Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata ajutise halduri Sirje Tael tasuks 22 200 (kakskümmend kaks tuhat kakssada, bruto) krooni ja kuluhüviseks 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni, mis mõista välja Tartu Maakohtu deposiitarvelt OÜ-le Tähe Õigusbüroo (reg.kood 10667969 a/a 221015630846 Hansapangas ). Pankrotimenetluse kulude ettemaks on tehtud T.L. nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034799018, viitenumber 3100057455 8. jaanuaril 2009. a summas 23 380 krooni.

I MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas pankrotiavalduse 11. novembril 2008. a Võlgniku avalduse kohaselt halvenes tema majanduslik olukord 2007. a kui toormaterjali hinnad tõusid järsult ja ettevõte ei suutnud

tagada uute lepingute täitmist. Võlgnik sai laenu äripartnerilt, et soetada toormaterjali ja säilitada lepingud, kuid valmistoodangu hindade tõusus lepingupartneritega kokkuleppele ei jõutud. Masinapark on vananenud. Mööbli turg nii Eestis kui ka välisturul tõmbus kokku. Kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse 20. novembril 2008. a ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on alustanud tegevust 1992. a, äriregistrisse kantud 14. oktoobril 1997. a. Osakapital on 40 000 krooni. Osanikud on Tea ja T.L. . Juhatuse ainuliige on T.L. . Tegevusalaks on mööbli tootmine. Võlgniku sõnul lõppes majandustegevus 2007. a, 2008. a oli üksikuid tehinguid. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune vara. Kohustusi on võlgnikul kokku 3 274 251 krooni, sh maksuvõlad 849 330 krooni, võlg laenuna ja teenuste eest kokku kõige suuremale võlausaldajale OÜ-le E. 2 424 921 krooni. Viimane makse maksuametile on tehtud juulis 2007. 2007. a novembris alustas kohtutäitur maksuvõla sissenõudmist ning võlgniku arved arestitakse. Võlgnik ei nõudnud maksuvõla ajatamist. Maksuhaldur ei ole peale täituri poole pöördumist rohkem maksuvõla sissenõudmisega tegelenud. Võlgniku selgituste kohaslet pidi OÜ E. olema investor ja andis ka laenukapitali, et tasuda vanu võlgu ja majandustegevust käigus hoida. OÜ E. lootis, et võlgnikul õnnestub äriprojekt taanalstega ning koos taanalstega äri ajades õnnestub ka laen kasumist tagasi saada. OÜ E. on võlgniku majanduslikust olukorrats ja raskustest olnud teadlik. Võlgnik on tegutsenud kahjumiga läbi aastate. Võlgniku netovara on olnud negatiivne alates 2006. a-st. Netovara on viinud negatiivseks OÜ-st E. saadud laen. Ajutine haldur leiab, et netovara negatiivsus ja maksejõuetus ei ole omavahel seotud. OÜ E. on olnud teadlik võlgniku olukorrast ja lubanud võlgnikul tegutseda. Võlgniku viis maksejõuetusse suutmatus tasuda maksuvõlga. 16. juuli 2007. a seisuga oli maksuvõlg üksnes 133 832 krooni, pärast seda deklareerib võlgnik makse üksnes juurde. Detsembris 2007. a lõpetas võlgnik majandustegevuse, müüs tootmisseadmed OÜ-le E. summas 374 060 krooni. Tasumist rahas ei toimunud, tehti tasaarvestus. Vahetult enne pankrotimenetluse algatamist on OÜ-ga E. tehtud tasaarvestus OÜ-le E. müüdud kauba ja osutatud teenuste eest summas 187 600 krooni. 2008. a võlgnikul müügikäivet ei ole olnud, oktoobris on müüdud vaid põhivara 158 983 krooni eest. Kulud 2008. a olid 128 287 krooni. Juhatuse liige oleks pidanud kohtlema võlausaldajaid võrdselt, sest ta alustas 2007. a likvideerimismenetlust. 15. detsembri 2007. a tasaarvestuse tulemusena sai OÜ E. 67 213 krooni rohkem, kui siis, kui oleks toimunud võlausaldajate võrdne kohtlemine. Tagasivõitmise tähtajad on aegunud. 30. oktoobri 2008. a tasaarvestuse tulemusena sai OÜ E. 50 253 krooni rohkem, kui siis, kui oleks toimunud võlausaldajate võrdne kohtlemine. PankrS § 113 annab aluse rahalise kohustuse tagasivõitmiseks. Samas möönab ajutine haldur, et võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine arvulistes näitajates ei ole olnud suur ja Maksu- ja Tolliamet oleks võinud ka ise esitada pankrotiavalduse, kuna maksuhaldur pidi maksudeklaratsioonidest 2008. a algul aru saama, et võlgnik on sisuliselt lõpetanud majandustegevuse. Juhatuse liige on oma käitumisega eelkõige eksinud maksuameti vastu. Võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2007. a suvel, mil ühingu käive oli langenud ja madalad olid ka maksuvõlad. 2007. a suvest alates on kohustused kasvanud olulisel määral maksuameti ees. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku maksejõuetus on tinginud 2000. aastate algusest puidust mööbli omahinna tõus ning maailma teistest piirkonadest tulenev osav toodangu omahind. Võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.

III KOHTUISTUNG

Võlgniku juhatuse liige avaldas, et tal ei ole ajutise halduri aruandele märkusi või täiendusi. Võlgnik rentis ruume juhatuse liikme isa käest, renti ei maksnud. OÜ E. tegutseb praegu edasi võlgnikult saadud sisseseadega samades ruumides. Lootes taanlaste tellimusele, said ruumid korda tehtud Oü-lt E. saadud raha eest. Ka osa töötajaid läks üle OÜ Emestomi. Maksuamet arestis võlgniku pangaarved 2007.a. Võlgnik ei vaidle vastu ajutise halduri tasu ja kulude hüvise taotlusele ja kuna võlgnikul vara puudub, siis nõustus juhatuse liige ise kandma menetluskulud.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PanktS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja kogu vara on võõrandatud enne pankrotiavalduse esitamist. Võlgnikul ei jätku käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selged ja olulised tagasivõitmise ja tagasinõudmise alused puuduvad. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga maksejõuetuse põhjustele ja peab põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks puidust mööbli omahinna tõusu ning maailma teistest piirkondadest tulenevat odavat toodangu omahinda. Võlgnik on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega alates 2007. a suvest, mis on kaasa aidanud maksejõuetuse süvenemisele. Nii on maksuvõlad kasvanud sel perioodil 131 000 kroonilt 800 000 kroonini. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur S.Tael vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule juhatuse liige T.L. ́le, kes on andnud selleks nõusoleku. Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud taotluse ajutise halduri tasu 22 200 krooni ja kulutuste katteks 1180 krooni välja mõistmiseks. Võlgniku esindaja oli kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlusega nõus. Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister (Justiitsministri 18.12.2003.a. määrus). TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt võib menetluskulud kanda isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku juhatuse liige on tasunud kohtu deposiitarvele menetluskulu ettemaksuna 23 380 krooni. Kohus leiab, et arvestades tehtud tööd ja halduri kutseoskusi kuulub ajutise halduri taotlus menetluskulude osas rahuldamisele ja tuleb välja mõista juhatuse liikme poolt kohtu deposiitarvele tasutud menetluskulu ettemaksu arvelt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.