2-08-70272/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev otsus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja avaldus Võlgnik OÜ S esitas 27.10.2008.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri arvamus OÜ S on kantud äriregistrisse 15.09.2003.a. Käesoleval ajal on võlgniku osakapitali suuruseks 390 000 krooni, ühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, ainuosanikuks on JP T. 2004.a. oli võlgniku põhiliseks tegevusalaks ATV-de ning nende varuosade müük. 2005.a. oli võlgniku põhitegevuseks masinaehitusliku toodangu projekteerimine, valmistamine ja montaaž, masinaehitusliku toodangu vahendus, masinate ja seadmete remont, masinaehitusliku toodangu eksport-importtehingud, vähesel määral ATV-de ning nende varuosade müük. 2006.a. oli põhitegevuseks masinaehitusliku toodangu vahendus, keevitajate teenuste vahendus ja ATVde müük. 2007.a. moodustas võlgniku müügitulust 58, 6 % keevitajate teenuste rent, võlgniku müügitulu oli 19 647 168 krooni. Tööl oli keskmiselt 64 töötajat. Vannutatud audiitori Andrus Mäetalu poolt 26.06.2008.a. antud järeldus-otsuse kohaselt oli võlgniku 2007.a. majandusaasta tegevuse tulemuseks kahjum 6 133 204 krooni ja omakapital negatiivne, ka rõhutas audiitor nii 2005.a., 2006.a. kui ka 2007.a. majandusaasta aruannetes, et võlgniku sisekontrollisüsteem on puudulik (võlgniku 2007.a. majandusaasta aruanne koos audiitori järeldus-otsusega lisatud ettekandele lisana nr 1). Võlgnik maksis välja töötasusid, kuid jättis osaliselt tasumata maksud, samuti tekkis võlgnevus üürileandjale. 08.09.2008.a. tegi Maksu- ja Tolliamet Põhja maksukeskuse kaudu korralduse tasuda maksuvõlg kogusummas 1 572 751 krooni kümne päeva jooksul. Võlgnik võlga ei tasunud ning maksuhaldur algatas sundtäitmise ning arestis 06.10.2008.a. võlgniku pangakonto. 15.10.2008.a. andis ÜC AS võlgnikule täiendava tähtaja üürilepingu täitmiseks koos tingimusliku üürilepingu ülesütlemisavaldusega, mille kohaselt võlgnevus üürileandjale oli 534 690,47 krooni. Võlgnik eespooltoodud summat ei tasunud ning alates 26.10.2008 oli üürileping ÜC AS poolt erakorraliselt üles öeldud ja võlgniku majandustegevus täielikult lõppenud. 2008.a. oli võlgnikul 41 töötajat, käesoleva ettekande esitamise ajaks on võlgniku andmetel töölepingud lõpetatud. Töötajatele jäid välja maksmata 2008.a. septembri, oktoobri ja novembri töötasud ning lõpparved. Võlgnevus töötajatele moodustab kokku 812 597 krooni. ÜC AS teatas võlgnikule üürileandja pandiõiguse teostamisest. Käesoleval ajal on võlgniku poolt ajutise pankrotihalduri nõusolekul sõlmitud allüürileping OÜ-ga TL (ÜC AS uus üürnik nendele äriruumidele, mida kasutas võlgnik) äriruumide osaliseks üürimiseks võlgniku vara hoidmiseks. Võlgniku andmete kohaselt on tal põhivara bilansilise jääkmaksumusega 975 579 krooni (põhivara nimekiri lisatud ettekandele lisana nr 2). Võlgniku poolt antud vara nimekiri ei ole

täiesti täpne, 12.12.2008 toimunud vara ülevaatusel selgus, et vara nimekirjas kajastub värvimisliini võlgniku vara hulgas ei ole, võlgniku selgituse kohaselt on värvimisliin vahetatud freespingi vastu (põhivara ülevaatuse protokoll lisatud ettekandele lisana nr 3). Kokku on võlgnikul põhivara maksumusega 975 579 krooni. Lisaks eespoolnimetatud varale kajastub võlgniku vara hulgas AS-ilt Hansa Liising kapitalirendilepingute alusel liisitud vara jääkmaksumusega 737 220 krooni, kokku moodustab põhivara maksumus koos liisitud vara maksumusega 1 712 799 krooni. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud 12.12.2008.a. andmete kohaselt on võlgnikul vara nõuete näol summas 714 746 krooni, sealhulgas: Ekspordi eest laekumata arveid 406 487 krooni, saamata üürisumma allüürnikult 80 783 krooni, nõue juhatuse liikme vastu 227 476 krooni. Võlgniku vara hulgas on varud summas 47 793 krooni. Ebatõenäoliste laekumistena kajastunud summa 1 882 913 krooni, milline tuleneb nõudest OÜ-le R (pankrotis) vastu, on võlgniku poolt vara hulgast maha arvestatud. Seega on võlgnikul vara maksumusega 2 475 339 krooni, sealhulgas liisitud vara maksumusega 737 220 krooni. Võlgniku poolt on 12.12.2008 koostatud kohustuste nimekiri ning detailne nimekiri võlgnevuste kohta hankijatele ja töötajatele. Võlgniku poolt koostatud nimekirja kohaselt on seisuga 12.12.2008.a. võlgnevus hankijate ees 3 491 917 krooni ja võlgnevus välishankijate ees 154 082 krooni. Võlgnikul on võlgnevus töötajatele kokku summas 812 597 krooni, sealhulgas saamata jäänud töötasu septembris 102 718 krooni, saamata jäänud palk oktoobris 288 412 krooni, saamata jäänud palk novembris koos puhkuse kompensatsiooniga 421 467 krooni. Võlgnikul on kapitalirendi võlgnevus 675 864 krooni AS-ile Hansa Liising Eesti ja muud lühiajalised võlad 422 934 krooni. Võlgniku maksuvõlad on kokku 2 137 586 krooni (sealhulgas põhivõlg 1 910 060 krooni). Võlgnikul on kohustusi kokku summas 7 694 980 krooni. Võlgniku majandustegevuse tulemuseks 2007.a. oli kahjum 6 133 204 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas üldine majanduslangus, nimelt moodustas suure osa võlgniku majandustegevusest tööjõu rent Soome Vabariiki, kuid käesoleval ajal vähenes selle järele nõudlus järsult, samuti ei saadud enam piisavalt tellimusi metallkonstruktsioonide tootmiseks. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt toodud maksejõuetuse põhjustega osaliselt, kuid lisaks peab ajutine pankrotihaldur oluliseks märkida, et oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oli ka võlgniku juhatuse halval majanduslikul käitumisel, audiitor on nii 2005.a., 2006.a. kui ka 2007.a. leidnud, et võlgniku sisekontrollisüsteem on puudulik. Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt ei vastanud võlgniku omakapital seaduses kehtestatud nõuetele, olles negatiivne ( - 1 404 300 krooni). Võlgnik koostas majandusaasta aruande 16.06.2008.a. ning 26.06.2008 kinnitas audiitori järeldusotsuses vannutatud audiitor Andrus Mäetalu, et võlgniku omakapital on negatiivne. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud dokumente vastavalt äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta äriseadustiku § 176 sätestatud otsuste vastuvõtmiseks ning osakapitali ei suurendatud ega ei esitatud ka õigeaegselt pankrotiavaldust. Võlgnevuste ajalist tekkimist vaadates nähtub, et seisuga 08.09.2008 moodustasid võlgniku maksuvõlad kokku juba 1 572 751 krooni, sealhulgas põhivõlg 1 447 222 krooni ja intressivõlg 125 529 krooni, mis

suurenes pidevalt. Võlgnik ei suutnud tasuda üüri septembrikuu eest, ka palgavõlgnevus tekkis alates septembrikuust. Võlgnikul puudus raha eespooltoodud kohustuste täitmiseks ning võib kindlalt väita, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2008.a suvel ning jättis tahtlikult tasumata riigimaksud. Tulenevalt ülaltoodust teeb ajutine pankrotihaldur järelduse, et võlgnik oli maksejõuetu juba juunikuus 2008.a., mil võlgnik sai teada, et omakapital on negatiivne, kuid võlgniku juhatus ei täitnud äriseadustiku § 180 lg 5 1 sätestatud kohustust esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur ei välista eespoolnimetatud asjaolude ilmnemist pankrotimenetluse käigus ja leiab, et Võlgniku raamatupidamist tuleb edasises pankrotimenetluses revideerida. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ S pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus E Selberg. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara maksumusega 2 475 339 krooni, sealhulgas liisitud vara maksumusega 737 220 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 7 694 980 krooni. Võlgniku majandustegevuse tulemuseks 2007. a oli kahjum 6 133 204 krooni. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital oli vähenenud alla seaduses sätestatud piiri 2007. aastal, olles negatiivne (-1 404 300 krooni) ning edaspidi on omakapitali puudujääk üksnes kasvanud. Võlgnik koostas majandusaasta aruande 16.06.2008.a. ning 26.06.2008 kinnitas audiitori järeldusotsuses vannutatud audiitor A Mäetalu, et võlgniku omakapital on negatiivne. Seisuga 08.09.2008 moodustasid võlgniku maksuvõlad kokku 1 572 751 krooni, sealhulgas põhivõlg 1 447 222 krooni ja intressivõlg 125 529 krooni, mis suurenes pidevalt. Võlgnik ei suutnud tasuda üüri septembrikuu eest, palgavõlgnevus tekkis alates septembrikuust. Võlgnikul puudus raha eespooltoodud kohustuste täitmiseks, võlgnik jättis tahtlikult tasumata riigimaksud. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2008.a juunikuus. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et OÜ S juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on

tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige ei kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Juhatuse liige sai hiljemalt 2008. a juunikuus teada, et omakapital on negatiivne, kuid võlgniku juhatus ei täitnud äriseadustiku § 180 lg 5 1 sätestatud kohustust esitada kohtule viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, osaühingu pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on kujunenud majanduslike ja äriühingu juhatuse liikme halva majandusliku käitumise koosmõjul. Audiitor on nii 2005. a, 2006. a kui ka 2007. a leidnud, et võlgniku sisekontrollisüsteem on puudulik. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 21 töötunni eest kokku summas 27 300 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 27 300 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 180 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.