Mõista kostjalt VR hageja OÜ RGR kasuks välja viivisena ajavahemiku 13.06.2008-05.01.2009 eest 931,10 krooni (üheksasada kolmkümmend üks krooni ja 10 senti).
4.Resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõude osas on käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VR kanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. jaanuaril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.27. augustil 2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 4564,24 krooni ja viivise 401,65 krooni. 10. novembril 2008.a ja 26. novembril 2008.a kohtule esitatud avaldustega on hageja suurendanud viivisenõuet 931,10 kroonini.
2.Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja vastavalt 28. mai 2008.a arve-saatelehele nr 3776 ja 20. veebruari 2005.a ostu-müügilepingule kostjale terastooteid üldsummas 4564,24 krooni. Hageja esitas kostjale 13. augustil 2008.a pretensiooni, mille kostja sai 23. augustil 2008.a kätte. Kostja jättis pretensiooni tähelepanuta. Juhindudes 20. veebruari 2005.a ostu-müügilepingu punktidest 3.1., 3.2. ja 3.3. ning arvest nr 3776 oli kostja kohustatud tasuma 15 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Seisuga 27. august 2008.a on nimetatud arve kostja poolt tasumata summas 4564,24 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 ja 20. veebruari 2005.a ostumüügilepingu punktile 7.1. oli kohustuste mittetäitmisel kehtestatud viivis 0,1% arve nr 3776 summast iga viivitatud päeva eest. Seisuga 10. november 2008.a on viivis 675,51 krooni (4564,24 kr x 0,1% x 148 päeva (13. juuni 2008.a – 10. november 2008.a)).
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja lisaks ülalosundatud sätetele viidanud VÕS § 76 lg-le 1, §-le 100, § 108 lg-le 1 ja § 208 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja tunnistab hagi osaliselt.
4.27. oktoobril 2008.a kohtusse saabunud kirjalikus vastuses hagiavaldusele ei eita kostja, et tal tekkis võlg hageja ees hagiavalduses märgitud tingimustel. Kostjal on vastuväide hageja 13. augusti 2008.a pretensiooni tähelepanuta jätmise kohta. Kostja märgib, et tegelikkuses ta kohe vastas tähtkirjaga, kus selgitas, miks ta ei saanud tasuda hageja arvet tähtaegselt. Kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja äritegevuses tekkisid ettenägematud asjaolud, mille tõttu oli ta raskes varalises seisundis. Kostja palub võtta kohtul arvesse, et vaidlus oli võimalik lahendada kohtuväliselt.
MENETLUSE KÄIK
5.19. novembril 2008.a tsiviilasjas tehtud määrusega otsustas kohus vastavalt TsMS § 403 lg-le
1 lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti märkis kohus määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu 20 päeva pärast dokumentide ja taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.
19.novembri 2008.a kohtumääruse saab lugeda hagejale kättetoimetatuks 25. novembril 2008.a. Kostjale on nimetatud kohtumäärus kätte toimetatud 29. novembril 2008.a.
6.26. novembril 2008.a esitas hageja kohtule avalduse täiendava nõude suurendamise kohta, milles märgib uue viivisearvestuse arve nr 3776 alusel: 4564,24 kr x 0,1% x 204 päeva (13. juuni 2008.a – 5 jaanuar 2009.a) = 931,10 krooni. Seega seisuga 5. jaanuar 2009.a on viivis 931,10 krooni. Täiendavalt palub hageja kohtul välja mõista kostjalt kohtukulud summas 500 krooni (s.o riigilõiv 250 krooni + kulud õigusabile 250 krooni).
7.22. detsembril 2008.a saabus kohtusse avaldus, milles kostja teatab, et on nõus rahuldama hageja nõuded, välja arvatud viivist. Kostja märgib, et kohustub kustutama võlgnevuse kuni 15 veebruarini 2009.a. Veel märgib kostja, et praegu on tal materiaalsed raskused. Kostja palub arvestada neid asjaolusid ja osaliselt jätta hageja nõuded rahuldamata viivise osas. Muid avaldusi ega dokumente ei ole menetlusosalised pärast 19. novembrit 2008.a kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja põhinõude 4564,24 krooni osas on kostja hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuulub hagi nimetatud nõude osas summas 4564,24 krooni rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes TsMS § 444 lg-s 4 sätestatust, piirdub kohus käesolevas otsuses seetõttu kõnealust nõuet puudutavas osas üksnes õigusliku põhjendusega.
20.veebruaril 2005.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale terastooteid. Lepingu punktide 3.1. ja 3.2. kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ja 15 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning võlgneb hagejale saadud kaupade eest 4564,24 krooni tulenevalt 28. mai 2008.a arve-saatelehest nr 3776. Asja müügilepinguga kohustub müüja vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Ostuhinna tasumata jätmisega on kostja oma kohustust rikkunud (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Kostja vaidleb hagile vastu viivisenõude osas. Kostja palub jätta viivisenõude rahuldamata seoses tema materiaalsete raskustega.
11.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikult oluliste asjaolude üle. 20. veebruaril 2005.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale terastooteid. Nimetatud lepingu punktide 3.1. ja 3.2. kohaselt kohustus kostja kaupade eest hagejale tasuma viimase poolt esitatud arvete alusel ning 15 päeva jooksul kauba kättesaamisest. Lepingu punkt
7.1.näeb ette, et kauba eest tasumise tähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal (hagejal) õigus nõuda ostjalt (kostjalt) viivise tasumist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti puudub vaidlus selles, et hagiavalduses mainitud arve (tarnitud terastoodete eest) on kostja poolt käesolevaks hetkeks tasumata.
12.VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õiguse nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on hageja ja kostja vahel
20.veebruaril 2005.a sõlmitud lepingus kokku lepitud 0,1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõude aluseks oleva arve-saateleht (nr 3776) alusel alates 13. juunist 2008.a kuni 5. jaanuarini 2009.a. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja nõuete aluseks oleva arve-saatelehe nr 3776 kätte saanud 28. mail 2008.a (vt toimik, lk 3). Kostja ei ole nimetatud asjaolu ka vaidlustanud. Seega pidi kostja olema teadlik 20. veebruaril 2005.a sõlmitud lepingu alusel tekkinud täitmata rahalisest kohustusest. Samuti oli pooltele teada kõnealuse lepingu punktist 7.1. tulenev hageja õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
13.Kohus leiab, et hagis esitatud viivisenõue summas 931,10 krooni kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Sisuliselt sama tuleneb poolte vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu punktist 10. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal puudus võimalus tarnitud kauba eest tasuda vääramatu jõuna vaadeldavate asjaolude esinemise tõttu, mistõttu oleks kohustuse rikkumine vabandatav.
14.VÕS § 113 lg 8 annab võlgnikule iseenesest õiguse nõuda kohtult viivise vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule Kohtu hinnangul ei ole kostja aga käesoleval juhul viivise vähendamist taotlenud. Senist kohtupraktikat arvestades on kohtul õigus vähendada viivist ainult võlgniku taotlusel, mistõttu ei saa kohus omal algatusel viivise suurust hinnata ega seda vähendada (vt nt: Riigikohtu 13. märtsi 1997.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-97, 16. aprilli 2001.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-32-01,14. juuni 2005.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 ning
26.detsembri 2007.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07). Kostja on oma kohtule esitatud avalduses palunud jätta viivisenõude osas hagi rahuldamata (vt toimik, lk 29). Kohus leiab, et kostja poolt märgitut ei saa pidada viivise vähendamise taotluseks. Kuivõrd hageja on esitanud viivisenõude põhivõlast tunduvalt väiksemas ulatuses, puuduks kohtu hinnangul ka sisuline alus viivisenõude vähendamiseks (isegi kui vastav taotlus oleks kostja poolt esitatud).
15.Hageja poolt esitatud viivise arvestusest (vt toimik, lk 1, 24 ja 28) nähtuvalt soovib hageja viivise väljamõistmist kostjalt arve nr 3776 alusel 931,10 krooni (viivituse periood 13. juuni
2008.a – 5. jaanuar 2009.a, s.o 204 päeva, tasumata oli 4564,24 krooni, viivise määr 0,1% iga viivitatud päeva eest). Arve nr 3776 alusel tähtaegselt tasumata 4564,24 krooni ühe päeva viivis on 4,56 krooni (s.o 4564,24 x 0,1%), ajavahemikus 13. juuni 2008.a kuni 5. jaanuar 2009.a on 207 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivise moodustab 943,92 krooni (s.o 207 x 4,56 kr). Seega oleks hagejal arve nr 3776 alusel tasumisega viivitamise eest õigus nõuda kostjalt viivist 943,92 krooni. Hageja on palunud kõnealuse arve alusel viivise välja mõista 931,10 krooni ulatuses. Juhindudes TsMS § 5 lg-s 1 sätestatust mõistab kohus kostjalt viivise välja 931,10 krooni.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.