lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-17189/8

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-17189/8
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
02.01.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-17189

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Sirje Biin

Määruse tegemise aeg ja koht

02.01.2009 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad

2-07-17189 J P avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Hageja: IK(isikukood xx, elukoht xxx)

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Kostja: J P (isikukood xx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.Välja mõista IK J P kasuks menetluskulud summas 4839,50 krooni (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa krooni ja 50 senti).
2.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada IK tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Määruse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Käesolevas tsiviilasjas 15.10.2007 tehtud ja 19.11.2007 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus IK hagi J P vastu rahuldamata ja otsustas jätta asjas kantud menetluskulud hageja kanda. J P esitas 12.12.2007 avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on kostja menetluskuludena näidatud nõustaja kulud summas 4600 krooni, dokumentaalse tõendi saamise kulud summas 194,20 krooni ja postikulud summas 45,30 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on hagejale edastatud 04.02.2008 määrusega ning hageja on selle kätte saanud 23.02.2008. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on hageja esitanud vastuväite 11.03.2008 ning kostja sellele vastuse 19.06.2008. Hageja vastuväide Hageja IK esitab vastuväite alljärgnevas:

1.kostja poolt esitatud nõustaja kuludele summas 4600 krooni, kuna esitatud

2-07-17189 tõestusdokumentidelt ei ole võimalik tuvastada nõustaja pädevust ning seda, kas selline juriidiline isik üldse eksisteerib;

2.kostja poolt esitatud kulude suurus ( 4839,50 krooni) on ebaproportsionaalselt suur arvestades antud tsiviilasja hinda (15000 krooni). Kostja omab juriidilist haridust ja töötab juristina. Hageja taotleb jätta menetluskuludena arvestamata kostja kasutatud nõustaja kulud summas 4600 krooni. Kostja vastus vastuväitele Kostja J P esitab hageja vastuväitele vastuse, leides, et vastuväites toodud järeldused ei anna alust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmiseks järgmistel põhjustel:
1.vastuväites seatakse ekslikult nõustaja pädevus sõltuvusse juriidilise isiku staatusega ja MTR registreeringu olemasoluga; TsÜS § 24 ja 25 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE) ei ole juriidiline isik. FIE staatust määrab äriseadustik, mille §-dest 1 ja 3 tulenevalt võib füüsilisest isikust ettevõtjaks olla iga füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest teenuseid. ÄS § 4 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib ettevõtja (s.h FIE) tegutseda tegevusalal, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud ning seaduses võib sätestada tegevusalad, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Tegutsemiseks õigusnõustajana ei ole seadus tegevusloa nõue kehtestanud, mistõttu ei ole MTR registreering nõutav. Maksukorralduse seaduse § 18 lg 1 p 1 järgi füüsilisest isikust ettevõtja, keda ei kanta äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist end registreerima Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud kviitungilt nähtub, et FIE J K on registreeritud Maksu- ja Tolliametis, mille kohta on talle väljastatud tõend nr 11016. TsMS § 228 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kasutada menetluses nõustajana tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. TsMS § 202 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Avaldajale teadaolevalt on pr J Kl juriidiline kõrgharidus, mille ta oli omandanud Tartu Ülikoolis ning pr J K tsiviilkohtumenetlusteovõimet on kohus ka korduvalt kontrollinud, lubades tal osaleda kohtumenetluses esindajana (näiteks tsiviilasjades nr 2-05-24641, nr 2-05-2465 jm).
2.avaldaja poolt sissenõutavad nõustaja kulud on põhjendatud, vajalikud ning kooskõlas piirmääradega. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 306 võimaldab menetlusosalisel nõuda kuni 15000 kroonise tsiviilasja puhul lepingulise esindaja ja nõustaja kulud summas kuni 5000 krooni. Seadusandja on pidanud sellist summat proportsionaalseks. Avaldaja on seisukohal, et hageja arusaamine, et juriidilise haridusega isikul ei ole otstarbekas kasutada esindajat või nõustajat kohtumenetluses hagihinnaga 15000 krooni, on väär. Esindaja või nõustaja teenuse kasutamine ei sõltu ei hagihinnast ega menetlusosalise haridusest. Avaldaja seisukohalt oli nõustaja kasutamine vajalik, kuna avaldaja enda kogemused ja emotsioonid ei võimaldaks tal kaitsta oma õigusi ja huve piisavalt ja parimal viisil. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 12 tulenevalt leiab avaldaja, et avaldajal juriidilise hariduse olemasolu ei võta temalt õigust kasutada kohtumenetluses nõustaja või lepingulise esindaja abi.

Kohtunikuabi seisukoht Kohtunikuabi nõustub kostjaga, et menetlusosaline võib kasutada menetluses nõustajana tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut ning selleks ei pea nõustaja olema juriidiline isik ega registreeritud MTR-s. Nõustaja tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole antud ega ka teistes menetlustes kahtluse alla seatud. Seetõttu ei saa arvestada hageja vastuväidet nõustaja pädevuse

2-07-17189 suhtes. Kohtunikuabi nõustub kostja seisukohaga, et kostjal juriidilise hariduse olemasolu ei võta temalt õigust kasutada menetluses nõustaja abi. Nõustaja kulud summas 4600 krooni, mida kostja soovib hagejalt sisse nõuda, jäävad Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud piirmäära raamesse (tsiviilasja hinnale 15000 krooni vastavalt 5000 krooni). Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hageja menetluskuluna väljamõistmisele kokku 4839,50 krooni: nõustaja kulu 4600,00 krooni, dokumentaalse tõendi saamise kulu 194,20 krooni ning postikulu 45,30 krooni. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

1.jaanuari 2009 oli 4,25%. (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 174–178, § 661, VÕS § 113 lg 1

Sirje Biin kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.