Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2008 kell 16.00, Tallinn, Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-77933
Tsiviilasi
MRosaühingu avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: MRosaühing (registrikood
võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Ulla Belovas (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, e-post: [email protected]); pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo osaühing, Lennuki 22, Tallinn 10145; e-post: [email protected]).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
16. detsember 2008
Istungil osalenud isikud
Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat U. Belovas; ajutine pankrotihaldur Martin Krupp.
2-08-77933
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud ja menetluse käik MRosaühingu lepinguline esindaja esitas 20.11.2008 avalduse MRosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 24.11.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i.
II Võlgniku pankrotiavalduse sisu MRosaühingu lepinguline esindaja esitas 20.11.2008 avalduse MRosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on MRosaühing MIAD tütarettevõtja, mille peamiseks tegevusalaks on reklaamiteenused ning turunduskonsultatsiooniteenused. Alates MRosaühingu asutamisest 09.03.2005 on ettevõte olnud majanduslikes raskustes ning jätkanud tegevust tänu MIAD rahalisele toetusele. Tulenevalt majanduslikest raskustest MIAD-s, ei ole emaettevõtjal enam võimalik teha täiendavaid toetuslikke makseid võlgniku kahjumi likvideerimiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse põhjustanud eelkõige klientide vähesus. Võlgnik on kaotanud suure osa oma klientidest, kellega on tehtud koostööd äriühingu asutamisest alates, uusi kliente leida võlgnikul ei ole õnnestunud.
2-08-77933
III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kanti MRosaühing äriregistrisse 09.03.2005 ning võlgniku peamiseks tegevusalaks on reklaamiteenused ning turunduskonsultatsioonid. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise nii pankrotiavalduses kui ka pankrotimenetluse käigus ajutisele pankrotihaldurile. Ajutine haldur on hinnanud võlgniku vara reaalseks turuväärtuseks 100 000 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi ca 830 000 krooni. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad ajutise halduri hinnangul edasise pankrotimenetluse käigus. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse. Ajutine haldur märgib esitatud aruandes, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2006.a lõpus, mis eeldanuks juba sel ajal juhatuse liikmete poolt äriseadustikus toodud meetmete kasutamist. Kuna pankrotiavaldus esitati mitu aastat hiljem võib juhatuse liikmete tegevuses olla ka kuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid.
IV Kohtuistung 16.12.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku lepinguline esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.
V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 176 punktid 1-3 sätestavad, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui
2-08-77933 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. MRosaühingu lepinguline esindaja esitas 20.11.2008 avalduse MRosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiavalduse kohaselt asjaolu, et emaettevõtjal ei ole enam võimalik teha täiendavaid toetuslikke makseid võlgniku kahjumi likvideerimiseks ning klientide vähesus. Ajutise pankrotihalduri hinnangult on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta; ajutise pankrotihalduri aruanne; bilanss seisuga 31.10.2008; kasumiaruanne seisuga 31.10.2008; amortisatsiooniaruanne seisuga 31.10.2008; registriväljavõtted; võlgniku 2006. a ja 2007. aasta majandusaasta aruanded – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara reaalseks turuväärtuseks 100 000 krooni, seevastu teadaolevaid kohustusi 830 000 krooni ulatuses. Võlgniku 2005. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 649 052 krooni, 2006.a majandustegevuse tulemuseks oli sammuti kahjum 675 403 krooni, 2007.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 168 906 krooni ja 2008.a majandustegevuse tulemuseks seisuga 31.10.2008 oli kahjum 619 299.96 krooni. Võlgniku omakapital on olnud seisuga 31.12.2005 – 609 052 krooni, seisuga 31.12.2006 – 1 284 455 krooni, seisuga 31.12.2007 – 1 453 361 krooni. 2008.a on suurendatud võlgniku omakapitali, mille käigus omanike varem antud laenud arvestati ümber omakapitaliks, vaatamata nimetatule on võlgniku omakapital seisuga 31.10.2008 – 472 560.71 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku olemasoleva vara arvelt on võimalik katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Äriregistri andmete kohaselt oli võlgniku omakapitali suuruseks 09.03.2005 kuni 07.02.2008 40 000 krooni, alates 07.02.2008 on võlgniku omakapitali suuruseks 41 000 krooni. Seisuga 31.12.2005 ei vasta võlgniku omakapital põhikirja ega ÄS § 136 ja 176 nõuetele ning võlgnik oleks pidanud tarvitusele võtma ÄS § 176 nimetatud abinõud. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 pidanuks võlgniku juhatus, juhul kui võlgniku osakapitali ei viia vastavusse äriseadustiku nõuetega, esitama hiljemalt 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse väljakujunemist pankrotiavalduse. Kuna võlgniku omakapital ei vastanud seaduse nõuetele juba seisuga 31.12.2005, tulnuks pankrotiavaldus esitada hiljemalt jaanuaris 2006, kuid võlgnik on esitanud pankrotiavalduse olulise hilinemisega alles 20.11.2008. Pankrotiavalduse mittetähtaegne esitamine on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise menetluse käigus eelnimetatud asjaolud välja selgitama. Samuti kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja – nõudmise võimalused. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks MRosaühingu pankrotihalduriks.
2-08-77933
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.