Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja lahendamise viis
Pärnu Maakohus Leanika Tamm Triin Lind 22. jaanuar 2026.a, Paide 2-24-125734 B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi S. B. vastu võla nõudes
2264,16 eurot nende Hageja: B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ), registrikood: 11542046, aadress: XXX, 10617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post: XXX Kostja: S. B. , isikukood XXX, Rahvastikuregistrijärgne elukoht: XXX, e-post: XXX, XXX Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta B2 Impact OÜ (end. OK Incure OÜ) hagi S. B. vastu rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks 1/6
2-24-125734 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 27.12.2022 veebikeskkonnas krediidikonto lepingu nr 5595922, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 1650 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 39,72% aastas, mis muutus 24.01.2023 (37,68% aastas). Kostja kohustus krediidiandjale tasuma minimaalseid kuumakseid, mis kujunesid vastavalt sellele, kui palju krediidilimiiti kostja kasutas.
2.Kostja võttis perioodil 27.12.2022 – 05.12.2023 kasutusse krediidi 1968,73 euro ulatuses, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja kokku 1006,34 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 342,33 eurot, intressi katteks 642,50 eurot, teenustasude katteks 20 eurot ja viivise katteks 1,51 eurot. Krediidiandja saatis kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teate ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.04.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 22.04.2024 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg 1626,40 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 95,44 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 1626,40 eurolt viivist perioodi eest alates 23.04.2024 kuni 23.10.2024 määraga 37,68% aastas kokku summas 308,06 eurot.
3.Krediidiandja järgis krediidikonto lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt esitatud andmetest, maksehäireregistri (Creditinfo) andmetest ning pensioniregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti põhjalikult, see oli piisav krediidikonto lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks. Kostja pangakonto andmeid ei olnud vajalik küsida.
4.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1626,40 eurot, intressivõlgnevuse 95,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 308,06 eurot, viivise perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudmiskulu hüvitise 35 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Pärnu Maakohus võttis hagi menetlusse 18.11.2024 ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise määruse 03.01.2025 TsMS § 317 sätestatud korras Ametlike Teadaannete kaudu. Eelnevalt edastas kohus menetlusdokumendid kostja teadaolevatele e-posti aadressitele XXX ja XXX. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 17.01.2025. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud. Kohus on kostjat hagi menetlusse võtmise määruses hoiatanud, et kui kostja jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (TsMS § 407). 2/6
2-24-125734
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2, märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Kohus tuvastas, et IPF Digital AS ja kostja sõlmisid krediidikonto lepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga kuni 1650 eurot intressiga 39,72% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste minimaalsete maksetena, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja poolt kasutusse võetav esialgne krediidi summa 1650 eurot. Kokku tegi krediidiandja kostjale väljamakseid ajavahemikul 27.12.2022 – 05.12.2023 1968,73 euro ulatuses (konto väljavõtted dtl 65 – 67). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 48,62% aastas, leping oli tähtajatu. Vastavalt IPF Digital AS krediidikonto üldtingimuste p 4.1 sai lepingu sõlmida, kui krediidiandja tegi krediidiotsuse kliendile teatavaks, milleks loetakse teavitamist SMSiga, telefoni teel, äpi kaudu, dokumentide edastamist kliendi e-posti või postiaadressile või krediidi väljamakse tegemist. Üldtingimuste p 17.1 kohaselt on klientidel õigus taotleda krediidiandjalt krediidilimiidi suurendamist (või ka vähendamist), esitades selle kohta taotluse äpis või iseteenindussüsteemis ning lepingu p 6.4 kohaselt on krediidilimiit korduvkasutatav (üldtingimused dtl 32-52, tarbijakrediidi teabeleht dtl 53 – 59). Kohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise teatest (dtl 70) ja nõudekirjast (dtl 71) nähtuvalt loetakse leping üles öelduks 22.04.2024 ning krediidiandja on loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale, kuivõrd kostja ei tasunud täiendava tähtaja jooksul kogu võlgnevust.
8.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Tarbijakrediidilepingute puhul on nii kõrgema astme kohus kui ka Euroopa Kohus märkinud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46, RKTK 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1).
10.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.
11.Riigikohus on asunud seisukohale, et esmalt on kohtul otstarbekas kontrollida, kas tarbijale antud krediidikulukusemäär ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, sest VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu tühisus toob kaasa selle, et hagi tuleb rahuldamata jätta kuni 3/6
2-24-125734 tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni arvutatud põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas (RKTK 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50, p 14). Nimetatud määr oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise ajal 15,31%.
12.VÕS § 406 lg 3 sätestab, et maksetehingute tegemist ja krediidi kasutusse võtmist võimaldava makseinstrumendi kasutamise kulusid, samuti tasusid sellise konto pidamise eest, millele tehakse krediidi kasutusse võtmise ja maksetehingute kandeid ja muid maksetehingutega seotud kulusid, tuleb krediidi kogukulu arvutamisel arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ning konto pidamise kulud on selgelt ja eraldi märgitud tarbijakrediidilepingus või mõnes muus tarbijaga sõlmitud lepingus. Krediidi kogukulu arvutamisel tuleb arvesse võtta ka muid maksetehingutega seotud kulusid, nagu nt ülekandekulusid (võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 761 SE, seletuskiri lk 36). Krediidi kulukuse määra arvutamisel tuleb mh lähtuda VÕS §-st 4061, mille lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.
13.Kostjale antud laenu krediidikulukuse määr oli lepingu ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 48,62% aastas (dtl 30, 58). Igakuine kontohaldustasu on 0 eurot, väljamaksetasu 0,00% kasutusse võetavast summast.
14.Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%, kolmekordne määr oli 45,93%. Minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (haldab Finantsinspektsioon) annab krediidi kulukuse määra suuruseks 47,81% (antav krediit 1650 eurot; ühekordne lisakulu 0 eurot; osamakseid 12; aastaintress 39,72%). Ehkki viidatud kalkulaatoriga arvutatud krediidi kulukuse määr oli väiksem, kui hageja esile toodud määr, nähtub eeltoodust siiski, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega on VÕS § 4062 lg 1 kohaselt kostjaga 27.12.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr 5595922 tühine.
15.Riigikohus on toonitanud, et kui hageja ei ole esitanud andmeid, millest tulenevalt saab kohus võtta seisukoha krediidi kulukuse määra kohta, peab kohus andma hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja vaatamata kohtu nõudmisele ei esita andmeid krediidi kulukuse määra kohta, saab hagi rahuldada VÕS § 4062 lg 3 järgi maksimaalselt üksnes algse laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvutatud seadusjärgse intressi ulatuses (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p
14.1.3.ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 16). 18.11.2024 menetlusse võtmise määruses selgitas kohus, et juhul, kui hagejal on veel midagi täiendavalt lisada, mida ta pole hagiavalduses välja toonud, saab ta seda teha 14 päeva jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Määruses selgitas kohus mh krediidi kulukuse määraga seonduvat, VÕS § 406 lg-s 3 sätestatut, aga ka seda, et kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, ning lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise 4/6
2-24-125734 tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise (vt dtl 87). Hageja hagiavaldust ei täpsustanud.
16.VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
17.Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning tegemist on krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Arvestades maksimaalselt antavat krediiti 1650 eurot (mida suurendati 1968,73 euroni), samuti seda, et kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse võetud krediitist, siis saabuks viimase osamakse tasumise tähtpäev 27.02.2028 (esimese osamakse tähtpäev oli 27.01.2023). Kohus ei saa hagi rahuldamisel aluseks võtta hageja poolt väljatoodud summat.
18.Kohus märgib täiendavalt, et kostjaga sõlmitud leping on tähtajatu. Sõlmitud lepingu p 11.2 kohaselt pidi kostja tagastama krediidi selliselt, et minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ning intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga (milleks oli 60), kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaale kuumakse arvutamise perioodi vältel, välja arvatud viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne tagastatav summa oli 10 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal oli võimalik määrata tagasimaksed uuesti, arvestades lepingus toodud tingimusi. Ka Tartu Ringkonnakohus on 24.05.2024 otsuses nr 2-23-107737/16 rõhutanud tagasimaksete määramise kohustust ja võimalikkust krediidikonto lepingu puhul (otsuse p 11). Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Kohtul ei ole võimalik ilma ümberarvestuseta hagi rahuldada ka osaliselt, kuivõrd hagi rahuldamiseks tuleb hagejal esile tuua ning tõendada oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvestuse järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud. Selleks, et oleks võimalik sisse nõuda põhivõlga, tuleb krediidiandjal uuesti määrata VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tagasimaksed ja teha need kostjale teatavaks. Kuna hageja ei ole kohtule nimetatud andmeid ja arvestust esitanud, ei ole võimalik kohtul hagi rahuldada.
19.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd kostjaga sõlmitud krediidileping on tühine VÕS § 4062 lg 1 kohaselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
20.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad ka menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud 5/6
2-24-125734 puuduvad. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Tln Rkk 09.04.2026 määruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22.01.2026 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud B2 Impact OÜ kanda. S. B. il ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.