2-07-1107
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Sirje Biin
Määruse tegemise aeg ja koht
08.01.2009 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad
2-07-1107 K K avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja: K K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja R Nõu (Osaühing Advokaadibüroo Jaak Oja, xxx) Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja M Maksing (OÜ Advokaadibüroo HETA, xxx)
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Käesolevas tsiviilasjas 03.04.2007 tehtud ja 25.07.2007 jõustunud määrusega jättis Harju Maakohus K K hagi A K vastu läbivaatamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja
2-07-1107 vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. A K esindaja esitas 31.07.2007 avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Taotluses on menetluskuluna näidatud õigusabikulu 8500,50 krooni; posti- ja sidekulud 226,00 krooni; käibemaks 1570,80 krooni; kokku summas 10297,30 krooni. Taotleja taotleb lähtudes Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-st 1 ja §-st 2 tema lepingulise esindaja kulude sissenõudmist hagejalt osaliselt summas 8450,00 krooni (= 6500 x 1,3), posti- ja sidekulude hüvitamist summas 226,00 krooni ja tasutud käibemaksu hüvitamist summas 1570,80 krooni. Kokku taotleb kostja kantud kulust summas 10297,30 krooni osa - 10246,80 krooni – hüvitamist. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses leidnud, et hageja on käesolevas asjas ekslikult määranud hagi hinnaks 15.000,00 krooni – vaidluse esemeks on 40.000,00 kroonise väärtusega osast 50%, mistõttu õige hagi hind oleks vähemalt 20.000,00 krooni. Lisaks leiab kostja, et hageja on ilmselt esitanud pahatahtliku hagi ja põhjustanud kostjale tarbetut kohtuskäimist. Hageja on esitanud kolmes kohtuastmes jätkuvalt samu taotlusi, samuti on hageja teadlikult esitanud hagi valele maakohtule. Eeltoodud viisidel on hageja oma menetlusõigusi ilmselt kuritarvitanud. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hagejale edastatud 22.01.2008 määrusega ning hageja on selle kätte saanud 05.02.2008. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on kostja esindaja vastavalt TsMS §-le 337 ise edastanud hageja esindajale, siis on hageja juba 22.08.2007 esitanud sellele vastuväite. Kostja on oma seisukoha vastuväitele esitanud 23.08.2007 ja 04.03.2008. Hageja vastuväited Hageja vastuväited on alljärgnevad:
2-07-1107 04.03.2008 esitatud vastuväites on hageja lisanud veel alljärgneva: TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja leiab, et, tingituna kostjapoolsete seisukohtade tahtlikust muutmisest seonduvalt sellega, kas eelmärgitud äriühingu osa kuulub poolte ühisvarasse või mitte, oleks hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja/või ebamõistlik. On oluline, et kui kostja oleks ka varasemalt olnud seisukohal, et eelviidatud äriühingu osa kuulub poolte ühisvarasse, siis poleks hageja käesolevas asjas ka hagi esitanud, kuivõrd selleks poleks olnud mingit vajadust. Ka on tähtis, et kostja tegi hagejale teatavaks oma seisukoha selles, et ta peab äriühingu osa siiski poolte ühisvarasse kuuluvaks, alles pärast käesolevas kohtuasjas menetluse lõppemist. Seega taotleb hageja, et hagejalt ei mõistetaks kostja kasuks välja kostja menetluskulusid. Vastuväites taotleb hageja ka riigilõivu tagastamist, kuna TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kostja vastus vastuväitele Kostja märgib esmalt, et tal ei ole vastuväited hagejale riigilõivu tagastamiseks. Kostja ei nõustu aga hageja seisukohtadega kostja taotluse osas. Kostja selgitab, et arvel nr 27099 on teenuseid kajastatud 5 minuti eest enam kui aruandes nr 1, mistõttu kostja esindaja ei esitanud kostjale eraldi arvet aruandes nr 27 märgitud teenuste eest – kokku on teenuseid osutatud 1 tundi ja 35 minutit (kõnealuse arve osas), aga arve on esitatud 1,5 tunni kohta. Kostja esindaja kinnitab siinkohal, et kostja on kostja 31. juuli 2007 taotlusele lisatud arved tasunud, sh kandnud arvetel märgitud kõik kulud. Kuivõrd arved on esitatud kostjale kui füüsilisele isikule, siis ei ole kostja hinnangul otstarbekas vaidlus käibemaksu tagastamise üle; kostja kinnitab siiski veel kord, et ta ei ole arvetel toodud käibemaksu tagasi saanud. Hageja muud väited on oletuslikud ja pahatahtlikud, kostja jääb seega oma esialgse taotluse juurde, samuti ei anna hageja väited alust muuta kostja seisukohta hagi hinna ja õigusabikulude piirmäärade kohta. Kohtunikuabi seisukoht Kohtunikuabi ei nõustu kostja taotluses esitatud arvamusega, et hageja on käesolevas asjas ekslikult määranud hagi hinnaks 15000,00 krooni – kostja arvates on vaidluse esemeks 40.000,00 kroonise väärtusega osast 50%, mistõttu õige hagi hind oleks vähemalt 20.000,00 krooni. Vastavalt TsMS § 135 nimetab tsiviilasja hinna hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja on hagiavalduses hagihinna nimetanud, mida kostja pole vaidlustanud, ka pole selles teistsugusel arvamusel olnud kohus. Kohtunikuabi on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 kohaselt on 15000 kroonise tsiviilasja hinna puhul maksimaalselt sissenõutavaks lepingulise esindaja kuluks 5000 krooni. Asjas puudub alus kohaldada viidatud määruse §-st 2 tulenevat kõrgendatud piirmäära, kuna asjas ei ole toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht ei ole tavapärasest suurem jne. Ka ei nähtu toimikust, et hageja oleks esitanud pahatahtlikku hagi, kuritarvitanud oma menetlusõigusi, põhjustanud kostjale tarbetut kohtuskäimist või esitanud teadlikult hagi valele maakohtule, nagu väidab kostja.
2-07-1107 Kohtunikuabi nõustub hageja vastuväitega, et kostja esitatud arvetel näidatud bürookulud ei ole käsitatavad posti- ega sidekuludena. Seega ei ole need menetluskulud, mida saaks teiselt menetlusosaliselt sisse nõuda. TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seadus ei käsitle menetluskuluna advokaadi bürookulusid. Kuigi kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotlusel nimetanud posti- ja sidekulusid, nähtub lisatud arvetelt, et tegemist on bürookuludega ( väljatrükid, koopiad, skaneerimine). Kuna väljamõistmisele ei kuulu kostja bürookulud summas 226,00 krooni ning kostja õigusabikulu vähendatakse Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 alusel 15000 kroonisele tsiviilasja hinnale vastava piirmäärani – 5000 kroonini, ei kuulu hagejalt väljamõistmisele ka kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses nimetatud käibemaks summas 1570,80 krooni. Hageja 04.03.2008 esitatud vastuväite punktis 1.5 esitatud taotlus jätta hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kostja menetluskulud, tuleb jätta läbi vaatamata, kuna menetluskulude jaotus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 03.04.2007 määruses, mis on jõustunud. Vastavalt TsMS § 173 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 03.04.2007 määruse muutmata ning Riigikohus jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata, seega on jõus Harju Maakohtu otsus, mille kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. Eeltoodut arvestades kuulub hagejalt kostjale menetluskuluna väljamõistmisele õigusabikulu 5000 krooni. Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni kuulub tagastamisele vastavalt TsMS §-le 150 lg 1 p 3. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.
Sirje Biin kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.