Aktiva Finance Group OÜ hagi J.M-i vastu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viiviste nõuetes
Tsiviilasja hind
10 257,93 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht xxxx lepingulised esindajad: Ahto Järvela, Sigrid Rahkema Kostja: J.M (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 220, 73 eurot ja intressinõue 33,52 eurot.
3.Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:
3.82.10.11.2032 osamakse 20,22 eurot; 3.83. 10.12.2032 osamakse 20,84 eurot. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks muutunud põhivõla osalt summas 220, 73 eurot lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 220, 73 eurot. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks intress resolutsiooni punktis 3 toodud laenu põhivõla tagastamise osmaksetelt VÕS § 94 toodud määras tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõla osamakselt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata osadelt lepingujärgses viivisemääras 15, 9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta menetluskulud 18,52% ulatuses J.M kanda ja 81,48 % ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda. Välja mõista J.M-ilt (J.M) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 181, 49 2
2-25-14031
eurot ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumine. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.27.07.2025 maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXXX tulenev põhivõlgnevus 6716,28 eurot, intress 687,36 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, haldustasu 10,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1775,91 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates 28.08.2025 kuni põhinõude summas 6716,28 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas, jätta hageja menetluskulud riigilõiv summas 840,00 eurot ja hageja õigusabikulud 422,50 eurot kostja kanda ning välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja tugineb hagis asjaolule, mille kohaselt Coop Finants AS kui esialgne krediidiandja ja kostja sõlmisid 28.11.2019 laenulepingu nr XXXX(dtl 15), mille alusel sai kostja laenu 6600 eurot 29.11.2019 (dtl 26). 31.12.2020 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 28) ning üle kanti kostjale 4900 eurot 31.12.2020 (dtl 39). 06.01.2023 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja kokkuleppe lepingute nr XXXX ja nr XXXX muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping numbrit XXXX ning millega liideti lepingute nr XXXX ja nr XXXX alusel olemasolevad laenujäägid kokku ühte lepingusse, muudeti laenu põhitingimusi. Seega hagis esitatud sissenõutavaks muutunud põhinõue tuleneb lepingust nr XXXX.
3.Hageja täpsustas kohtule 10.10.2025 esitatud menetlusdokumendis seoses puuduste kõrvaldamisega, et esialgne krediidiandja on loovutanud kogu nõude pärast lepingu ülesütlemist hagejale (dtl 138). Samuti selgitas hageja lepingu nr XXXX tingimusi (dtl 41-46). Lepingu kohaselt kehtisid alates 06.01.2023 esialgse krediidiandja ja kostja kui krediidisaaja vahel järgmised tingimused: laenu summa 6931, 28 eurot, lepingutasu 30 eurot, igakuiste maksete 3
2-25-14031
suurus 119, 26 eurot, osamaksete arv 120 eurot, I osamakse kuupäev 10.01.2023; intressimäär 15,9% aastas; viivisemäär 15,9% aastas, päevamääraga 0,0442%; krediidi kulukuse määr 17, 65% ja laenu kogukulu 14 127, 87 eurot.
4.Samuti selgitas hageja kohtule 10.10.2025 menetlusdokumendi p. 2.4 (dtl 124) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja esitas kohtule laenu andmise otsustusprotsessi parameetreid sisaldava dokumendi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks (dtl 139-150), mis koostati kostja poolt esitatud taotluse alusel (dtl 56-65) ja päringud pensionikeskusesse ja maksehäireregistrisse (dtl 126, 127). Hageja on seisukohal, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 128).
5.Alternatiivselt esitas hageja 10.10.2025 menetlusdokumendis ümberarvestuse (dtl 128, 176178).
6.Hageja ümberarvestuse kohaselt lepingu nr XXXX kohaselt sai kostja laenu enda kontole summas 6600 eurot (dtl 26) ning kostja kohustus tegema tagasimakseid minimaalselt 180,29 eurot (v.a viimane osamakse 180,44 eurot) perioodil 10.01.2020 - 10.12.2024. Antud lepingu alusel on kostjalt toimunud laekumisi hagejale kokku summas 6490,44 eurot. Hageja lisab tõendina väljavõtte krediidiandja süsteemist, millest nähtuvad kostja tagasimaksed (dtl 152 jj). Hageja märgib, et tagasimaksete väljavõttes nähtuvad 06.01.2023 maksed ei ole kostja poolsed tagasimaksed, vaid lepingu tagastamata põhiosa ja intress, mis lepingute muudatuse 06.01.2023 seisuga oli tasumata ja kanti lepingule selle sulgemiseks. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks, siis antud lepingu alusel on kostjal tagastamata 109,56 eurot (6600-6490,44) (dtl 128).
7.Hageja ümberarvestuse kohaselt lepingu nr XXXX kohaselt sai kostja laenu enda kontole summas 4900 eurot (dtl 39) ning kohustus tegema tagasimakseid minimaalselt 107, 61 eurot välja arvatud viimane osamakse 107, 24 eurot, perioodil 10.02.2021-10.01.2026. Antud lepingu alusel on kostjalt toimunud laekumisi kokku summas 2582, 64 eurot (dtl 163 jj). Hageja märgib, et tagasimaksete väljavõttes nähtuvad 06.01.2023 maksed ei ole kostja poolsed tagasimaksed, vaid lepingu tagastamata põhiosa ja intress, mis lepingute muudatusega seisuga 06.01.2023 oli tasumata ja kanti lepingule selle sulgemiseks. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks, siis antud lepingu alusel on kostjal tagastamata 2317, 46 eurot (4900-2582, 64).
8.Seega kui esialgne krediidiandja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingute nr XXXX ja nr XXXX muutmiseks (dtl 41-49) ning alates 06.01.2023 kannab kokkulepe (leping) numbrit XXXX, siis saab ümberarvestuse järgselt lepingu XXXX järgseks laenu põhiosaks lugeda 2427,02 eurot (109,56+2317,46) (dtl 171-175).
9.Hagis esitatud asjaolude ja hagile lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt, edastas esialgne krediidiandja 30.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse lepingu XXXX rikkumisest tulenevalt (dtl 50). Hoiatuse kohaselt oli kostja lepingujärgsete maksetega viivituses rohkem kui 3 osamaksega ning lepingu rikkumisest tulenev võlgnevus oli summas 369, 63 eurot. Nimetatud dokumendis andis esialgne krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 22.09.2023. Hoiatuse kohaselt kui kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei täida, siis ütleb krediidiandja lepingu üles (dtl 50). 28.12.2023 edastas esialgne krediidiandja kostjale laenulepingu XXXX ülesütlemise teate (dtl 51). 28.12.2023 edastas esialgne krediidiandja kostjale teate nõude loovutuse kohta laenulepingust nr XXXX tulenevate nõuete osas (dtl 55). Täiendavalt edastas hageja 10.10.2025 kohtule esialgse krediidiandja kinnituse nõuete loovutamise kohta lepingust nr XXXX hagejale loovutamise kuupäevaga 28.12.2023 (dtl 138).
10.Hageja avaldab 10.10.2025 menetlusdokumendis (dtl 128), et kostja on peale lepingu ülesütlemist tasunud kokku summa 180 eurot, mille hageja on arvestanud ümberarvestuse kohaselt põhiosa katteks. Seega on kostja tagasimakseid teinud kokku 699, 04 eurot (519,04 + 4
2-25-14031
180). Hageja esitab ümberarvestuse arvestades VÕS § 94 lg 1 intressimääraga.
11.Ümberarvestuse kohaselt (dtl 176-178) on kostjal tasutud põhiosa 527, 41 eurot ja intress 171, 63 eurot. Seega on tasumata põhiosa 1899,61 eurot ja tasumata intress 167, 28 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks seega kostjal tasutud osamaksed 10.01.2023-10.02.2025 täielikult ning 10.03.2025 osaliselt. Hageja märgib, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga 28.12.2023 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas.
12.Alternatiivselt palub hageja, et kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, siis esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 160, 07 eurot (so osamaksed perioodil 10.03.2025-10.10.2025) ja intress summas 33, 52 eurot (so osamaksed 15.03.2025 -10.10.2025) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks kostjale tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 129131). Hageja väidab, et kostja on teinud lepingu nr XXXX alusel 9. maksegraafiku järgset makset, neist viimane on tasutud 18.09.2023 (dtl 171). Hageja väidab, et kuivõrd ka kohtueelses menetluses ei ole kostja üles näidanud soovi aktiivselt oma kohustusi täita, siis esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustused.
13.Hageja leiab, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis ei too see kaasa lepingu tühisust, vaid krediidilepingus on tühine vaid kokkuleppeline intress. Hageja leiab, et viivise kokkuleppe on siiski kehtiv ning kuna pooled on lepingus kokku leppinud seadusese järgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab kostja tasuma viivist lepinguga ettenähtud kõrgemas määras.
14.Kohtule esitatud hageja sissenõudmiskulu 15 euro väljamõistmise nõude osas esitas hageja 10.10.2025 kulu aluseks tehtud toimingute kohta andmebaasist väljavõtte (dtl 179-345). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista haldustasu summas 10,50 eurot.
15.Hageja esitas 19.12.2025 kohtule seisukoha, mille kohaselt jäi varasemalt esitatu juurde ning esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 840 eurot ja lepingulise esindaja tasust 676 eurot (käibemaksuta) (dtl 357-360). Kostja seisukoht
16.Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse ning menetluse korraldamise määrus on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli antud tähtaeg hagiavaldusele vastuse esitamiseks (dtl 347, 353). Kohtu põhjendused
17.Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
18.Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et kostja vastu esitatud nõue on loovutatud hagejale, kes on esitanud kostja vastu lepingust nr XXXX (dtl 3, 25, 39, 54) põhivõlgnevuse, viiviste, sissenõudekulude ja haldustasu väljamõistmiseks nõuded.
19.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
20.Lepingu nr XXXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,65%. Finantsinspektsiooni 5
2-25-14031
tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 17,1%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1).
21.Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
22.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.
23.Nähtuvalt asja materjalidest sõlmisid Coop Finants AS kui esialgne krediidiandja ja kostja 28.11.2019 laenulepingu nr XXXX(dtl 15), mille alusel sai kostja laenu 6600 eurot 29.11.2019 (dtl 26). 31.12.2020 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot (dtl 28) ning üle kanti kostjale 4900 eurot 31.12.2020 (dtl 39). 06.01.2023 sõlmisid Coop Finants AS ja kostja kokkuleppe lepingute nr XXXX ja nr XXXX muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping numbrit XXXX ning millega liideti lepingute lepingute nr XXXX ja nr XXXX alusel olemasolevad laenujäägi kokku ühte lepingusse, muudeti laenu põhitingimusi ning seega hagis esitatud sissenõutavaks muutunud nõue tuleneb lepingust nr XXXX.
24.Kohus asub seisukohale, et esialgne krediidiandja ei ole järginud lepingu nr XXXX aluslepingute nr XXXX ja XXXX ega ka lepingu nr XXXX enda sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tähendab, et esialgne krediidiandja ei ole kogunud ühegi lepingu sõlmimise eelselt asjakohaseid kostja maksevõimega seotud tõendeid ega ole neid hinnanud, et jõuda järeldusele, et kostja on maksejõuline ja võimeline täitma lepingut nr XXXX, kui ka selle aluseks olevaid tarbijakrediidilepinguid nr XXXX ja nr XXXX kogumis ning kattuvate rahaliste kohustuste osas. Selleks ei saa pidada hageja poolt 10.10.2025 esitatud erinevaid dokumente, mis sisuliselt kostja kui krediidisaaja maksevõimet ei tee ühemõtteliselt ja ammendavalt kindlaks. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Selliste andmete kogumist ei ole hageja esile toonud ega ka neid esitanud.
25.Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud ühegi kostjaga sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast 6
2-25-14031
sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Nagu kohus eelpool sedastas on selles osas tõendamiskoormis hagejal. Kohus on selgitanud hagejale eeltoodut (dtl 114-115), kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja tõendamiskoormist.
26.Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli iga laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet iga kohtule esitatud lepingu kui ka lepingu nr XXXX osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.Hageja väidete kohaselt oli kostja võlgnevuses lepingute nr nr XXXX ja nr XXXX ning nende alusel sõlmitud lepingu nr XXXX alusel ja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja esialgne krediidiandja on andnud kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja hageja poolt esitatud ümberarvestuse tabelist (dtl 176 jj) ei olnud kostja viivituses ning seega hageja käitumine ei olnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 ja järelikult ei olnud lepingu nr XXXX ülesütlemine (dtl 51) kehtiv.
28.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral oli kostjal kohustus tasuda igakuistel maksetähtpäevadel põhiosamakseid. Kuna kõrvalkohustused langesid ära ja lepingu nr XXXX ülesütlemine ei ole kehtiv, siis pidi kostja ümberarvestatud kohustusena kokkulepitud kuupäevaks tasuma võrdses suuruses põhiosamakseid (vt TlnRnKo 2-23-126544 p 26).
29.Hageja on ümberarvestuses toonud lepingu nr XXXX alusel kostja võrdses suuruses põhiosamaksed alates 10.01.2023 kuni 10.12.2032 (dtl 176-178) (välja arvatud viimane osamakse).
30.Hageja avaldab, et juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivse lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 160,07 eurot (s.o osamaksed 10.03.2025 – 10.10.2025) ja intress summas 33,52 eurot (s.o osamaksed 15.03.2025 – 10.10.2025) (dtl 129) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 15,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
31.Kohus rahuldab hagi seisuga 10.10.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa osas summas 160, 07 eurot osas, mis on tekkinud perioodil 10.03.2025-10.10.2025. Kohus mõistab kostjalt välja lisaks eelmainitud põhiosa võlale alates 10.11.2025 kuni 10.01.2026 otsuse tegemise kuupäevani täiendava põhivõla summas 60,66 eurot. Seega kuulub kostjalt otsuse alusel väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa võlgnevus 220, 73 (160, 07+60,66) eurot.
32.Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud intressinõude summas 33, 52 eurot kui ka tulevastelt põhivõla osamaksetelt VÕS § 94 toodud intressimäära. 7
2-25-14031
33.Samuti rahuldab kohus hageja taotluse TsMS § 369 alusel ja määrab kindlaks tulevikus tasumisele kuuluvad osamaksed ja nende tasumata jätmisel tasumisele kuuluva intressi VÕS § 94 määras ja viivise lepingus kokkulepitud määras.
34.Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).
35.Antud juhul on hageja esitanud sissenõutavaks muutunud põhivõla osas viivisnõude lepingust tulenevas määras 15,9 % aastas alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni, kuid seda tuleb piirata põhivõla summaga, kuivõrd hageja ei ole vastavalt kohtupraktikale tõendanud seda summat ületavas osas endale kahju tekkimist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p.19).
36.Hageja taotleb kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 15 eurot väljamõistmist. Kohtu hinnangul on õiguslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 alusel. Seega peab hageja tõendama dokumentaalsete tõenditega, et talle on tekkinud kahju 15 eurot, sest hagejal lasub esitatud kahju hüvitamise nõude ja sellega seotud asjaolude tõendamiskohustus. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks nimetatud summas kahju tekkinud ja hageja ei ole kohtule ka kahju tekkimist tõendavaid dokumentaalseid tõendeid esitanud. Sel põhjusel jätab kohus võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude rahuldamata.
37.Kohus jätab rahuldamata ka haldustasu summas 10, 50 eurot, põhjusel, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning sel juhul ei ole hagejal õigus saada mistahes lepingust tulenevaid täiendavaid tasusid.
38.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhinõude kogusummas 220,73 eurot, perioodil 10.03.2025 10.01.2026 ja sissenõutavaks muutunud intressinõude, määrab kindlaks tuleviku laenu põhiosa osamaksed ning alates kohtulahendi tegemisest sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivise määras 15,9% aastas kui ka määras kindlaks samas määras viivise iga tulevikus tasumisele kuuluva laenu osamakse mittetähtaegse tasumise korral ja VÕS § 94 järgses määras intressi. Arvestades rahuldatud hageja nõudeid (hagihind 10 257,93 eurot), rahuldab kohus hagi ca 18,52 % ulatuses. Kohus jätab sel põhjusel menetluskuludest 18,52 % ulatuses kostja kanda ja 81,48 % ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
40.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
41.Hageja on tasunud riigilõivu 840 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt välja mõistmisele võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
42.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 357) on hagejale osutatud õigusteenust hinnaga 169 eurot 1 h eest, millele ei lisandu käibemaksu. Hagejale on osutatud lepinguliste esindajate poolt õigusteenust järgnevalt:
42.1.Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja 8
2-25-14031
koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ajakuluga 2,5 h summas 422, 50 eurot- kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud 2 h ulatuses, kuid ebamõistlikult suur on õigusteenuse tunnihind, mida kohus vähendab 70 eurole 1 h eest, kokku on seega põhjendatud õigusteenuse kulu 140 eurot. Kuivõrd hageja lepinguliste esindajate tunnihind on omane advokaatide poolt osutatava teenuse tunnihindega ning hageja lepingulised esindajad ei kuulu Eesti Advokatuuri, mistõttu ei kanna nad ka kulusid, mille tõttu võiks nõuda kostjalt välja õigusteenuse hinda 1 h eest 169 eurot. Samuti esitavad hageja lepingulised esindajad tarbijakrediidivaidlustes tüüptekste, millel ei ole tihtipeale asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Tsiviilasja olemus ei ole keeruline ja see ei ole ka mahukas.
42.2.Viru Maakohtu 16.09.2025 määrusega tutvumine, seisukoha koostamine, dokumentide esitamine kohtule- kohus leiab, et kuivõrd hageja lepinguline esindaja kõrvaldas puuduseid, siis ei ole tervikuna nimetatud menetlustoiming, selle ajakulu ja maksumus põhjendatud. Hageja esindajatel oli võimalik esitada menetluse alguses korrektne hagiavaldus, kuid seda ei tehtud.
43.Seega loeb kohus põhjendatud menetluskuluks tasutud riigilõivu 840 eurot ja lepingulise esindaja töö maksumusega 140 eurot.
44.Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.