Menetlusosalised ja nende Hageja: AS DECORA, registrikood 10150195 esindajad Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: R. M. , isikukood xxxxxxxxx Kostja lepingulised esindajad: v-adv Margo Lemetti, v-adv Kevin Kõo Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS DECORA hagi R. M. rahuldamata.
vastu võla väljamõistmiseks täies ulatuses
2.Jätta menetluskulud AS DECORA kanda.
3.Määrata R. M. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1098 eurot ning mõista see summa AS-lt DECORA R. M. kasuks välja.
4.Mõista AS-lt DECORA R. M. kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.AS Decora (hageja) ja EVIKO AS (põhivõlgnik) sõlmisid 06.03.2007 müügilepingu kaubakrediidi tingimustel nr 30159. Lepingu punkti 1 kohaselt on lepingu esemeks hageja poolt müügiks pakutav kaup vastavalt hageja hinnakirjale, millest hageja teeb hinnasoodustust -16%. Punkti 5 kohaselt on lepingu lahutamatuks lisaks ehitus- ja viimistlusmaterjalide müügi üldtingimused ning põhivõlgnik kinnitab, et on lisatud üldtingimustega tutvunud. Lepingu lisa punkti 1.5. kohaselt leping jõustus selle allkirjastamise hetkest. Lisa punkti 3.3. kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 500 000 EEK (31 955,82 EUR). Lisa punkti 3.2. kohaselt kohustub põhivõlgnik vastu võetud kauba eest tasuma pangaülekandega või sularahas 21 kalendripäevaga. Lisa punkti 6.5. kohaselt, kui põhivõlgnik viivitab müügihinna tasumisega üle kokkulepitud tähtaja, on hagejal õigus nõuda viivist, mille suuruseks on 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% müügihinnast.
2.AS Decora ja R. M. (kostja) sõlmisid 05.07.2021 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 käendaja/kostja vastutab EVIKO AS ja AS Decora vahel 06.03.2007 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 30159 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.2 kokku lepitud 20 000 EUR. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustub käendaja/kostja vastutama võlausaldaja/hageja ees võlausaldaja/hageja ja põhivõlgniku vahel lepingu nr 30159 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest ning käenduslepingu punktis 1.1 teises lauses käendaja/kostja kinnitab, et on krediiditingimustega müügilepinguga põhjalikult tutvunud ja on teadlik käendatava kohustuse sisust, tähtaegadest ja võimalikust ulatusest. Käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt vastutab käendaja/kostja hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt, kui põhivõlgnik ei täida hageja ees oma kohustusi tähtaegselt või nõuetekohaselt, võib hageja nõuda täitmist omal äranägemisel kas põhivõlgnikult või käendajalt/kostjalt või mõlemalt ühiselt. Käendaja/kostja on kohustatud täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja poolt sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Käenduslepingu punkti 4.1 kohaselt leping jõustus sõlmimise momendist ja lõpeb, kui põhivõlgnik ja/või käendaja/kostja on kohustuse täielikult täitnud. Käenduslepingu allkirjastamisega käendaja/kostja kinnitas, et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud kõikide lepingu tingimustega ja mõistab lepinguga võetavate kohustuste olemust.
3.Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 07.12.2016 müügilepingu kaubakrediidi tingimustel nr 32186. Lepingu punkti 1 kohaselt on lepingu esemeks hageja poolt müügiks pakutav kaup vastavalt hageja hinnakirjale, millest hageja teeb hinnasoodustust -18%. Punkti 5 kohaselt on lepingu lahutamatuks lisaks ehitus- ja viimistlusmaterjalide müügi üldtingimused ning põhivõlgnik kinnitab, et on lisatud üldtingimustega tutvunud. Lepingu lisa punkti 1.5.
kohaselt leping jõustus selle allkirjastamise hetkest. Lisa punkti 3.3. kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 40 000 EUR. Lisa punkti 3.2. kohaselt kohustub põhivõlgnik vastu võetud kauba eest tasuma pangaülekandega või sularahas 21 kalendripäevaga. Lisa punkti
6.5.kohaselt, kui põhivõlgnik viivitab müügihinna tasumisega üle kokkulepitud tähtaja, on hagejal õigus nõuda viivist, mille suuruseks on 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% müügihinnast.
4.Põhivõlgnik ostis hageja käest kaupa, mille kohta hageja esitas põhivõlgnikule arved, millest on tähtaegselt tasumata 14 arve osas kokku 7321,63 eurot.
5.Hageja ja põhivõlgniku vahel 06.03.2007 sõlmitud müügilepingus ega hageja ja põhivõlgniku vahel 07.12.2016 sõlmitud müügilepingus ei ole lepitud kokku, et uue müügilepingu sõlmimine muudab tühiseks varasemalt sõlmitud müügilepingu. Käendusega on tagatud nii hageja ja EVIKO AS vahel 06.03.2007 sõlmitud lepingust nr 30159 kui ka hageja ja EVIKO AS vahel 07.12.2016 sõlmitud lepingust nr 32186 tulenevad kohustused, mõlemad lepingud on kehtivad ning käendusega tagatud kohustus ei ole lõppenud.
6.Hagiavalduse lisana 4 esitatud tasumata arved on koostatud pärast lepingu nr 32186 sõlmimist. 05.07.2021 käenduslepingu punktis 1.3 on märgitud: Käendaja vastutab ka tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui punktis 1.1 nimetatud kohustuste tingimusi muudetakse võlausaldaja ja ostja kokkuleppel (muu hulgas suurendatakse krediidi summat, intressimäära, muudetakse maksetähtaega), vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2 nimetatud vastutuse rahalise suuruse maksimumsumma piirides. Lepingu nr 30159 punkti 3.2. kohaselt kohustus põhivõlgnik vastu võetud kauba eest tasuma pangaülekandega või sularahas 21 kalendripäeva, kuid leping nr 32186 punkti 3.2. kohaselt 14 kalendripäeva jooksul ning lepingu nr 30159 punkti 3.3. kohaselt sai põhivõlgnik krediiti 500 000 Eesti krooni (31 955,82 eurot), kuid leping nr 32186 punkti 3.3. kohaselt 40 000 eurot.
7.Seoses põhivõlgniku võlgnevuse mittetasumisega väljastati käendajale/kostjale 30.05.2023 e-kirja teel 30.05.2023 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Käenduslepingu punktis 3.2 kohaselt loetakse teatis kätte saaduks 5 kalendripäeva möödumisel. Kostja vastas 30.05.2023 e-kirjale 20.06.2023. Vastavalt teatisele oli hageja poolt antud käendajale tähtaeg tasumiseks 14 päeva, s.o kuni 13.06.2023. Kostja käenduskohustust ei täitnud.
8.Hageja nõue: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 7321,63 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4268,19 eurot, kokku 11 589,82 eurot; mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata.
10.Kostja käendus on lõppenud VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt, sest käenduslepingus viidatud 2007. aasta müügileping ehk käendusega tagatud kohustus on hageja ja AS EVIKO kokkuleppel lõppenud 2016. aasta müügilepingu sõlmimisega. Hageja ja AS EVIKO on 2016. aastal leppinud kokku uutes müügitingimustes võrreldes 2007. a müügilepinguga. Seega 2016. aasta müügilepingu sõlmimisega on hageja ja AS EVIKO selgelt väljendanud, et 2007. aasta müügileping enam ei kehti.
11.Kostja sõlmis käenduslepingu üksnes 2007. aasta müügilepingu alusel tekkivate nõuete osas, kuivõrd kostja oli 2007. aasta müügilepingu sõlmimise hetkel põhivõlgniku AS
EVIKO juhatuse liige. Seega kostja teadis 2007. aasta müügilepingu sisu ja tingimusi. Käenduslepingu sõlmimise eelduseks oli müügilepingu sisust ja tingimustest teadmine (käenduslepingu p 1.1). 2016. aasta müügilepingu sõlmis juba põhivõlgniku uus juhatuse liige, mistõttu kostja selle lepingu sisu mõjutada ei saanud ega teadnud. Seetõttu 2016. aasta müügilepingu alusel nõuete esitamine käendaja vastu ei ole põhjendatud.
12.Lepingu pooltel puudus igasugune vajadus sõlmida hagejalt kauba ostmiseks kaks müügilepingut. Samuti on EVIKO AS ja hageja lähtunud alates 2016. aasta müügilepingu sõlmimisest üksnes hiljem sõlmitud lepingust. Müügilepingu pooled on oma käitumisega pärast 2016. aasta müügilepingu sõlmimist ja pooltevahelist praktikat arvestades (VÕS § 29 lg 5 p 3 ja 6) leppinud kokku, et 2007. aasta müügileping on kehtivuse kaotanud.
13.Käenduslepinguga ei ole kostja käendanud nõudeid, mille rahuldamist hageja põhivõlgnikult nõuab. Isegi kui pidada mõlemaid müügilepinguid kehtivaks (millega kostja ei nõustu), siis jääb arusaamatuks, miks on hageja seisukohal, et vaidlusalused nõuded, mille rahuldamist hageja kostjalt nõuab, on tekkinud just 2007. aasta müügilepingu alusel. Arvetel kajastatud hinnasoodustused ning maksetähtajad erinevad 2007. aasta müügilepingus sätestatust. Seega on selge, et hageja nõue ei põhine 2007. aasta müügilepingul.
14.Hageja on nõude esitanud 2016. aasta müügilepingu alusel, kuivõrd hageja on viivisenõude esitamisel tuginenud sellele lepingule. 2007. aasta müügilepingu p 6.5 kohaselt on hageja viivisenõue põhivõlgniku vastu piiratud 20%-ga müügihinnast. Arvestades hageja nõuet 7321,63 eurot, oleks maksimaalne viivisenõue 1464,32 eurot. Hageja on nõudnud põhivõlgnikult ja kostjalt aga viiviseid kokku summas 3854,47 eurot. Viivisenõude esitamisega on hageja taaskord väljendanud, et lähtub põhivõlgniku ja hageja vahelises suhtes 2016. aasta müügilepingust, mitte 2007. aasta müügilepingust. Kostja on aga käendanud üksnes 2007. aasta müügilepingust tulenevaid nõudeid. Seega ei ole kostja käendanud nõudeid, mille rahuldamist hageja põhivõlgnikult nõuab (ehk 2016. aasta müügilepingust tulenevaid nõudeid). Järelikult hageja nõue kostja vastu on alusetu.
15.Hagiavalduse kohaselt on hagejal põhivõlgniku vastu viivisenõue 0,5% kalendripäevas iga tasumisega viivitatud summa eest, 30.05.2023 seisuga summas 3854,47 eurot. Isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et 2007. a müügileping kehtib ja põhivõlgnik ja hageja on lähtunud varasemalt sõlmitud lepingust (millega kostja ei nõustu), on hageja viivisenõue ebamõistlikult suur. Esiteks on 2007. aasta müügilepingu p 6.5 kohaselt viivisenõue piiratud 20%-ga müügilepingu hinnast. 2007. aasta müügilepingu puhul oleks maksimaalseks viiviseks seega 1464,32 eurot. Teiseks, põhivõlgnik ja hageja on lepingu sõlminud tüüptingimustel. Riigikohtu praktika kohaselt ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. 2007. aasta müügilepingus sätestatud viivisemäär 0,5% kalendripäevas on ilmselgelt ebaproportsionaalselt kõrge. Põhivõlgnik ja hageja on sõlminud tavapärase kauba müügilepingu, millise tagamiseks sedavõrd suure viivisemäära rakendamiseks puudub mõistlik põhjus. Eriti ebamõistlik on viivisemäära rakendamine olukorras, kus lepingus sätestatud viivisemäära tuleks lõppastmes kanda füüsilisest isikust käendajal. Juhuks kui kohus peaks leidma, et hagi tuleb kostja vastuväidetest hoolimata rahuldada, palub kostja viivist VÕS § 113 lg 8 alusel vähendada ning vastavalt kohtupraktikale mõista viivis välja seaduses sätestatud määras.
Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus on tuvastanud järgmised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud: •
Hageja ja EVIKO AS sõlmisid 06.03.2007 krediiditingimustega müügilepingu nr 30159, mille alusel EVIKO AS ostis hagejalt kaupa hinnasoodustusega -16% ning sai krediiti 500 000 Eesti krooni.
•
Hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2011 käenduslepingu, mille alusel kostja kohustus käendajana vastutama hageja ees 06.03.2007 müügilepingust ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest maksimaalselt 20 000 euro ulatuses.
•
Hageja ja EVIKO AS sõlmisid 06.12.2016 krediiditingimustega müügilepingu nr 32186, mille alusel EVIKO AS ostis hagejalt kaupa hinnasoodustusega -18% ning sai krediiti 40 000 eurot.
•
Hageja on esitanud EVIKO AS-le ajavahemikul 13.01.2023–15.02.2023 kokku 14 arvet kogusummas 7321,63 eurot, mille maksetähtaeg on möödunud 12.02.2023– 17.03.2023 ning mis on täies ulatuses tasumata.
17.Müügilepingute sõlmimises hageja ja EVIKO AS vahel 2007. ja 2016. aastal ega käenduslepingu sõlmimises poolte vahel 2011. aastal vaidlust ei ole. Ka ei ole vaidlust selles, et hageja on esitanud EVIKO AS-le hagis toodud arved ning selles, et need on tasumata.
18.Nõue on esitatud käendaja vastu, tegemist on tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 mõttes ning asjas kohalduvad käendust reguleerivad sätted VÕS §-d 142–154.
19.Pooled vaidlevad: a) kas kehtivad nii 2007. kui 2016. aasta müügilepingud; b) kas hagis nõutud arved on esitatud 2007. või 2016. aasta müügilepingu alusel; c) kas kostja on käendanud 2016. aasta müügilepingust tulenevad nõuded; d) kas hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. I
20.Nii 2007. kui 2016. aastal hageja ja EVIKO AS vahel sõlmitud müügilepingute esemeks on hageja poolt pakutav kaup vastavalt hageja hinnakirjale, millest hageja teeb hinnasoodustuse (lepingute p 1). Lepingute lisaks olevate üldtingimuste p-s 2.1 on märgitud, et müügieseme nimetus, kogused, hind koos käibemaksuga märgitakse saatelehtarvetel iga müüdud kaubakoguse kohta eraldi vastavalt käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul. Üldtingimuste p-s 1.6 on määratud poolte õigus lepingust taganeda. Mõlema lepinguga on lepitud kokku ka hageja antav krediit, milleks on 2007. aasta müügilepingus 500 000 Eesti krooni, 2017. aasta lepingus 40 000 eurot (lepingute p 3.3). Lepingutes ei ole kokku lepitud lepingu lõppemise tähtaega.
21.Kohus järeldab viidatud tingimustest, et tegemist on kestvuslepingutega VÕS § 195 lg 3 mõttes, s.o lepingutega, mis on suunatud pikemajalisele lepingu täitmisele selliselt, et hageja müüjana võimaldab EVIKO AS-il ostjana osta hageja kaupa lepingus kokkulepitud tingimustel. Lepingud on sõlmitud tähtajatult. Kohtule esitatust ei nähtu, et lepingute pooled oleksid lepingutest taganenud või need üles öelnud.
22.Hageja leiab, et mõlemad lepingud on kehtivad, kostja arvates on 2007. aasta müügileping lõppenud 2016. aasta müügilepingu sõlmimisega. Kohtul tuleb lepinguid tõlgendada VÕS § 29 sätestatut järgides.
23.Kohus tuvastab, et mõlemad lepingud on suunatud samale eesmärgile – reguleerida lepingupoolte vahel hageja poolt EVIKO AS-ile müüdava kauba müügi- ja krediiditingimusi. 2017. aasta lepingu tekstist ei nähtu, et sellega täiendatakse või muudetakse 2006. aasta lepingut. Asjakohane on kostja vastuväide, mille kohaselt on lepingu pooled alates 2016. aasta müügilepingu sõlmimisest lähtunud hiljem sõlmitud lepingust. Sellele viitab asjaolu, et 02.03.2017 lepingu muudatusega muutsid lepingu pooled 2016. aastal sõlmitud lepingu krediidilimiiti. Kohtu jaoks on usutav, et kui lepingu pooled oleksid 2016. aasta müügilepingut sõlmides soovinud täiendada või muuta 2007. aasta müügilepingut, oleks see vormistatud sõnaselgelt lepingu muudatusena, nagu on pooled teinud 02.03.2017. Seda tehtud ei ole. Ka on iseenesest õige, et menetluses ei ole esitatud ühtegi ratsionaalset põhjust, miks pidanuks lepingute pooled sõlmima samade õigussuhete reguleerimiseks kahte lepingut.
24.Arvestades VÕS § 29 lg 5 p-des 3 ja 6 sätestatut on kohus seisukohal, et lepingute pooled on pärast 2016. aasta müügilepingu sõlmimist lähtunud 2016. aasta lepingu tingimustest ning ei ole pidanud mõlemat lepingut korraga kehtivaks. Kohus leiab, et tegemist on VÕS § 186 p-s 4 sätestatud olukorraga, s.o müügilepingud sõlminud pooled on 2016. aasta müügilepingut sõlmides leppinud kokku 2007. müügilepingu lõpetamise ning asendanud 2007. aasta lepingus kokkulepitud tingimused 2016. aasta lepingu tingimustega. Siinkohal ei oma tähtsust, et lepingute pooled ei ole 2007. aasta lepingu lõpetamist sõnaselgelt kokku leppinud. Lepingu lõpetamisele ja selle järgselt uue lepingu tingimustest lähtumisele viitab poolte tegelik käitumine ja praktika. Kohus järeldab eeltoodust, et 06.03.2007 sõlmitud müügileping lõppes 06.12.2016.
25.Kõik hagis väljatoodud tasumata arved on esitatud pärast 2016. aasta lepingu sõlmimist. Hageja ei ole asjakohaselt selgitanud, kas ja miks ta leiab, et arved on esitatud 2007. aasta müügilepingu tingimuste alusel. Kuivõrd alates 06.12.2016 lähtusid pooled uues lepingus kokkulepitust, loeb kohus 2023. aastal EVIKO AS-ile esitatud arved esitatuks 2016. aasta lepingu alusel.
26.Kohus loeb eeltoodu alusel tuvastatuks, et hageja nõue nii põhivõlgniku EVIKO AS kui kostja kui käendaja vastu tuleneb 06.12.2016 sõlmitud müügilepingust. II
27.05.07.2011 käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja vastutama hageja ees 06.03.2007 müügilepingust ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kohtu hinnangul ei ole 06.12.2016 lepingu puhul tegemist 06.03.2007 lepingu alusel sõlmitud lepinguga. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, uue lepinguga sõlmimisega eelmine leping lõppes ning lepingu pooled lähtusid edaspidi hilisemast lepingust.
28.Kohus leiab, et kostja kohustused tulenevalt 05.07.2011 sõlmitud käenduslepingust on hõlmatud üksnes 06.03.2007 müügilepingust tulenevate kohustustega. Kostja käendajana ei vastuta 06.12.2016 müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja sellist kohustust ei saa tuletada ka käenduslepingu p-s 1.3 kokkulepitust, mille kohaselt käendaja vastutab ka tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest ning juhul, kui müügilepingu sõlminud poolte kokkuleppel käenduslepingu p-s 1.1. nimetatud kohustusi muudetakse, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest oma rahalise vastutuse maksimumsumma 20 000 eurot piires. Kuivõrd hageja ja EVIKO AS on 06.12.2016 sõlminud uue lepingu, puudub alus pidada uuest lepingust tulenevaid nõudeid
esitatuks lõppenud lepingu alusel ning selliste nõuete puhul ei ole tegemist käenduslepingu p-s 1.3 nimetatud p 1.1 muudatustest tulenevate kohustustega.
29.Käenduslepingu p 1.1 viimasest lausest nähtub käendaja kinnitus, et on 06.03.2007 müügilepinguga põhjalikult tutvunud ja on teadlik käendatavate kohustuste sisust, tähtaegadest ja võimalikust ulatusest. Kostja on selgitanud, et oli 2007. aasta müügilepingu sõlmimise ajal EVIKO AS juhatuse liige ning seetõttu teadlik lepingu sisust. 2016. aasta müügilepingu sõlmis uus juhatuse liige, mistõttu kostja selle lepingu sisu mõjutada ei saanud ega teadnud. Kohus peab kostja vastuväidet asjakohaseks. Äriregistri avalikest andmetest nähtuvalt oli kostja EVIKO AS juhatuse liige ajavahemikul 25.11.1997– 12.07.2010, seega on õige, et kostja ei olnud juhatuse liige 2016. aasta müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole selgitanud, kas ja miks ta leiab, et kostja puhul kehtis käenduslepingu p 1.1 viimasest lausest tulenev käendaja kinnitus ka 2016. aasta müügilepingu tingimuste kohta. Tegemist on kohtu hinnangul käenduslepingu olulise tingimusega.
30.Tulenevalt VÕS § 153 lg 1 p-st 1 lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Kuivõrd käenduslepingus sätestatud kohustuse alus – 06.03.2007 müügileping – on lõppenud, on käendus lõppenud. Kostja ei vastuta käendajana 06.12.2016 müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata nii põhivõlgnevuse kui viivisenõude osas. Kuivõrd hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, ei käsita kohus kostja vastuväiteid seoses viivisenõude suurusega. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
32.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
33.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud mahus 5 tundi ja 30 minutit, keskmiselt tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 990 eurot. Summale lisandub käibemaks, kuna kostja ei saa eraisikuna käibemaksu tagasi. Kostja kulu on kokku 1207,80 eurot. Kostjal on olnud menetluses 2 lepingulist esindajat. Kostja kinnitab, et õigusabile kulutatud aeg on arvestatud kui ühe esindaja ajakulu ja menetlusdokumentide ettevalmistamisega seotud tööaega ei ole dubleerituna esitatud.
35.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele osaliselt vastu.
36.Arvestades vaidluse sisu ja keerukusastet, hageja nõude olemust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning kostja lepinguliste esindajate poolt tehtud menetlustoimingute
vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu antud asjas on põhjendatud, välja arvatud osas, milles taotletakse kliendiga konsulteerimise kulude väljamõistmist. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud (Riigikohtu 27.11.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073). Kohus vähendab hagejalt väljamõistetavat menetluskulude osa kokku 30 minuti võrra, s.o 90 euro ulatuses.
37.Lisaks ajakulu vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna ehk esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus peab esindajate tunnitasu suurust põhjendatuks.
38.Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1098 eurot ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
39.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu maha arvestada. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga.
40.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 ning kohus rahuldab selle. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.