Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Igor Aaman
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2008, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Minerto hagi Oleg Brandise vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Minerto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Minerto (registrikood 10614230, asukoht Kadaka tee 86a, 12618 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Talvo Laanoja, lepinguline esindaja Peeter Sepper Kostja Oleg Brandis (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX X, , lepinguline esindaja Igor Šablonin
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.03.2008 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Elbecon ja kostja sõlmisid 08.05.2000 laenulepingu nr 14, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 87 000 krooni tähtajaga 08.11.2001. Laenu tagatiseks oli sõiduauto Mercedes Benz 200D registreerimismärgiga 256AOK. Tagatis anti laenuandjale üle 02.02.2001 ja selle väärtuseks hinnati 60 000 krooni. Peale tagatise üleandmist jäi põhivõlgnevuse jäägiks 26 951 krooni. Maksetega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 1% päevas iga viivitatud päeva eest. OÜ Elbecon loovutas laenulepingust nr 14 tuleneva nõude 06.12.2002 AS-le Kelleron ning AS Kelleron loovutas 20.06.2005 omakorda nõude hagejale. Hageja esitas oma lõplikuks nõudeks kosja vastu põhivõla osas 26 951 krooni ja intresside osas 25 000 krooni.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 04.01.2001 laenulepingu nr 2, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 173 500 krooni tähtajaga 04.07.2003. Laenu tagatiseks oli sõiduauto Mercedes Benz C180 registrimärgiga 162AOX. Tagatis anti laenuandjale üle 08.11.2001 ja selle väärtuseks hinnati 130 000 krooni. Peale tagatise üleandmist, intresside ja viivise tasumist jäi põhivõlgnevuse jäägiks 73 500 krooni. Seisuga 15.06.2005 on kostjal tasumata laenujäägilt arvestatud intressid summas 95 329 krooni. Vaatamata sellele, et kostja kohustus maksetega viivitamise korral tasuma viivist 1% päevas iga viivitatud päeva eest ning viiviseid on kogunenud 866 925 krooni, esitas hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu põhivõla osas 73 500 krooni ja intresside osas 60 000 krooni.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2002 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 44 783 krooni tähtajaga 08.07.2003. Kostja ei ole asunud laenu tasuma. Laen oli antud tagatiseta. Saadud laenult kohustus kostja alates 08.01.2002 tasuma intresse 3% kuus ja maksega viivitamise korral viivist 1% päevas iga viivitatud päeva eest. Lähtudes mõistlikkusest esitas hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu põhivõla osas 44 783 krooni ja intresside osas 40 000 krooni.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2002 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenud 119 700 krooni tähtajaga 16.04.2003. Laenu tagatiseks oli sõiduauto Mercedes Benz 230E, registreerimismärgiga 292ANO. Kostja andis hagejale üle laenu tagatiseks olnud sõiduki 18.09.2002. Peale tagatise üleandmist, intresside ja viiviste tasumist jäi põhilaenu võlgnevuseks 117 510 krooni. Hageja esitas lõplikuks nõudeks kostja vastu põhivõla osas 117 510 krooni ja intresside osas 90 000 krooni.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista nelja lepingu järgi kokku põhivõla summas 262 744 krooni ja intressivõla summas 215 000 krooni, kokku 477 744 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Juhul, kui kohus käsitleb hageja ja kostja vahel laenulepingu nime all sõlmitud lepinguid muude lepingutena, palus hageja kostjalt välja mõista lepingust nr 2 tulenev põhiosa võla summas 73 500 krooni ja intressid summas 60 000 krooni, 08.01.2002 sõlmitud lepingust tulenev põhiosa võlg summas 44 783 krooni ja intressid summas 40 000 krooni, 16.04.2002 sõlmitud lepingu alusel põhiosa võlg summas 117 510 krooni ja intressid summas 90 000 krooni ja lepingust nr 14 tulenev põhiosa võlg summas 25 000 krooni ja intressid summas 25 000 krooni. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on antud nõude liigi kohta sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Tulenevalt eeltoodust aegus laenulepingute alusel saadud raha nõudmise tähtaeg enne, kui hageja esitas kohtule hagiavalduse. Eeltoodud alusel palus kostja kohaldada aegumist.
8.Kostja kinnitas, et ei ole nimetatud lepingute alusel hageja käest mingit raha saanud, ainult sõiduautud, mille eest maksis igakuiselt väljaostmise eesmärgil. Laenuleping
2(5)
nägi ette kohustuse laenuandjal üle anda laenuvõtjale rahasumma, antud juhul mingit raha üleandmist ei olnud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingud on lõpetatud ennetähtaegselt mitte kostja mittetasumise pärast, vaid sõidukite vahetuse pärast. Eeltoodud alusel on kostja seisukohal, et laenulepingute sõlmimisel pettis hageja kostjat, jättes tehingutest teise mulje, kui need tegelikult olid. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna vaidlusalused võlasuhted tulenesid laenulepingutest, millised on sõlmitud perioodil 08.05.200016.04.2002, kohaldas kohus 01.07.2002 kehtima hakanud VÕSRS §-de 2 ja 11 kohaselt tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Sellest tulenevalt on hageja nõuded esitanud tähtaegselt.
10.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ekspertiisiaktiga on tõendamist leidnud, et lepingud nr 2 ja 14 on allkirjastanud kostja.
11.Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse tõendiga on tõendatud asjaolu, et kostja Oleg Brandis oli sõiduauto Mercedes Benz C180 reg nr 162AOX omandiõiguse saanud 24.10.2001 ning lähtudes lepingu nr 2 p-st 3 on kostja oma kohustuse hageja ees täitnud. Seetõttu puudus alus kostjalt 133 500 krooni väljamõistmiseks. Samuti on ARK tõendiga tõendamist leidnud, et kostja oli alates 10.01.2001 sõiduauto Mercedes Benz 200D reg nr 256AOK omanik, milline oli laenulepingu nr 14 tagatiseks. Seega on kostja oma lepingust tulenevad kohustused täitnud ning kohus jättis hagi selles osas rahuldamata.
12.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on allkirjastanud 08.01.2002 ja 16.04.2002 sõlmitud laenulepingud. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga ei leidnud piisavalt usaldusväärselt tõendamist, et vaidlusalustele lepingutele oleks alla kirjutanud kostja. Lisaks ei ole kostja nimetatud laenulepingute alusel mitte ühtegi tagasimakset sooritanud. Seega ei saa kostjat pidada isikuks, kes oleks allkirjastanud 08.01.2002 ja 16.04.2002 laenulepingud ja võtnud sellega endale lepingust tulenevad kohustused. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
14.Kohus on tõlgendanud ARK-i tõendit ebaõigesti ning tulnud seetõttu valele järeldusele. ARK tõend on antud välja selle kohta, millised sõidukid on olnud registreeritud vastustaja nimele. Tõendist nähtuvalt on sõiduk registreeritud kostja nimele lepingu sõlmimise päeval ning laenulepingu lõppemise päeval kolmanda isiku nimele.
15.Vastustaja ei ole väitnud, et tagatiseks olnud sõiduki omand oleks talle valduse üleandmisega üle läinud ja sellest tulenevalt on laenulepingust tulenev kohustus täidetud. Vastustaja on olnud seisukohal, et kasutas laenulepingu tagatiseks olnud sõiduautot ning tagastas selle enne laenulepingu tähtaega, millega luges oma kohustused täidetuks.
16.Täiendavas vastuses hagile on vastustaja kinnitanud, et 08.01.2002 ja 16.02.2002 sõlmitud laenulepingud lõpetati poolte kokkuleppel enne tähtaega ning vastustaja soorituse tagajärjel on tema kohustused apellandi ees täidetud, kinnitades sellega, et ta sõlmis nimetatud lepingud. Kohus seevastu tugines ekspertiisiaktile, mis kinnitab osaliselt kostja väidet ning järeldas, et kostja ei ole allkirjastanud laenulepinguid. Vastustaja seisukoht
3(5)
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
18.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
19.TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
20.Kohus jättis esimesest kahest laenulepingust tuleneva nõude rahuldamata põhjusel, et laen on tasutud ja teisest kahest laenulepingust tuleneva nõude põhjusel, et kostja ei ole neile lepingutele alla kirjutanud. Kohus ei ole põhjalikult hinnanud kummagi poole väiteid ega ole välja selgitanud, millised olid tegelikud suhted poolte vahel.
21.Kohtu järeldus, et kostja sai 08.05.2000 laenulepingu tagatiseks olnud sõiduauto Mercedes Benz 200D registreerimismärgiga 256AOK ja 04.01.2001 laenulepingu tagatiseks olnud sõiduauto Mercedes Benz C180 registrimärgiga 162AOX omanikuks vastavalt 10.01.2001 ja 24.10.2001, on meelevaldne ja vastuolus ARK-i tõendiga (tl 76). ARK-i tõendist nähtub, et nimetatud sõiduautod registreeriti kostja nimele juba laenulepingu sõlmimise päeval ja kohtu poolt nimetatud kuupäevadel registreeriti autod juba uute omanike nimele. Seega on ebaõige kohtu järeldus, et kuna omandiõigus sõiduautodele läks kostjale üle, pidid tal järelikult selleks ajaks olema laenulepingutest tulenevad kohustused täidetud. ARK-i tõendist ei selgu ka, kas kostja oli teatud perioodil nende autode omanik või kasutaja.
22.Samuti ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et tõendatud ei ole 08.01.2002 ja 16.04.2002 laenulepingute sõlmimine kostja poolt. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt ei kinnista ega välista, et nimetatud lepingutele on alla kirjutanud kostja, kuid märkides ka, et samas on viiteid, et kirjutajaks võib olla kostja. Seega ekspert pigem jaatab kui eitab, et lepingutele kirjutas alla kostja. Kostja ise ei ole eristanud lepinguid selle järgi, millele ta kirjutas alla ja millele mitte. Kostja on kogu aeg olnud seisukohal, et raha ta ühegi lepingu järgi ei saanud, vaid sai enda kasutusse auto ja maksis osamakseid auto kasutamise eest. Ka 08.01.2002 ja 16.04.2002 laenulepingute osas asus kostja seisukohale, et need lõpetati ennetähtaegselt seoses auto väljavahetamisega, nagu esimesed kaks laenulepingutki.
23.Ringkonnakohtu istungil kostja esindaja antud seletustest nähtub, et laenulepingutes märgiti rahasumma, mis kanti üle otse auto müüjale ja mille eest kostja ostis auto. Kokkuleppel auto müüjaga ei saanud aga kostja auto omanikuks, vaid üksnes kasutajaks, tagatisena jäi müüja auto omanikuks edasi kuni laenusumma tagastamiseni kostja poolt. Sellest nähtub, et tegemist ei ole tavapäraste laenulepingutega. Kohus ei ole neile asjaoludele mingit hinnangut andnud.
24.Asja uuel läbivaatamisel peab kohus andma hinnangu kõigile asjas tähtsust omavatele asjaoludele, eelkõige selgitama välja, millised suhted olid poolte vahel, kas tegemist oli kahe või kolmepoolsete lepingutega, milline oli auto müüja osa pooltevahelistes suhetes, kellele kuulus auto ja mille eest kostja tasus.
25.Kuivõrd maakohus ei ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja osaliselt teinud seda ebaõigesti, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud
4(5)
muuhulgas sellega, et laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
26.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Igor Aaman
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.