Tsiviilasi nr 2-07-33291
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2008. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-33291
Tsiviilasi
AS E hagi V J’e (endine nimi P) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Hageja AS E (registrikood xxx, xxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja E Erlach ja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, xxx); Kostja V J (endine nimi P, isikukood xxx).
Tsiviilasi nr 2-07-33291 SGH-X480. E E AS loovutas 31.08.2005 eelpool nimetatud nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 079,26 krooni, millest põhinõue on 3 040,13 krooni ja viivis 3 039,13 krooni ning kohtukulud. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega on kostjale 17.10.2008 avalikult kätte toimetatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole vastust 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest ega ka hiljem esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 6 079,26 krooni. TsMS § 468 lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kostja viibimiskoht on kohtule endiselt teadmata, leiab kohus, et kostjale tuleb Harju Maakohtu 16.10.2008 käesolevas asjas tehtud määruses toodud põhjendustel toimetada tagaseljaotsus kätte avalikult.
Hannes Olev Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.