Aktiva Finance Group OÜ hagi A Ki vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
8937,79 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479); Hageja lepingulised esindajad: S R (e-post: xxx); Kostja: A K (isikukood: xxx); Kostja xxx)
Asja läbivaatamine
lepinguline
esindaja:
A
Ž
(e-post:
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4294,20 eurot ja viivised summas 1129,38 eurot.
3.Mõista kostjalt A K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 22.01.2026 kuni põhinõude summas 4294,20 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 4294,20 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poolte end kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4993,30 eurot, intressid 705,40 eurot, lepingu haldustasu 6,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2958,09 eurot, viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2022 kuni põhinõude summas 4993,30 eurot täitmiseni.
Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt Xxx AS ja kostja sõlmisid 03.10.2018 laenulepingu nr xxx. Xxx AS saatis 04.06.2019 kostjale laenulepingu xxx ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. VÕS § 101 lg 1 punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja öelda lepingu üles, kui võlgnik on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Xxx AS lepingu nr SL18-011578024 üles 20.06.2019. Xxx AS loovutas 15.07.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ ́le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
03.10.2018 sõlmis Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 6090,00 eurot. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 286,70 eurot ning hagejale põhiosa katteks kokku 810,00 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 4993,30 eurot (6090,00 – 286,70 – 810,00).
Laenulepingus nr xxx leppisid pooled intressimääraks 18,77 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 5. osamaksest, s.o. alates 11.03.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. 10.06.2019 summas 580,94 eurot (147,14 + 145,90 + 144,60 + 143,30). Seega on intressi võlgnevus summas kokku 580,94 eurot.
Lepingus nr xxx on pooled kokku leppinud lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud, et lepingu haldustasu on summas 1,50 eurot igakuiselt. Kostjal on lepingu haldustasu võlgnevus alates 5. osamaksest, s.o. alates 11.03.2019 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.06.2019 summas 6,00 eurot (1,50 + 1,50 + 1,50 + 1,50). Seega on lepingu haldustasu võlgnevus summas 6,00 eurot.
Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 4993,30 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 21.06.2019 kuni hagi esitamiseni 16.08.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 18,77% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 2958,09 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2958,09 eurot.
Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4993,30 eurot kuni sellekohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o. 8 % aastas alates 17.08.2022. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 4993,30 eurot x 8% = 399,46 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
10.02.2025 esitas hageja ümberarvestuse juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud (millega hageja ei nõustu). Kui arvestada kõiki maksed, siis ei olnud ülesütlemine kehtiv, kuid käesolevaks ajaks on saabunud lepingu lõpptähtpäev, sest viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.10.2023. a. Kokku on kostja tasunud lepingu kehtivuse ajal 814,00 eurot. Kostja sai krediiti 6090,00, millest välja maksmisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 121,80 eurot ehk et kostja sai krediiti reaalselt 5 968,20 eurot krediiti. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks, tuleb 2 / 13
kostjal tagastada 5 154,20 (5968,20-814). Täiendavalt on kostja tasunud otse hagejale 860,00 eurot. Seega tasumata jääk on 4 294,20 (5154,20-860,00). Seega ümberarvestuse kohaselt tuleks maksta kostjal 4294,20 eurot. Samuti viivist, mida hageja arvestab lepingu lõpptähtajale järgnevast päevas 11.10.2023 kuni 10.05.2025 vastavalt lepingus kokku lepitule intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas so 0,0819% päevas.
Hageja palub alternatiivselt välja mõista põhivõlg 4294,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1719,79 eurot ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 11.02.2025 tasumata põhivõla jäägilt lepingujärgses viivisemääras 0,0819% päevas. Juhul kui kohus leiab et lepingujärgses viivisemääras ei saa viivist välja mõista palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja seisukoht
10.Kostja esialgse vastuse kohaselt võtab kostja hagi osaliselt õigeks.
11.Kostja tunnistas, et oli sõlminud Xxx ASiga laenulepingu nr xxx. Kostja ei tasunud korrapäraselt laenu, seega võlgnevus oli loovutatud inkassole 15.07.2019. Kostja sõlmis inkassoga kokkulepe maksegraafikuks, kus ta asus tasuma võlga, hiljem sai aru, et tasus ainult intressi ja põhinõue ei ole vähenenud, seega ja ka majandusliku raske olukorra pärast katkestas maksed. Neli aasta hiljem esitas inkasso hagiavalduse, millele vastab praegu kostja.
12.Kompromissi näol kostja soovib, et hageja ei nõuaks kostjalt viiviseid. Kui hageja nõustub viivised mitte arvestada, siis kostja maksab igakuiselt kohtu poolt kinnitatud maksegraafiku alusel hagejale võla – 4993,30 eurot. Alternatiiviks taotleb kostja hagimenetluses viivise ja intressi vähendamist, kuna on raske finantsiline olukord.
13.17.02.2025 esitatud kostja vastuse kohaselt vaidleb kostja hagile vastu järgmistel põhjustel: leping on tühine, lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra arvutamise aluste ja eelduste kohta; rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; nõue on põhjendamatult suur, ebaselge ja tõendamata; viivise määra kokkulepe on tühine; kostja taotleb viivise ja intressi vähendamist.
14.Kostja hinnangul laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
15.Kostjaga sõlmitud hagi aluseks olevad lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 404 sätestab tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikud andmed. VÕS § 404 lg 21 sätestab, et käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Lepingutest puuduvad krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Samuti puudub VÕS § 404 lg-s 2 (s.h. viitega VÕS § 4031 lg-le 1) sätestatud kohustuslikest andmetest kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 ei muuda tarbijakrediidilepingut VÕS § 404 lg-s 21 sätestatud andmete lepingust puudumise korral erandlikult kehtivaks, kui tarbija on laenu kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjaga sõlmitud leping tühine. 3 / 13
16.Lepingus on avaldatud intressimäär on ebaselge. Lepingus kajastub kaks intressimäära: Intressimäär 29.9+% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o. 0,0831% päevas) arvestatuna 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Kogu perioodi intressi kogusummas on 5723,83 eurot, mis moodustab 18,77% krediidisummast aasta kohta. Ei ole selge, millise määra järgi on intressi arvestatud.
17.Andmete avaldamisega on laenuandja soovinud viia teist poolt (laenusaajat) eksitusse. Laenuandja on käitunud pahatahtlikult.
18.Lepingutes on krediidi kulukuse määr avaldatud isiklikul äranägemisel avaldatud numbrina, selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav, kuna puuduvad selleks vajalikud andmed ja eeldused. Selliselt numbri avaldamist tuleb kostja hinnangul käsitleda krediidi kulukuse määra avaldamata jätmisena. Krediidi kulukuse määra väljendav arv on valitud selline, et see oleks väiksem kolmekordsest lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmisest tarbimislaenude kulukuse määrast ja välistaks sellisena formaalselt tehingu tühisuse liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel.
19.Krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused kujutavad endast andmeid krediidi kulukuse määra kohta. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on fraseoloogiline legaaltermin, mille avaldamise vorminõuded on sätestatud VÕS § 4031 lg-s 4, ning mille ühe osa - krediidi kogukulu - sisu on sätestatud VÕS § 4031 lg-s 3. Krediidi kogukulu tarbijale on kõik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses tarbijakrediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada või peavad teada olema. Krediidi kulukuse määr on lihtsustatult öelduna laenu kogukulu aastase perioodi kohta, mis arvestab kõiki laenu väljastamisega kaasnevaid kulusid.
20.Jääb ebaselgeks krediidi kogukulu arvestamise metoodika. Krediidi kogukulu summaks tuleb lugeda 15446,26 eurot = laenusumma 6090 + intress 9144,46 (6090 x 29,90%) + haldustasu 90 (1,50 x 60) + lepingutasu 121,90. Seega on lepingus avaldatud valed andmed kogukulu kohta. Tulenevalt sellest on ebaõige krediidi kulukuse määr.
21.Tulenevalt eeltoodust on leping tühine ka lepingus valesti avaldatud krediidi kulukuse määra tõttu.
22.Juhul, kui kohus ei nõustu, et krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavate andmete ja eelduste puudumise tõttu lepingust on leping tühine, siis alternatiivselt kohaldub VÕS § 408 lg 4 sätestatu, ehk lepingule kohaldatakse VÕS § 94 intressimäära, mis lepingu sõlmimisel on olnud 0% aastas.
23.Kostja leiab, et kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded (sh intress, viivis, lepingutasu jms).
24.Lepingu kohaselt on refinantseeritud kolmandate isikute laene. Kostjale on hagi aluseks oleva lepingu nr xxx alusel antud laenu summas 3682,22 eurot: Koos refinantseeritud laenudega on laenusummaks 5968,20 eurot (3682,22 + 963,71 + 1322,27), mitte 6090 eurot nagu lepingus on laenusummaks märgitud. Laenuandja on kuritarvitanud oma õigusi.
25.Jääb ebaselgeks refinantseeritud 963,71 ja 1322,27 summade kujunemine. Kostja leiab, et antud summad sisaldavad põhivõlga koos kõrvalnõuetega (sh intress ja viivis).
26.Selline tehing on tühine ja kostjat kahjustav ainuüksi seetõttu, et tegemist on tehinguga, mis rikub VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, samuti on antud tehing 4 / 13
vastuolus VÕS § 113 lg 6. Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud tagasi nõudma ainult antu.
27.Lisaks on hageja nõude refinantseerimisel rikkunud VÕS § 113 lg-t 6 (imperatiivne keeld arvestada intressilt viivist). Riigikohus on selgitanud, et selline arvestus on keelatud refinantseerimislepingutes ning sellises lepingus saab intressi ja viivist arvestada vaid algselt põhinõudelt (Riigikohtu lahend 3-2-1-1-14), keelu rikkumine toob kaasa kokkuleppe (kuid eelduslikult mitte terve lepingu) tühisuse (Riigikohtu lahend 3-2-1-169-13).
28.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
29.Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ning kostjat kahjustav, hageja on käitund kostja suhtes pahauskselt, seega tuleb lepingu lugeda tühiseks. Samuti hagis välja toodud nõuded on lubamatud. Kostjale jääb arusaamatuks põhinõude, intressi ja viivise kujunemise alused ning metoodika ja arvestus. Nõue on olemuselt kostjat kahjustav. Hageja poolt nõutud nõue on kostja suhtes ebaõiglane.
30.Laenuandja on lepingu üles öelnud VÕS §-le 416 lg 1 tuginedes. Leping ei ole kehtivalt üles öeldud.
31.Puuduste tõttu lepingus avaldatud krediidi kulukuse määra puudutavate andmete lepingus avaldamise osas ei tekkinud lepingust intressi maksmise kohustust, kõik kostja poolt lepingute täitmiseks tehtud maksed tuleb ümber arvestada põhivõla tasumiseks. Samuti on väljastatud laenu oluliselt väiksemas summas, kui lepingus märgitud.
32.Sel juhul ei olnud kostjal ülesütlemise teate koostamise seisuga krediidiandja ees ka võlgnevust (maksetega viivitust), mis oleks õigustanud laenulepingute ülesütlemist. Seega ei vastanud laenulepingute ülesütlemine ka VÕS § 416 lg 1 sätestatud piirangutele, kuna kostja ei olnud vähemalt kolme maksega viivituses, ja lepingute ülesütlemine on tühine. Sel juhul ei ole lepingutest tulenev võlg muutunud sissenõutavaks ja hageja on esitanud hagi põhjendamatult.
33.Hagiavaldusele lisatud loovutamisteate kohaselt loovutati hagejale hagi aluseks olevast laenulepingust tuleneva nõude. Loovutamisteade määratleb selgelt, et loovutatud on lepingust tulenev nõue. Juhul kui kohus nõustub, et laenulepingud on tühised, ei kuulunud algsele võlausaldajale laenulepingute alusel mingit nõuet, sest tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi. Algsele võlausaldajale kuulus sel juhul alusetust rikastumisest tulenev nõue väljamakstud laenusummade ulatuses. Alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid ei ole hagejale loovutatud. Hageja ei saa esitada kostja vastu nõudeid alusetust rikastumisest tulenevalt. Hageja ei ole kostjale laenusummasid välja maksnud. Krediidisumma üleandmist saab tõendada näiteks maksekorraldusega või pangakonto väljavõttega. Hageja seda teinud ei ole. Üksnes laenulepingu sõlmimise dokument ei tõenda laenusumma üleandmist kostjale. Seega laenulepingute tühisuse korral ei ole hagejal kostja vastu nõuet ja hageja ei ole kostja suhtes võlausaldaja. Sel juhul tuleb hagi jätta rahuldamata.
34.Väidetava nõude loovutamine on tõendamata. Hageja on hagis esitanud kostja vastu väidetava nõude, mille ta on väidetavalt saanud nõude loovutamise teel.
35.Hagile lisatud 15.07.2019 kuupäeva kandev tekst ei tõenda nõude loovutamist. Kui paberile trükitud tekstil puudub allkiri, siis sellise teksti näol ei ole tegemist tahteavaldusega. 5 / 13
36.Juriidilise isikust esialgse võlausaldaja puhul saab nõude loovutamisest teatada selle juriidilise isiku esindusõigust omav isik. Samuti saab juriidilise isikust esialgse võlausaldaja nimel dokumente koostada-väljastada üksnes selle juriidilise isiku esindusõigust omav isik. Antud juhul ei ole kohtule ega kostjale ükski Xxx AS esindusõigust omav isik midagi teatanud ning kohtule ega kostjale pole ka esitatud Xxx AS esindusõigust omava isiku poolt välja antud dokumenti nõude loovutamise kohta.
37.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi on loovutamine kehtiv, kui võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi võlgnikule. Hagiavaldusele on lisatud 15.09.2019 kuupäeva kandev tekst nõude loovutamise kohta hagejale, mille lõpus on märge Xxx AS esindaja. Olukorras, kus teates on allkirja asemel ainult juriidilise isiku ärinimi, ei ole võimalik tuvastada, kas see on selle juriidilise isiku tahteavaldus, kes selle juriidilise isiku nimel on teinud ja kas isikul on juriidilise isiku esindusõigus. Tõendatud pole ka seda, kas dokument on üldse kostjale saadetud. Riigikohus on leidnud, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks oli tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15 p 18).
38.Nõude loovutamisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolne tahteavaldus, mis muutub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Nõude loovutamisest teatamist saab pidada ka TsÜS § 69 lg 3 järgi lepinguga seotud tahteavalduseks. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-15-17677 p 13).
39.Hageja ei ole tõendanud, et kostja on mingisuguse teate kätte saanud. Hageja ei ole ka tõendanud kostjale teadete saatmist. Kostja ei ole saanud teadet nõude loovutamise kohta. Kui väidetava nõude hagejale loovutamine ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ka, et hagejal üldse oleks kostja vastu nõudeõigus.
40.Kostja leiab veel, et antud juhul, kus hageja poolt esitatud nõude loovutamise väidetavast teatisest on ilmselgelt ja varajamatult koheselt näha, et see pole väljastatud selleks volitatud isiku poolt ning selle kostjale saatmise kohta pole mingeid tõendeid esitatud. See kostja seisukoht tugineb TsMS §dele 226 ja 227. TsMS § 226 lg 1 ls 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.
41.Nõude loovutamine sarnaneb paljuski volituse andmisega. Seetõttu peaks kohus TsMS §-i 226 analoogia alusel kohaldama ja loovutamise tõendatust vähemalt elementaarsel tasemel kontrollima. Käesoleva vaidluse juhtum on just selline, kus elementaarsel tasemel kontroll näitab, et loovutamine ei ole tõendatud. Veelgi enam, antud juhul loovutamist tõendav dokument-tõend sisuliselt puudub. Esindatuse analoogia puhul tähendaks see esindaja ilma volikirjata menetlusse lubamist.
42.Kui on täiesti ilmne, et nõude loovutamine tõendatud ei ole, tuleks kohtul kohaldada TsMS § 226 lg-s 2 sätestatut, mille üks võimalustest on hagi läbi vaatamata jätmine. Kõige õigem oleks sellistel juhtudel tegelikult TsMS § 227 lg 1 kohaldamine, ehk et kohus ei toimeta hagi enne loovutamise elementaarset tõendamist kostjale kätte.
43.Kostja vaidlustab hageja nõude algse krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandja ei oleks 6 / 13
tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.
44.Laenulepingu sõlmimise oli kostja keskmiseks sissetulekuks 928 – 953,68 eurot. Laenutaotluses märkis kostja, et elab üürikorteris ja temal on mitmeid laenukohustusi.
45.Hageja on oma 11.11.2024 esitatud seisukoha lisana 2 esitanud kostja pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli igakuiste eluksvajalike väljaminekutele lisaks hulgaliselt muid laenukohustusi teiste võlausaldajate ees (sh laenuandja ees), kostja pidevalt võttis võlgu eraisikutelt ning kostja oli kasiinosõltlane. Kostjal oli laenukohtusi 9 võlausaldaja ees. Lisaks oli kostjal makseraskused, kuna vahetult peale laenu väljastamist tekkisid kostjal maksehäired. Kogu informatsioon on nähtav kostja pangakontode väljavõtetest.
46.Laenuandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, s.t ei hinnanud kostja krediidivõimelisust. Krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline.
47.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
48.Laenuvõtjale peab alles jääma vähemalt alampalga suurune summa või vähemalt elatusmiinimumi summa. Arvestuslik elatusmiinimum on väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused ja see on ka absoluutse vaesuse piir. Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. 2018. aasta elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 215,44 eurot.
49.Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 218-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Seetõttu ei saanud laenuandjal tekkida veendumust tarbija krediidivõimelisuses. Hageja ei ole kostja pangakonto väljavõtet analüüsinud.
50.Riigikohus oma otsuses 3-2-1-136-12 märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.
51.Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms näol). 7 / 13
52.Hagi aluseks oleva lepingu alusel on kostja saanud laenu 5968,20 eurot (3682,22 + 963,71 + 1322,27). Kostja on teostanud laenuandjale ja hagejale tagasimakseid vähemalt 4556,32 eurot.
53.Põhivõlg ei ole sissenõutav, muuhulgas seetõttu, et krediidiandja ega hageja pole koostanud kostjale vähenenud intressi arvestades uut maksegraafikut tagasimakseteks, mis on võlausaldaja kohustus VÕS § 4034 lg-st 7 ja § 408 lg-st 4 tulenevalt. Kuni on täitmata võlausaldaja kohustus, ei ole kostjal kohustust maksta. Ei ole ka alust eeldada, et tulevikus uue maksegraafiku alusel kostja oma kohustusi ei täida.
54.Põhiosa võla õigsust saab hinnata alles siis, kui hageja tõendab laenusumma väljamaksmist kostjale pangakonto väljavõttega ning esitab vastavad arvestused selle kohta, millal ja mis summas on laenulepingu kohustuste täitmiseks makseid tehtud ning milliste tekkinud kohustuste täitmiseks neid makseid on liigitatud. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõude kujunemine ja selle arvestus. Hagejal tulnud esitada võla tekkimise asjaolud ja arvestuskäik, tõendamise koormis lasub hagejal.
55.Intressi võib arvestada ainult õigelt põhivõla jäägilt. Hageja on hagi märkinud vale põhivõlajäägi, seega on intressi arvestus vale.
56.Lisaks jääb täielikult arusaamatuks, kuidas on intressisummad aritmeetiliselt arvutatud. Kostja hinnangul ei ole need kooskõlas lepingus sisalduva kokkuleppe ega kokkulepitud intressimääraga.
57.Laenuleping on vastuolus heade kommetega ja kostjat kahjustav, hageja on käitunud kostja suhtes pahauskselt, seega tuleb leping lugeda tühiseks.
58.Hageja ei ole avaldanud, kuidas on ta liigitanud kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud makseid ja kuidas täitnud VÕS § 415 lg-s 2 sätestatud nõudeid.
59.Kuna hagis toodud põhivõla jääk on vale, seega on valed ka põhivõlalt arvestatud kõrvalnõuded. Sama kehtib siis, kui kostja makseid on arvestatud tühise (kehtetu) kohustuse katteks.
60.Kuivõrd kostja on vaidlustanud lisaks intressile ka põhivõla nõude põhjendatuse, vaidleb kostja vastu ka viivise nõudele. Kostja hinnangul on viivist arvestatud valelt põhivõla jäägilt ja tühise viivisemäära alusel, seda nii lepingu kehtivuse ajal kui lepingu lõppemise järgselt. Seega juba tasutuks loetud viivis oleks vähemalt osaliselt pidanud vähendama põhivõlga.
61.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt maksetega viivitamise korral nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Laenulepingutes kokkulepitud intressimäär oli 18,77% aastas. Viivisemäär on kõrgem kui VÕS § 113 lg- s 1 sätestatud, seega on tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu VÕS § 42 lg 1 ja 3 p 5 alusel tühine.
62.Hagejal viivise nõudeõiguse olemasolu korral on hagejal õigus nõuda viivist seaduslikus määras (8 % aastas lepingu sõlmimise ajal).
63.Juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga.
64.Kuna laenulepingus puudub VÕS § 404 lg-s 2 ja 4031 lg-s 11 nõutud viivise aasta- ja päevamäär, ei ole viivise nõudmine suuremas kui seadusjärgses määras lubatud ka VÕS § 408 lg-st 10 tulenevalt.
65.Kostjal on raske varaline olukord. Kostja sissetulekuks on keskmiselt 1260 eurot kuus, kostjal on ülalpeetav, kostjal on võlakohustusi teiste võlausaldajate ees, seega on tõenäoline, et kostja ei suuda laenu tagasi maksta. 8 / 13
66.Viivise nõudmine kostjalt lepingujärgses määras asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja leiab, et viivise vähendamine on põhjendatud. Tuleb arvestada lepingupoolte majanduslikku seisundit ehk et hageja on paremini varaliselt ja rahaliselt kindlustatud. Ka seaduslikus määras arvestatud viivise maksmine käib kostjale üle jõu. Kostja palub kohtul vähendada viivist ülesütlemise eelse ja ülesütlemise järgse perioodi eest.
67.VÕS §113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS §162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
68.Lähtudes ülaltoodust leiab kostja, et hagi aluseks olev laenuleping on tühine. Tühise lepingu alusel on hageja õigustatud nõudma saadu s.o väljastatud laenusumma. Arvestades kostja tagasimakseid on laenusumma jääk 1411,88 eurot. Kostja taotleb nõuete tasaarveldamist. Lähtudes tasaarveldamise taotlusest puudub kostjal nõue hageja ees. Kohtuotsuse põhjendused
69.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
70.Kohus tuvastab, et 03.10.2018 sõlmis Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 6090,00 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 18,77% aastas (dtl 39-48).
71.Kohtule esitatud kostja poolt tehtud laenumaksete aruande kohaselt on kostja tasunud laenu tagasimakseid kuni 08.11.2018- 18.04.2019 (dtl 115). Hageja väitel 04.06.2019 seisuga oli kostja poolt osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 11.03.2019, 10.04.2019 ja 10.05.2019.
72.Kohus tuvastab, et 15.07.2019 on Xxx AS teavitanud kostjat, et on oma nõude tema vastu loovutanud hagejale (dtl 20).
73.Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
74.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).
75.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 19,37%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).
76.VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*19,37 % = 58,11%. Kostjale antud laenu KKM oli 36,28 % aastas (dtl 39), seega kostjale antud laenu KKM mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.
77.Kohu ei nõustu kostja väitega krediidi kulukuse määra osas. Seoses krediidi kulukuse määraga on hageja tuginenud avaliku kanali Minuraha tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatorile (dtl 340). Portaali peab Finantsinspektsioon. Minuraha kalkulaatori kohaselt on kredidiikulukuse määr ca 36,30%, seega märgitud lepingus õigesti.
78.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, 9 / 13
kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)
79.Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
80.Hageja selgituste kohaselt krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. 03.10.2018 tehtud krediidiinfo päringu kohaselt: krediidiinfo puhas. Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lgle 2 omandas Xxx AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. VÕS § 403 prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Pank lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Xxx AS on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 prim 4 lgle 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Xxx AS kontrollis kliendi esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside 1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 10 / 13
põhjal. Hageja lisas kostja esitatud laenutaotluse ja kostja pangakontoväljavõtte, mille alusel on krediidianalüüs läbi viidud. Hageja lisas ka kostja poolt teostatud tagasimaksete väljavõtte. Laenutaotluses esitatud andmete õigust on kostja kinnitanud allkirjaga. Hageja märkis,, et lepinguga tasuti osaliselt teiste krediidiandjate kohustusi. Laenutaotluse kohaselt on kostja igakuine sissetulek 942 eurot, mis nähtub et on keskmiseks sissetulekuks ka kontoväljavõtte kohaselt.
81.Hageja selgituse kohaselt krediidiandja on täitnud nii teabe saamise kui krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Antud juhul on krediidiandja teinud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaseks järgimiseks mh alljärgnevat: (1) hinnanud tarbija laenutaotlust ja tarbija poolt esitatud andmeid. Sealhulgas on krediidiandja selgitanud välja laenu võtmise eesmärgi ja otstarbe (olemasolevate sama krediidiandja juures võetud laenude refinantseerimine); (2) kontrollinud ja analüüsinud tarbija 6-kuu pangakonto väljavõtet ja sellele tehtud laekumisi ning sissetulekuid; (3) (4) selgitanud välja tarbija varalise seisundi ja tema keskmise sissetuleku suuruse; selgitanud välja tarbija olemasolevad finantskohustused ja võlgnevused, kontrollinud registritest maksehäirete olemasolu ja veendunud, et muud finantskohustused väljaspool krediidiandjat tarbijal puudusid; (5) hinnanud ja analüüsinud võetava laenu maksete suurust, nende suhet tarbija varasematesse finantskohustusse; (6) hinnanud kogumis tarbija olukorda, tema maksevõimelisust, olemasolevaid ja võetavaid finantskohustusi; (7) krediidiandja on kinnitanud, et on teostanud kliendi krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §- le 4034 ning krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge.
82.Kohus leiab, et laenuandaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida, kuna kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Laenulepingu sõlmimise oli kostja keskmiseks sissetulekuks 928 – 953,68 eurot. Laenutaotluses märkis kostja, et elab üürikorteris ja temal on mitmeid laenukohustusi (dtl 117). Kostja panga pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli igakuiste eluksvajalike väljaminekutele lisaks hulgaliselt muid laenukohustusi teiste võlausaldajate ees (sh laenuandja ees), kostja pidevalt võttis võlgu eraisikutelt ning kostja oli kasiinosõltlane. Kostjal oli laenukohtusi xxx OÜ, xxx OÜ, xxx OÜ, xxx AS, xxx OÜ, xxx OÜ ees (dtl 119- 138).
83.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
84.Kostja leiab, et kostjaga sõlmitud lepingute puhul on tegemist laenu refinantseerimisega, kus olemasolevale võlgnevusele (nn. uus laenusumma) on lisatud juurde kõrvalnõuded (sh intress, viivis, lepingutasu jms). Lepingu kohaselt on refinantseeritud kolmandate isikute laene. Kostjale on hagi aluseks oleva lepingu nr xxx alusel antud laenu summas 3682,22 eurot: Koos refinantseeritud laenudega on laenusummaks 5968,20 eurot (3682,22 + 963,71 + 1322,27), mitte 6090 eurot nagu lepingus on laenusummaks märgitud. Laenuandja on kuritarvitanud oma õigusi. Jääb ebaselgeks refinantseeritud 963,71 ja 1322,27 summade kujunemine. Kostja leiab, et antud summad sisaldavad põhivõlga koos kõrvalnõuetega (sh intress ja viivis). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja teinud ülekandeid krediidisummast kostja taotlusel järgmisetele kolmandatele isikutele: 963,71 eurot xxx AS kontole ja 1322,27 eurot xxx OÜ kontole. Poolte vahel sõlmitud lepingus on välja toodud, et krediidisaaja palvel on tehtud väljamaksed kolmandatele isikutele (dtl 39). Seega kostja ise on laenuandjale andnud teada kellele kui palju soovib lasta üle kanda saadava krediidi arvelt. Seega pidi kostja ise olema teadlik, mis summad ta laseb saadava krediidi arvelt kolmandatele isikutele kanda. Juhul kui tegemist oli teiste krediidiandjate laenu jääkidega, siis ei saanud laenuandja Xxx AS olla teadlik mis summadest see koosneb, kuna Xxx AS ei olnud krediidiandja. Seega on kostja väited, et laenusumma sisaldab põhivõlga koos kõrvalnõuetega käesoleval juhul alusetu.
85.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija 11 / 13
krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%. 3 Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
86.Kohus on 27.02.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
87.10.02.2025 esitatud menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõuet ja esitas VÕS § 403 4 järgse ümberarvestuse.
88.Hageja selgitas, et viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.10.2023.a. Seega hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse esitamise kohustust s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja selgitas, et kokku on kostja tasunud lepingu kehtivuse ajal 814,00 eurot. Kostja sai krediiti 6090,00, millest välja maksmisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 121,80 eurot ehk et kostja sai krediiti reaalselt 5 968,20 eurot krediiti. Seega arvestades kõik maksed põhiosa katteks, tuleb kostjal tagastada 5 154,20 (5968,20-814). Täiendavalt on kostja tasunud otse hagejale 860,00 eurot. Seega on kostja tasumata põhiosa jääk 4 294,20 (5154,20-860,00) ja ümberarvestuse kohaselt tuleks maksta kostjal 4294,20 eurot.
89.Kohus on tuvastanud eelnevalt, et lepingu sõlmimisel oli laenusumma 6090 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid summas 1674 eurot (814+860). Kuna VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muid tasusid peale VÕS § 94 sätestatud määras arvestatud intressi laenusaaja laenuandjale ei võlgne, siis tuleb arvestada ka laenuandaja poolt laenusumma väljamaksmisel kinni peetud lepingutasu summas 121,80 eurot laenusumma tagasimaksete hulka. Seega on kostja poolt tagastama põhivõlg 4294,20 eurot.
21.Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 4294,20 eurot.
90.Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Hageja palub välja mõista viivise alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 11.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni vastavalt lepingus kokku lepitule intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas so 0,0819% päevas.
91.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuivõrd intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 12 / 13
92.Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud selliseid erakorralisi asjaolusid, mis annaks aluse viivise vähendamiseks. Seega tuleb viivise vähendamise taotlus jätta rahuldamata. Samas peab kohus põhjendatuks piirata kostjalt väljamõisteatava viivise suurus põhivõlaga.
93.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2023 kuni 21.01.2026 (kohtuotsuse tegemise aja seisuga) summas 1128,38 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 22.01.2026 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt summas 4294,20 eurot kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg 4294,20 eurot. Menetluskulude jaotus
94.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi.
95.TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (so seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 13). Ühtlasi on tarbijakrediidiasjades põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja 17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16).
96.Hageja esitas hagi kohtusse 16.08.2022. Hageja on 10.02.2025 menetlusdokumendis välja toonud, et juhul kui arvestada kõiki võlgniku poolt tehtud makseid, siis ei olnud ülesütlemine kehtiv. Seega on hageja esitanud kohtusse 16.08.2022 hagi laenulepingust tuleneva võla sissenõudmiseks olukorras, milles laenulepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuid kuna viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 10.10.2023, siis on hageja saavutanud tulemuse, et kohus on välja mõistnud kogu laenulepingust tuleneva põhivõla.
97.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud jätta täielikult poolt endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
13 / 13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.