lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-125102/14

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-125102/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 637 lg 1, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-125102/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.09.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2026, Tallinn Kohtuasja number

2-24-125102

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.C väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

H.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

vastu võla

Kostja H.C (isikukood XXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast H.C apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 09.09.2025 otsuse peale
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud H.C kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 232Tõendite hindamine
TsMS § 639Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-24-125102

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.C-lt (kostja) 1996,95 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Hageja esitas 12.08.2024 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1400,05 eurot, intress 183,23 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328,45 eurot, viivis alates 13.08.2024 kuni põhinõude summas 1400,05 eurot täitmiseni määras 29,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja krediidikontolepingu nr KK3750469. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot ning kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma krediidiandaja esitatud arvete alusel. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandaja kostjale 15.10.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu luges krediidiandaja lepingu üles öelduks 30.10.2023. Krediidiandaja loovutas 31.10.2023 nõude hagejale. Kostja põhivõlg on 1400,05 eurot. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 29,9% aastas ja 0,08% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 15.08.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni (30.10.2023) kokku summas 183,23 eurot. Hageja sissenõudmiskulude summa on 50 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõla summalt 1400,05 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 31.10.2023 kuni hagi esitamiseni 12.08.2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras 29,9% summas 328,45 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 13.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,9% aastas. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Krediidiandja ei täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ei selgitanud välja kostja olemasolevate finantskohustuste suurust ega hinnanud tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kostja krediidivõimekusele. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 845,66 eurot ning väljaminekud 107,48 eurot. Kostja kulud olid oluliselt suuremad kui hageja poolt märgitud 107,48 eurot kuus. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 09.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1961,73 eurot ning viivise põhinõudelt (1400,05 eurolt) määras 29,9% aastas alates 13.08.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 562 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et hageja on tõendanud, et kostja ja krediidiandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Krediidikontolepingu nr KK3750469 alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot. Krediidikulukuse määraks oli 34,42%, mistõttu ei ole leping tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et krediidiandja oli järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole käitunud heas usus, kuna on märkinud laenutaotlusesse tegelikust väiksemad

2-24-125102 igakuised kulud. Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga (30.10.2023) summas 1802,22 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale 402,17 eurot, millest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 1400,05 eurot. Hageja viivisenõuded on põhjendatud, viivisemäär on võrdne lepingujärgseintressimääraga, s.o 29,9% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga 30.10.2023 oli kostjal kokku intressivõlgnevus summas 183,23 eurot. Põhjendatud on hageja sissenõudmiskulude summa 50 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 18.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud (s.o nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 15 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja maakohtu põhjendatuks peetud õigusabikulud summas 192 eurot. Apellatsioonkaebus

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 09.09.2025 otsuse tühistada. Lepingu põhitingimustes ei ole mainitud viivist ega viivisemäära, intressimäär on väljendatud üksnes aastamäärana. Samuti puudub teave tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Maakohus eksis, kui leidis, et kostja esitas laenutaotluses ebaõigeid andmeid oma sissetulekute ja väljaminekute kohta. Kostja esitas krediidiandjale ka oma täieliku pangakonto väljavõtte. See välistab võimaluse, et ta oleks tahtlikult esitanud valeandmeid. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas krediidiandja esitatud konto väljavõtet analüüsis, milliseid järeldusi tegi või millised andmed võis tähelepanuta jätta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2 1 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 1400,05 eurot, intress 183,23 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 328,45 eurot, viivis alates 13.08.2024 kuni põhinõude summas 1400,05 eurot täitmiseni määras 29,9% aastas. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

2-24-125102

7.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks (dtl 216, 223).
9.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
11.Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
12.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

2-24-125102 rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

13.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
15.Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega anda.
16.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval