Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

RK sõlmis 1999.aastal hageja nimel laenuandjatega laenulepinguid ning võttis hageja esindajana vastu laenusummasid, allkirjastades hageja nimel kassasissetuleku ordereid. Lepingute alusel on RK vastu võtnud ajavahemikul 30.06.1999 – 17.09.1999 kogusummas 362 502,80 krooni, mida ta ei ole hagejale üle andnud. Hageja on seisukohal, et RK ei tegutsenud juhatuse liikmena piisava hoolsusega ega täitnud kohustust anda laenuandjatelt hageja esindajana vastuvõetud sularaha aktsiaseltsi kassasse üle, mistõttu tekkis hagejale kahju. Hageja palub RKÄS § 315 lg 1 ja TsK § 397 alusel välja mõista 362 502,80 krooni.

Hagiavaldusele lisatud kassasissetuleku orderitega on tõendatud, et KO võttis sularahas käsundi alusel volinikuna vastu AS M nimel sularaha summas 5 212 404,21 krooni. Hagejale laenu andnud isikud on esitanud neile väljastatud sularahasissemakse kviitungid pankrotimenetluses. Hageja kassas ei ole kajastatud nimetatud sularaha sissemaksuordereid ega ka orderite alusel vastuvõetud raha. Seega on tõendatud, et KO ei ole täitnud kohustust anda AS-ile M üle käsundi täitmisena saadud sularaha. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes TsÜS §-st 95 lg 1, TsK g-st 394 ja 397; 222 lg 1 ja 227 on KO kohustatud hüvitama hagejale kahju summas 5 212 404,02 krooni.

Vaidluses omab õiguslikku tähendust hagiavalusele lisatud AS M juhatuse otsus nr 1/98, 02.01.1998 ja AS M juhatuse otsus nr 1/99, 04.01.1999, millest nähtuvalt AS M on volitanud vastavalt 02.01.1998 kuni 31.12.1998 ja edasi alates 04.01.1999 kuni 31.12.1999 aktsiaseltsi töötajat KO esindama ja allkirjastama kõiki dokumente aktsiaseltsi nimel, mis on seotud krediitide andmise ja võtmisega. Nimetatud dokumendid tõendavad KO töötamist AS M raamatupidajana ja AS M kohustuste võtmist. Lisaks on KO vastutuse aluseks ka asjaolu, et ta oli AS M nõukogu liige hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel. Hagiavalduse täienduses nõutakse kostjalt KO hageja esindajana laenuandjatelt vastuvõetud ja hageja kassasse edastamata jäetud sularaha kogusummas 5 212 404, 21 krooni tasumist. RK on arvamusel, et ei vastuta 5 212 404, 21 krooni kahju tekkimises hagejale. Selles osas saab hageja ees vastutada ainult KO, mille kohta on hageja lisanud piisavad tõendid ja nõude õigusliku põhjenduse. Alternatiivne nõue RK vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei tunnista ka hageja nõuet summas 362 502,80 krooni. Kostja andis laenuandjatelt ajavahemikus 30.06.1999.a. kuni 21.09.1999 vastuvõetud sularaha kassasse, mille andis 01.07.1999 üle RM . Hiljem ei ole RK laenuandjatelt raha vastu võtnud. AS M nõukogu liikme notariaalselt tõestatud avaldusega Äriregistrile 14.07.1999, millega kutsuti tagasi juhatuse liige RK ja valiti uueks juhatuse liikmeks RM, on tõendatud, et RK ei olnud alates 1999.a. juulist enam hageja juhatuse liige. Eelnimetatud põhjusel tuleb hagiavaldus 362 502,80 krooni nõudmiseks kostja vastu jätta rahuldamata. Kostja vaidleb vastu hageja 785 950 krooni kahjunõudele. Kostja annab aga sularaha väljavõtmisele oma seletuse - lisatud pangakonto väljavõttelt nähtub ka sularaha sissemaksmine hageja arvelduskontodele. Hagejal ning Tolliametil, kes viis läbi kütuse tollioksjoneid, olid kontod erinevates pankades. Seega oli kostjal I tarvis sularaha välja võtta, et tasuda seda Tolliametile oma pangakonto kaudu. Kütuse tollioksjonite eripäraks oli asjaolu, et ostja ei saanud ostetud kütust enne kätte, kui raha laekus hageja (oksjoni korraldaja) kontole. Kliendid-ostjad kandsid aga kütuse laostamise kulud, mis olid arvestades kütuse koguseid, märkimisväärsed. Ülekanded võtsid aega kuni 3 pangapäeva. Samuti tasus kostja ühes pangas olnud kontolt võetud sularaha teises pangas oleva panga kontole. Seega nõue 785 950 krooni väljamõistmiseks Risto Kirsipuult tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvamusel ei oleks hagejale saanud tekkida sellist kahju, mida käesolevas hagis kostjatelt nõutakse, juhul, kui AS M pankrotihaldurid oleksid pankrotivara vallanud, kasutanud ja käsutanud nõuetekohaselt. AS M pankrotivara lõhuti ja müüdi alla tema tegelikku väärtust. Kostja KO vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja töötas hageja juureas vastavalt 10.04.1995 sõlmitud töölepingule sekretär-asjaajajana. Kostja otseseks ülemuseks oli RK, kes andis kostjale töökorraldusi. See tuleneb ka otseselt töölepingu p-st 2.4. Kuivõrd hageja ja kostja vahel oli töösuhe, siis on täiesti väär lahendada vaidlus tsiviilõiguse käsundit reguleerivate sätete alusel. Kostja on seisukohal, et tööõigussuhtes on töökohustuste rikkumise tuvastamiseks oma kindel protseduur. Tööandja ei ole kostja töökohustuste rikkumist distsiplinaarkaristuse määramise kaudu fikseerinud, mis aga kinnitab, et kostja ei ole oma töökohustusi rikkunud ning on kõik saadud raha pannud kas raamatupidaja toas olnud lukustatud sahtlisse, maksnud firma arvele panka või andnud RK kätte. Tuginedes ITLS § 6 palub kostja kohaldada temale esitatud nõude suhtes aegumist.

Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajate MT ja IT ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kostja RK kahju nõudes. Kohus ei pea põhjendatuks hagi rahuldada kostja KO vastu. Hagiavalduse kohaselt on RK kui juhatuse liikme tegevuse tagajärjel tekkinud AS M (pankrotis) kahju kokku summas 2 906 892,70 krooni. Nimetatud summa koosneb: 1) äriühingu kassas puudu olevast summast 1 758 439,90 krooni: 2) laenuandjatelt vastuvõetud ning kassasse edastamata summast 362 502,80 krooni 3) äriühingu kassasse edastamata pangakaardiga väljavõetud sularaha 785 950 krooni. Vastavalt Rimes MRI OÜ poolt teostatud audiitori hinnangule (t. I kd lk 19, 38) pidi seisuga 31.10.1999 AS M (pankrotis) kassas olema 1 758 439,90 krooni. Audiitori aruanne on koostatud pankrotihalduri taotlusel ülevaate andmiseks AS M (pankrotis) raamatupidamise olukorra kohta perioodil 01.01.1999-12.11.1999. Kassas eelpool nimetatud summa puudus, mis nähtub ka 26.03.2002 pankrotihaldurite lõpparuande kinnitamise määrusest (t IV kd lk 22). Et AS M (pankrotis) oli tavapärasest suurem sularaha kogus tõendab 01.juulil 1999 vormistatud üleandmis-vastuvõtmise akt: akti koostamise ajal oli kassas sularaha 1 784 421,70 krooni (t I kd lk 67). Seda kinnitas ka tunnistaja IT, kes tegeles AS M (pankrotis) raamatupidamisega vahetult enne pankrotimenetluse algatamist. Kohus ei nõustu kostja RK vastuväitega, et kassas olev sularaha on 01.juulil 1999 aktiga üle antud RMile ning tema ei vastuta äriühingule tekkinud kahju eest. Kohus asub seisukohale, et vaatamata akti nimetusele, ei nähtu selle sisust kassas oleva sularaha 1 784 421,70 krooni üleandmine RK RM . Akti kohaselt tehti 01.juulil 1999 sularaha inventuur seoses juhtkonna vahetusega. Inventeeriti, st fikseeriti kassas olev sularaha kogus ja aktsiaseltsi põhivara. Kohtus vande all üle kuulatud RM kinnitas, et temale ei antud üle 1,7 miljonit krooni. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et sularaha üleandmist 01.juulil 1999 summas 1 784 421,70 krooni RMile ei toimunud. Sularaha üleandmiseks kõrvalisele isikule puudusid RKl ka volitused. Tallinna Linnakohtu Registriosakonnale esitatud avaldusest (t I kd lk 64) nähtub, et AS M (pankrotis) nõukogu otsustas 13. juulil 1999 tagasi kutsuda juhatuse liige RK ja valis uueks juhatuse liikmeks RM. Seega isegi kui RK oleks AS M (pankrotis) kassas olnud raha 1 784 421,70 krooni üle andnud kõrvalisele isikule ilma seadusliku aluseta, ei välistaks see tema vastutust aktsiaseltsile kahju tekitamise eest. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §–s 315. 1999 kehtinud ÄS 315 lg 1 järgi vastutasid juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Vastavalt ÄS § 306 lg 2 on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning sama paragrahvi 4 lõike järgi korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. Seega oli juhatuse liikme kohustus korraldada aktsiaseltsi raamatupidamine selliselt, et oleks tagatud äriühingu rahaliste vahendite säilimine. Juhul kui juhatuse liige rikub hoolsuskohustust ega taga äriühingu rahaliste vahendite säilimise, vastutab ta äriühingule kahju tekitamise eest. AS M (pankrotis) põhikiri (t I kd lk 53-62) ei sisalda juhatuse liikme kohustuste osas seaduses sätestatuga võrreldes muid erisusi.

Eelnevast lähtudes leiab kohus, et RK rikkus ÄS § 306 lg 4 ja põhikirja punkt 6.4.3 sätestatud kohustusi, eelkõige raamatupidamise korraldamise ja hoolsus kohustust, mis tõi kaasa aktsiaseltsile kahju tekkimise 1 758 439,90 krooni ulatuses. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu. Süü puudumist peab tõendama juhatuse liige. Kohus leiab, et kostja süü puudumine ei ole tõendatud tema poolt viidatud 01.10.1999 aktile tuginedes. Hagiavalduse kohaselt on RK ajavahemikul 30.06 – 21.09.1999 sõlminud AS M (pankrotis) nimel laenuandjatega laenulepinguid ning võtnud vastu laenusummasid kokku 362 502,80 krooni, mida ei ole hagejale üle antud. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-39-05 leidis, et juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. See suhe on kolleegiumi arvates olemuselt sarnane käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. 1999 kehtinud TsK 394 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepingu järgi üks pool (volinik) teostama teise poole (volitaja) arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. TsK § 397 p 3 järgi kohustub volinik volitajale viivitamatult üle andma kõik käsundi täitmise korras saadu. Lepingute sõlmimine laenuandjatega ja raha vastuvõtmine RK poolt on tõendatud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega: lepingute ja order-kviitungitega (t II kd lk 255-263), mille kohaselt on RK vastu võtnud 362 502,80 krooni Käsundi täitmisena saadut RK AS M (pankrotis) üle ei andnud, tekitades sellega kahju aktsiaseltsile. Rahaliste vahendite mitte üleandmine on tõendatud Rimess MRI OÜ audiitori hinnanguga. Audiitor on jõudnud järeldusele, et AS M (pankrotis) raamatupidamine ei kajasta õigesti äriühingu vara, kohustusi omakapitali ja majandustegevuse tulemusi ning audiitor kahtleb 1998 majandusaasta aruandes kajastatud saldode õigsuses, mis seab ka kahtluse alla Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti aruandes märgitud hinnangus ettevõtte raamatupidamisele. Aruanne on koostatud Maksuameti käsutuses olevate andmete ning äriühingu esitatud raamatupidamise algdokumentide alusel. RK poolt tehingute tegemisel laenuandjatega aktsiaseltsi nimel pärast tema tagasikutsumist juhatuse liikmest saab kohaldada samuti käsunduslepingu sätteid. Lepingud on sõlminud RKAS M (pankrotis) nimel. Lähtuvalt kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (laenuandjatega sõlmitud lepingud, pangakonto väljavõtted) ning RK vande all antud seletusest saab järeldada, et RK jätkas ka pärast 13.juulit 1999 AS M (pankrotis) juhatuse liikme kohustuste täitmist ning äriühingu juhtimist. Laenulepingud on allkirjastanud RK AS M (pankrotis) esindajana (t II kd lk 258,260,261,262) ning võtnud välja raha aktsiaseltsi pangakontolt Tallinna Äripangas (t II kd lk 360-362). RM väitis, et K pidi ise jääma firmat kõrvalt juhtima ja selle perioodi eest lubas ta RM 100 000 krooni. RM oli aktsiaseltsis sisuliselt variisik, käske jagas RK. RK tegevusest aktsiaseltsi juhtimisel ja esindamisel pärast 13.juulit 1999, mil ta oli juhatuse liikmest tagasi kutsutud, oli uus juhatuse liige RM teadlik ning kuna ta võimaldas RKl täita ka edaspidi juhatuse liikme kohustusi, siis tuleb järeldada, et RK volitusteta tehtud toimingud ja tehingud olid kehtivad. Hageja nõue R K vastu kahju hüvitamiseks summas 785 950 krooni on põhjendatud ja tõendatud 742 598 krooni ulatuses.

Asjaolu, et RK, kasutades hageja pangakaarti, võttis välja hageja arveldusarvetelt või võimaldas seda teha identifitseerimata isikutel rahalisi vahendeid on tõendatud järgmiste tõenditega: AS Hansapank pangakonto väljavõttest (t II kd lk 343-347) nähtub, et AS M (pankrotis) krediitkaardiga nr XXXXXXXXXXXX välja võetud kokku 59 500 krooni (11.01.1999 – 1 500 krooni ja 18 000 krooni ja 10.02.1999 – 20 000 krooni ja 20 000 krooni). Krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXX kuulumist AS M (pankrotis) tõendab AS Hansapanga tõend (t II kd lk 355). - AS Hansapank pangakonto väljavõttest (t II kd lk 349-353) nähtub, et RK on ajavahemikul 26.01.1999 – 24.05.1999 pangakontolt välja võtnud kokku 256 500 krooni. - AS Hansapank pangakonto väljavõttest (t II kd lk 349-351) nähtub, et pangakontolt on identifitseerimata isikute poolt välja võetud sularaha 01.02.1999 – 60 000 krooni ja 11.05.1999 – 70 000 krooni. AS Hansapank pangakonto väljavõttest (t II kd lk 349-353) nähtub, et AS M (pankrotis) deebetkaardiga nr XXXXXXXXXXXXon sularaha automaatidest aktsiaseltsi pangakontolt välja võetud ajavahemikul 29.01.1999- 30.06.1999 kokku 247 848 krooni. Hageja arvestuse kohaselt oli selleks summaks 291 200 krooni. Vastavalt Tallinna Äripanga väljamakseorderitele on RK ajavahemikul 10.08.1999 – 11.09.1999 AS M (pankrotis) pangakontolt välja võtnud kokku 48 750 krooni. Eelpool nimetatud rahalisi vahendeid ei ole RK AS M (pankrotis) üle andnud ning tõendamata on kostja vastuväide, et sularaha võeti ühe panga kontolt ja paigutati teise panga kontole ning väljavõetud rahaliste vahendite kasutamist tollioksjonidel. Väljavõetud rahaliste vahendite kasutamise kohta aktsiaseltsi huvides või nende üleandmise kohta aktsiaseltsi kassasse pankrotihalduritel tõendid puudusid ning selliseid tõendeid ei ole esitanud ka kostjad. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et RK on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ning kohustust anda käsundi täitmisena saadu volitajale üle, mis on kaasa toonud aktsiaseltsile kahju tekkimise vara kaotsimineku näol summas 688 150 krooni. Eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süül ning süü puudumine ei ole tõendatud. RK poolt pärast juhatuse liikme volituste lõppemist aktsiaseltsi arveldusarvelt välja võetud 48 750 krooni ulatuses vastutab kostja TsK § 477 lg 1 alusel. Tõendamata on, et pärast juhatuse liikme volituste lõppemist oli RKl seaduslik või tehinguga kindlaksmääratud alus aktsiaseltsi rahaliste vahendite omandamiseks.

Hageja nõue KO vastu tuleneb järgnevast: 1) summadest, mida KO võttis hageja volituse alusel vastu laenuandjatelt ning jättis hageja kassasse edastamata; 2) summadest, mida KO võttis pangakaarti kasutades välja hageja arveldusarvelt ning jättis hageja kassasse edastamata. Hagiavalduse kohaselt võttis KO hageja esindajana laenuandjatelt vastu rahalisi vahendeid, millised ei kajastunud aktsiaseltsi kassas, 1997.a. - 1 035 320,51 krooni, 1998.a. – 2 025 572,53 krooni ja 1999.a. – 2 151 511,17 krooni, kokku 5 212 404,21 krooni. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et hageja ja kostja vahelise vaidluse suhtes kuulub kohaldamisele käsundit reguleerivad sätted. KO töötas AS M (pankrotis) töölepingu alusel sekretär-asjaajajana. Vastavalt töölepingu punktile 2.4 andis kostjale tööülesandid ja kontrollis nende täitmist vahetult juhatus.

Kuna AS M (pankrotis) ja KO vahel oli töölepinguline suhe, siis hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sai hagejal tekkida kahju üksnes kostja tööalasest tegevusest. AS M (pankrotis) juhatuse otsusega (t I kd lk 65-66) volitati aktsiaseltsi töötajat KO esindama ja allkirjastama kõiki dokumente aktsiaseltsi nimel, mis on seotud krediitide võtmise ja andmisega. Nimetatud juhatuse otsustega sisuliselt laiendati sekretär-asjaajaja KO töökohustusi ning neid ei saa käsitleda käsundina. Samuti ei ole tõendatud kostja RK väide, et KO täitis sisuliselt raamatupidaja töökohustusi. Tunnistajate ütlusest nähtub, et äriühingu raamatupidamist tegid alates 1997 aastast mitmed isikud. Töötaja vastutus tööandjale tekitatud kahju eest on reguleeritav töölepinguseaduse, töökoodeksis sätestatud töötaja materiaalse vastutuse eriregulatsiooni ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätetega. Kuni võlaõiguse kehtimiseni reguleeris töölepingu ajal tekkinud kahju hüvitamist ainult töökoodeksi vastavad sätted. TööK 125 mõtte kohaselt kannavad töötajad tööandja ees materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju olemasolu korral. TööK 128 lg 1 p 2 kohaselt kannavad töötajad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele tekitatud kahju täies ulatuses kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel. Kohus leiab, et raha üleandmise kohta KO aktsiaseltsile küll puuduvad tõendid, kuid see ei kinnita asjaolu, et raha jäi reaalselt üle andmata. Tuginedes tunnistaja MT ütlustele oli AS M (pankrotis) korraldatud töö juhatuse poolt, selliselt, et KO vormistas kassapaberid, vastuvõetud raha viidi tagumisse raamatupidaja tuppa. Hageja leiab, et KO on ajavahemikul 03.02.1999 - 07.06.1999 AS M (pankrotis) pangakontodelt välja võtnud kokku 306 900 krooni, jättes raha hageja kassasse edastamata, millega tekitanud aktsiaseltsile kahju. Kostja väite kohaselt toimis ta RK antud korraldustele. Sularaha pandi igal õhtul kas raamatupidaja toas olnud lukustatud sahtlisse, maksti äriühingu arvele panka või anti otse üle RKle. Juhul kui KO, vormistades laenuandjatelt raha vastuvõtmise dokumendid ning võttes rahalisi vahendeid välja aktsiaseltsi arveldusarvelt, oleks jätnud raha hageja kassasse või juhatuse liikmele üle andmata, siis oleks juhatuse liige töötaja suhtes kindlasti võtnud kasutusele mingeid meetmeid. Ei ole ka tõenäoline, et selline tegevus oleks saanud toimuda varjatult mitmeid aastaid. Aktsiaselts ei ole fikseerinud KO töötamise ajal tema poolset töökohustusterikkumist, mis ka kinnitab KO seisukohta, et kogu saadud raha on ta üle andnud hagejale. KO leiab, et RK avaldus 10.11.1999 (t V kd lk 38) tõendab samuti seda, et ta on oma töökohustused korrektselt täitnud. Kohtu arvates, ei käsitle avaldus AS M (pankrotis) ja KO tööalaseid suhteid. Avaldus on esitatud RK kui füüsilise isiku poolt aiandusühistule „M “ ning käsitleb RK kuuluva krundi omaniku vahetust ning sellest tulenevaid RK ja KO vahelisi varalisi suhteid. Kostja KO taotles kohtult tema vastu esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist. Töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni või kohtusse nõude esitamise üldine tähtaeg on ITLS § 6 lg 1 järgi neli kuud. Nõude esitamise tähtaeg algab ITLS § 7 lg 1 järgi järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Asja arutamisel ei ole küll kindlaks tehtud konkreetset päeva, mil hageja sai teada oma õiguste rikkumisest, kuid lähtuvalt tunnistaja IT ütlusest, pidi tööandja oma õiguste väidetavast rikkumisest

teada saama hiljemalt 01.juulil 1999, mil teostati sularaha inventuur. Samas peeti aktsiaseltsis raamatupidamisarvestust ning juhul kui KO oleks jätnud saadud raha aktsiaseltsile üle andmata, oleks see kajastunud raamatupidamisdokumentides koheselt ning oleks pidanud teada olema ka juhatuse liikmele, kelle seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustuseks oli raamatupidamise korraldamine. Hagi on kohtusse esitatud 06.augustil 2001. Seega asub kohus seisukohale, et haginõue KO vastu ei kuulu rahuldamisele ning nõue on ka aegunud. Väär on hageja seisukoht, et kui hagi nõudes ei tugineta töösuhte rikkumisele, siis ei saa kohaldada ITLS § 6 alusel hagi aegumist. Vastavalt TsMS § 438 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega on kohtule antud õigus ise kohaldada vastavat õigusakti, sõltumata hageja poolt esitatust. Järgnevalt käsitleb kohus alternatiivset nõuet RK vastu summas 5 519 304,21 krooni (5 212 404,21 + 306 900). Kohus asub seisukohale, et hageja alternatiivne nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ÄS § 315 lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Hagejale tekkis kahju KO poolt 1997 – 1999.a. laenulepingute ja kassasissetuleku orderite alusel vastuvõetud, kuid kassas puuduva 5 212 404,02 krooni osas. Raha vastuvõtmine KO poolt on tõendatud orderi kviitungidega (t II kd lk 221-340). Samuti on pangakonto väljavõtetega tõendatud, et KO on võtnud AS M (pankrotis) pangaarvetelt Hansapangas ajavahemikul 03.02.1999 – 07.06.1999 välja kokku 306 900 krooni. Lähtuvalt tunnistajate MT ja IT ütlustest ja RK seletusest ei ole võimalik järeldada, et KO jättis raha äriühingu kassasse üle andmata, kuid audiitor hinnangust tulenevalt raha kassas ei olnud. Hageja kahju on tõendatud Rimess MRI OÜ audiitorhinnanguga (t I kd lk 19-24) ja Tallinna Linnakohtu 26.03.2002 määrusega kinnitatud pankrotihaldurite lõpparuandega (t. IV kd lk 22-47). Audiitori hinnangust nähtub, et 12.11.1999 seisuga oli kassas puudujääk 4 311 108 krooni, pangakontolt on vastutavate isikute poolt välja võetud sularaha 1 342 383 krooni ja 1997-1998 sularahana vastuvõetud, kuid kassas kajastamata sularaha 3 162 000 krooni. Pankrotihaldurite lõpparuandes on eelpool nimetatud summad veidi väiksemad. Hageja lähtubki kahju ulatuse määramisel halduri lõpparuandest, mis on põhjendatud, sest lõpparuande esitamise ajaks oli selgunud täpne kahju suurus. Lõpparuande kohaselt oli kassa puudujääk 4 288 465 krooni, pangakontolt on vastutavate isikute poolt välja võetud sularaha 1 092 850 krooni ja 1997-1998 sularahana vastuvõetud, kuid kassas kajastamata sularaha 3 060 893,04 krooni. Kohus asub seisukohale, et RK, olles kuni 13.juulini 1999, AS M (pankrotis) juhatuse liige, jättis täitmata oma seadusest ja põhikirjast tuleneva kohustuse korraldada aktsiaseltsi raamatupidamist ning tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, mille tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju 5 519 304,02 krooni. Arvestades aktsiaseltsis pikema aja vältel tehingute tegemisel saadud rahaliste vahendite mitte kajastamist raamatupidamisdokumentides ja kassas saab lugeda tõendatuks, et RKei täitnud kohustust korraldada äriühingu raamatupidamist nõuetekohaselt, millest tulenevalt vastutab ta ÄS § 315 lg 1 alusel aktsiaseltsile tekitatud kahju eest.

Eelnevast lähtudes kuulub hageja nõue rahuldamisele RK vastu summas (1 758 439,90 + 362 502,80 + 742 598 + 5 212 404,21 + 306 900).

8 382 844,91 krooni

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus leiab, et hagejalt kuulub välja mõistmisele KO kasuks tasu õigusabi eest 35 400 krooni ning kostjalt RK riigilõiv. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.