus sundis S AS-i majandustegevuse peatama. Kassas oli ettevõttel 03.11.2008.a. seisuga 4836.34 krooni. Nimetatud raha kulutati koristusteenuse ostmiseks. Seega moodustab võlgniku käibevara 1901.87 krooni. Võlgniku bilansijärgne põhivara maksumus on 85 073 krooni. Immateriaalseks põhivaraks on reisipakkide broneerimise süsteem G , mille kasutamise tarkvaralitsents osteti 09.05.2007.a. ja 2(4)

mille bilansijärgseks maksumuseks on 52 500 krooni. Võlgnikul on 05.04.2007.a. sõlmitud OÜ-ga F V pandiõigust sisaldav üürileping, mille kohaselt andis viimane võlgnikule üürile bürooruumid aadressil Narva mnt 5, Tallinn. Võlgnik pöördus ajutise halduri poole palvega lubada sõlmida nimetatud vara müügitehing üürileandjaga ja 08.12.2008.a. ajutiselt haldurilt saadud loaga müüs võlgnik vallasvara OÜ-le F H , tasaarveldades sellega nõude S AS-i vastu. Bilansis näidatud tarkvaralitsents reisipakettide broneerimise süsteemile G on IT spetsialistide sõnul väärtusetu. Ajutine haldur konsulteeris tarkvarafirma AS T turundusjuhi J Kaaveriga (tel xxx), kelle hinnangul on see tarkvara personaliseeritud, mis tähendab, et ta ei ole vabalt võõrandatav ja töötab vaid konkreetse firma (seega antud juhul S AS-i) arvutis. Põhivara väärtuseks on seega 0.00 krooni. Seega kogu võlgniku vara moodustab 1901.87 krooni. Võlgnikul on halduri kogutud andmete põhjal kohustusi kokku 7 012 961.29 krooni ulatuses. Ettevõttel on 9 töölepingu alusel töötajat ja juhatuse liikmega on sõlmitud juhatuse liikme leping. Kuigi töötajad oma nõudeav i veel esitanud ei ole, on töötajate saamatajäänud töötasud ja puhkuseraha kokku ca 85 000 krooni. Seega moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 7 097 961.21 krooni. Halduri arvates antud asjas tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi ei esine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga ning pankrotimenetlus tuleb kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 raugemise tõttu lõpetada, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise või võitmise reaalne võimalus. S AS-i maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige Eestis ja kogu maailmas asetleidev majanduslangus, mis on sundinud tarbijaid korrigeerima oma tarbimisharjumusi. Reisimine kuulub siiski niisuguse teenuseliigi hulka, mida tarbitakse siis, kui muud vajadused on rahuldatud. Lisaks sellele on Eesti turismiturule sisenenud jõuliselt uus rahvusvaheline teenusepakkuja, kelle majanduslikud võimalused soodustasid odavreiside müüki ja tõrjusid(vad) oma dumpingulaadse tegevusega muud teenusepakkujad turult. Turismiteenuse pakkumine eeldab suuri rahavoogusid ja käibevahendite olemasolu, milles esinevad häired mõjuvad viivitamatult firma maksevõimele. Halduri hinnangul ei esine võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes, samuti ei esine ettevõtte juhtide tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Kohtuistung Kohtuistungil 12.12.2008.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiav e juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et juhul kui võlausaldaja(d) või kolmandad isikud ei tasu menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat, tuleb S AS-i pankrotimenetlus lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ja ei vaielnud vastu ajutise pankrotihalduri töötasule. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul varasid 1901.87 krooni ulatuses ning kohustusi kogutud andmete kohaselt vähemalt summas 7 097 961.29 krooni. Seega puuduvad 3(4)

reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Harju Maakohtu 12.12.2008.a. määrusega tehti võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiiti S AS-i pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 50 000.00 (nelikümmend viis tuhat) krooni hiljemalt 22.12.2008.a. Vastavasisuline teade avaldati ka väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.12.2008.a. Kohtu poolt määratud tähtajaks (s.o 22.12.2008.a.) kohtu deposiiti eelpool nimetatud summat ei laekunud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võlgniku av e alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitised välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni. Ajutine pankrotihaldur palus ajutise halduri aruandes märgitu kohaselt määrata 15 töötunni eest töötasuks 15 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste hüvitiseks 1200 krooni. S AS-i pankrotimenetlus on algatatud võlgniku av e alusel. Kohus lõpetab S AS-i pankrotimenetluse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri kulutuste kandmiseks ja ajutise halduri töötasu maksmiseks. Seega ajutise pankrotihalduri RVaiksaar’e tasu ja vajalike kulutuste katteks tuleb määrata hüvitis kogusummas 6700.00 krooni riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule T Peterson’ile.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.