Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
30. detsember 2008 Haapsalu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-71761
Hagi ese
OÜ Eurex Finants hagi L.K.’a vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja OÜ Eurex Finants (Estonia pst. 7, Tallinn 10143 registrikood 11324355), esindaja Raivo Link (Estonia pst. 7, Tallinn), kostja L.K. ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista L.K.’ilt OÜ Eurex Finants kasuks võlg summas 10 759(kümme tuhat seitsesada viiskümmend üheksa) krooni ja 92 senti, intress 693 (kuussada üheksakümmend kolm) krooni 15 senti, leppetrahv 2863 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kolm) krooni 26 senti ja kulutused summas 500 (viissada) krooni. Välja mõista L.K.`alt OÜ Eurex Finants kasuks viivis 6465 (kuus tuhat nelisada kuuskümmend viis) krooni ja alates hagi esitamisest 30. 10. 2008 protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,030%). Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. OÜ Eurex Finants menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni (tasutud riigilõiv). Välja mõista kostjalt L.K.alt hageja OÜ Eurex Finants kasuks menetluskulu kokku 1000 (üks tuhat) krooni s.o hageja poolt tasutud riigilõiv. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja OÜ Eurex Finants (edaspidi hageja) ja kostja L.K. (edaspidi kostja) 24. 01. 2007. a. laenulepingu nr LT-70040-260107(edaspidi Leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000.- Eesti krooni, intressimääraga 24 % aastas. Kostja kosutus laenu tagastama ja intressid tasuma kokkulepitud maksegraafiku alusel. Laenu tähtpäev oli 15. 01. 2008. Lepingu üldtingimuste p. 5 kohaselt kohustus kostja maksetega viivituse korral maksma viivist 0,25 % päevas tasumata jäänud summalt. Kohustuste rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi 25 % tagastamata laenusummast. Ka kohustus kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on hagejale jätnud tagastamata laenu summas 10 759,92 krooni ja intressid summas 693,15 krooni. Hageja saatis kostjale 30. 07. 2008. a. teate laenuvõlgnevusest ning palus selle viivitamatult tasuda, kuid kostja oma kohustusi täitma ei asunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku seisuga 30. 10. 2008 14816,33 krooni, sellest põhiosa 10 759,92 krooni, intress 693,15 Eesti krooni, leppetrahv 2863,26 Eesti krooni, kulutused summas 500 krooni, lisandub viivis 6465 Eesti krooni.
Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 68 lg-st 3, 82 lg. 1, 76 lg-st 1, 158, 195 lg. 1, 189 lg. 1, 396 lg. 1taotleb hageja võlgnevuse kokku summas 14816,33 Eesti krooni väljamõistmist L.K.alt. Hageja taotleb L.K.`alt sissenõutavaks muutunud viivise 6465 krooni väljamõistmist ja viivise protsendina põhinõudest (10 759,92 Eesti kroonilt) väljamõistmist hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni 0,25 % päevas. Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 1000.- Eesti krooni) palub hageja jätta L.K.`a kanda.
Kostja hagile ei vastanud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27. novembril 2008.a.tema elukohas elavale täisealisele isikule kättetoimetamisega. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 24. 01. 2007 sõlminud laenulepingu /t.l. 6/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni, intressiga 24% aastas. Lepingu p. 5 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen ja intressid 15. jaanuariks 2008 osamaksetena. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 30. 10. 2008 14816,33 krooni, sellest põhiosa 10 759,92 krooni, intress 693,15 Eesti krooni, leppetrahv 2863,26 Eesti krooni ja kulutused summas 500 krooni. VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles, p. 6 nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingule lisatud üldtingimuste p. 5 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määras. Kuna hageja ei ole tõendanud, et viivise määr peaks olema 0,25 % päevas, rakendab kohus alates hagi esitamisest seadusest tulenevat viivise määra, hetkel 0,030% päevas.
Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 6465 Eesti krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni /tl 17/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.