Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Tsiviilasi
KR Kaubanduse Aktsiaselts pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: KR Kaubanduse Aktsiaselts /registrikood 10159753, asukoht: Vaivara Küla, Vaivara Vald, 41102 Ida-Virumaa/ Võlgniku seaduslik esindaja: Cristian Saar /isikukood: xxx, elukoht: xxx/ Ajutine pankrotihaldur: Erik Savi /asukoht: Kaupmehe tn 6-41,10114 TALLINN, Tel. 5068133; 6679680, 6679688 Faks: 6679689; e-post: [email protected].
2-08-75003
Tsiviilasi nr 2-08-75003
Edasikaebamise kord
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse §
sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-08-75003
11.11.2008.a esitas KR Kaubanduse Aktsiaselts seaduslik esindaja Cristian Saar Viru Maakohtule KR Kaubanduse Aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pankrotimenetlus algatati Viru Maakohtu 19.11. 2008.a määrusega ja ajutiseks halduriks nimetati Erik Savi.
16.12.2008.a esitas ajutine haldur Erik Savi kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. I Üldandmed Aruande kohaselt on KR Kaubanduse Aktsiaseltsi põhitegevuseks kaubandustegevus, ehitus- ja remondi- ja viimistluskaupade jae- ja hulgimüük. Ettevõte tegutseb alates 1996.a-st. Eelnenud majandusaasta lõpetas ettevõte kahjumiga 2, 5 miljonit krooni ja põhitegevusest tekkinud kahjum oli 7,5 miljonit krooni. 2007.a lõpuks oli ettevõtte võlakoormus kasvanud 13 miljonile kroonile. KR Kaubanduse Aktsiaseltsi pankrotimenetluse käigus on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat: II Võlgniku seisundile
majandustegevus,hinnang
Võlgniku
varalisele
Osaühingu varalisele seisundile hinnangu andmiseks on aluseks võetud Võlgniku esindaja poolt esitatud teave, samuti on kasutatud järelpärimiste tulemusel ning registrite ja ametiasutuste toimikutega tutvumisel saadud teavet. PankrS § 22 lg 2 p 1, lg 3 p 4 ja lg 5 alusel selgitab ajutine pankrotihaldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, esitab arvamuse, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, kusjuures ajutisel pankrotihalduril on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Majandustegevus. Ülevaade aastatest 2005-2008 Ettevõte on tegutsenud alates aastast 1993 ühel ja samal tegevusalal, milleks on olnud kaubandustegevus (ehitus-, remondi- ja viimistlus kaupade jae- ja hulgimüük). Algselt on ettevõte asutatud Soome Vabariigi kodanike poolt. 2005 ning 2006 aasta oli ehitusmaterjalide turul tervikuna stabiilne ning üsna järsk kasv, mis oli tingitud jätkuvast üldisest majanduskasvust ning pankade poolt antavate eluasemelaenude odavnemisest. 2006. aastal moodustas AS KR Kaubanduse müügitulu 179,0 mln krooni, kasvades aastaga 29%. Aastal 2006 kujunes AS KR Kaubanduse puhaskasumiks 3 176 892 krooni, mis oli 3,59 mln krooni vähem kui aastal 2005 (selle aasta suur puhaskasum oli tingitud erakorralisest tulust, kinnisvara müügist). Jaanuaris 2007 müüs ettevõte omanik (Heinz Mathys) 100% KR Kaubanduse AS-i aktsiatest Rushford Enterprises OÜ-le. Rushford Enterprises OÜ müüs aprillis 2007 90% aktsiatest Ruutmeeter OÜ-le ning 10% aktsiatest KR Kaubanduse AS-ile omaaktsiatena. Seoses omanike vahetusega vahetus ka ettevõtte nõukogu, juhatus ja tegevjuht. 2007.aastal hakkas ettevõtte tegevusele avaldama mõju muutunud turuolukord - käibed muutusid ebastabiilsemaks ning vähenesid alates aasta teisest poolest, mille tagajärjel tekkisid raskused jooksvate arvete tasumisega. Aasta lõpu seisuga olid tähtaja ületanud võlakohustused kreeditoride ees kasvanud juba 7,5 miljonile kroonile ning kahjumiks kujunes 2 773 843 krooni,
3(6)
Tsiviilasi nr 2-08-75003
Võlgniku majandustegevust puudutas oluliselt 2006.aastal alanud Põhja Tolli- ja Maksukeskuse revisjon ettevõtte 2004.aasta deklaratsioonide üle, mis lõppes 2008 aasta alguses ettekirjutuse väljastamisega, millega kohustati tasuma 2004.aasta eest täiendavaid makse kokku summas 1,4 miljonit krooni, millele lisandusid viivised kokku summas 1 miljon krooni. Ei ole välistatud uute kohustuste tekkimine perioodi 2004-2006 puudutavate täiendavalt tasumisele kuuluvate maksude ning viiviste näol, kuna alustatud on uusi uurimismenetlusi. 2008 aastal on Võlgniku kahjum suurenenud, ulatudes 11,9 miljoni kroonini. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus lõpetatud, lisakapitali tegevuse taaskäivitamiseks ei ole õnnestunud kaasata ning omakapitali puudujääk ilmne. Hinnangu andmine varalisele seisundile
Vara seisuga 28.11.2008.a. kokku turuväärtuses mitte rohkeni kui 150 000 krooni, sealhulgas: 1) Raha pangas ja kassas 75 691,81 krooni 2) Nõuded ostjate vastu 294 321,70 krooni (bilansiline jääkmaksumus) 3) Varud 1 521 491,80 krooni (bilansiline jääkmaksumus) 4) Põhivara
414 860,38 krooni (bilansiline jääkmaksumus)
Võlgniku andmeil on nõuete näol tegemist lootusetutega. Varude turuväärtus on kõige rohkem 5% bilansilisest ning põhivaral puudub väärtus sootuks, kuna tegemist on amortiseerunud laotehnikaga ja raamatupidamisprogrammidega.
Kohustused seisuga 28.11.2008.a kokku 8 007 205 krooni Võlad hankijatele 1) Maksuvõlad
3 291 880 krooni 3 965 355 krooni
2) Muud lühiajalised kohustused
46 492 krooni
3) Võlad töövõtjatele
629 832 krooni
4) Pikaajalised kohustused
73 646 krooni
III J ä r e l d u s e d : Hinnang maksejõulisuse kohta PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi vähemalt summas 8 007 205 ning vara turuväärtuses 150 000 krooni. Kuna majandustegevust ei ole, siis võlgade kate puudub täielikult. Ajutise pankrotihaldurina olen veendunud, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-08-75003
Arvamus maksejõuetuse põhjuse ja tekkimise aja kohta, sealhulgas kuriteo tunnustega tegude, raske juhtimisvea märkimine Ajutine haldur on esialgsel arvamusel, et maksejõuetuse esimesed märgid tekkisid 2007 aasta jooksul ning lõplikult muutus Võlgnik maksejõuetuks 2008 aastal. Maksejõuetuse põhjustasid eelkõige turu üldine langus ning täiendavate maksukohustuste tekkimine summas 2,4 miljonit krooni. Käesolevas pankrotimenetluse staadiumis, ajutise pankrotihalduri aruandes, ei saa kindlaks määrata Võlgniku rasket juhtimisviga, kuid samuti ei saa välistada seda võimalust. Juhtimisvea äramärkimine on ennatlik. Kindlasti on vajalik viia läbi täiendav revisjon uurimaks võimalike juhtimisvigade ning tagasivõidetavate tehingute olemasolu. Seega, pankrotimenetluses ei ole käesolevaks hetkeks ilmnenud, et Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks Võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes PankrS §-st 31, palub ajutine haldur:
kuulutada välja AS KR Kaubanduse (äriregistrikood: 10159753) pankrot; määrata esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 500 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 9 000 krooni. Erik Savi pangakontole nr 221011816606 AS-s Hansapank
Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused kokku 8 007 205 krooni. Võlgniku varaks on 150 000 krooni. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõpetatud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1). PankrS § 35 lg 1 p 3 kohaselt pankroti väljakuulutamisega kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-08-75003
PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks KR Kaubanduse Aktsiaselts pankrotihaldurina on andnud pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu usaldus. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Vastavalt Justiitsministri määruse nr 71 §-le 2 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Sama paragrahvi lõige 5 alusel arvestab tasu suuruse määramisel kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub määrata tema tasuks 9 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2 500 krooni. Kohus leiab, et ajutisele haldurile tasu määramine summas 9 000 krooni on põhjendatud ja vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele haldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 2 500 krooni. Ajutise halduri tasu ja hüvitis kuuluvad väljamõistmisele pankrotivarast (PankrS § 11). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.
Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, 2, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.