Kohus Tsiviilasja number Otsuse tegemise koht ja aeg Kohtukoosseis Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Ringkonnakohus 2-21-1192 Tartu, 16. september 2024 Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest I.R-i hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja Y.N-i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsus I.R-i apellatsioonkaebus 3375 eurot 45 senti 27. august 2024 Hageja (apellant) I.R (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere Kostja (vastustaja) sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (registrikood 90001478), lepingulised esindajad Angela Arbus ja Maarja-Liisa Raide Kostja (vastustaja) Y.N (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaadi abi Tiia Tafenau
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta I.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata I.R-i 6. septembri 2024. a vastuväide kohtu tegevusele.
4.Jätta rahuldamata I.R-i 6. septembri 2024. a taotlus tagastada ja jätta arvesse võtmata ekspert dr Palu-Sander Vahi poolt 27. augustil 2024 kohtule esitatud lehekülg pealkirjaga Trial reduction.
5.Jätta tähelepanuta I.R-i 6. septembri 2024. a taotlused:
5.3.võtta asja materjalide juurde I.R-i haigusloo nr XXXXXXXX anamnees ja objektiivne leid.
6.Jätta rahuldamata I.R-i 6. septembri 2024. a taotlus 27. augusti 2024. a kohtuistungi protokolli parandamiseks.
7.Jätta sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja Y.N-i apellatsiooniastme menetluskulud I.R-i kanda.
8.Määrata kindlaks Y.N-i menetluskulude suurus ning mõista I.R-ilt Y.N-i kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 1691 eurot 20 senti. Hüvitamisele kuuluv menetluskulu tuleb I.R-il tasuda MTÜ Eesti Arstide Liit arveldusarvele nr EE912200001120139520.
9.Määrata, et I.R-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Y.Nile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
10.Sihtasutusel Tartu Ülikooli apellatsiooniastmes puuduvad.
Kliinikum
hüvitatavad
menetluskulud
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.I.R (hageja) esitas 25. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja I) ja Y.N-i (kostja II) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise tasumisele kuuluvalt hüvitiselt alates 3. juulist 2020 kuni hüvitisesumma tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tehti hagejale 15. mail 2018 Tartu Ülikooli Kliinikumis vasaku põlve operatsioon (põlveliigese endoproteesi paigaldamine). Epikriisis märgiti operatsiooni teostajaks kostja II. Operatsiooni tegid kostja II juhendamisel kaks praktikanti. Operatsioon ei õnnestunud. Hageja jalg ei liikunud ettenähtud ulatuses. Hagejal tekkis operatsiooni tagajärjel põlve liikumispiiratus. Selle põhjustas proteesi vale paigutus, kuju või mõõtmed. Hageja ei saanud jalale toetuda, põlve kõverdada ega sirgu ajada ning põlve liigutada, kuna see oli valus. Jalas oli püsivalu, paistetus ja ulatuslik hematoom. Samuti oli hageja põlves pärast operatsiooni proteesiinfektsioon. Hagejale tehti 2. oktoobril 2019 kordusoperatsioon. See õnnestus paremini. 2(12)
Kostjad tegid hagejale tervishoiuteenuse osutamisel ravivigu. 2018. a operatsioon ja sellele järgnenud ravi ei olnud nõuetekohane. Uue operatsiooniga viivitati liigselt. Kostjad tegid operatsioonijärgselt diagnoosivigu. Kostjad ei tunnistanud operatsiooni käigus tehtud vigu ega määranud revisjonoperatsiooni, vaid süüdistasid hagejat raviplaani järgimata jätmises ning sundisid hagejat läbi valu harjutusi tegema. Kostja II rikkus hageja läbivaatamise kohutust. Kostja II oli teadlik hageja operatsioonijärgsest seisundist, kuid ei teostanud hageja läbivaatust. Kostjad rikkusid dokumenteerimiskohustust. 2018. a operatsiooni protokollist ei nähtu, et pärast proteesi paigaldamist oleks kontrollitud hageja põlve liikuvust. Kui pärast proteesi paigaldamist kontrolliti põlve liikuvust, kuid seda ei dokumenteeritud, on tegemist dokumenteerimiskohustuse rikkumisega. Kui põlve liikuvust ei kontrollitud, on tegemist raviveaga. Hageja võttis pärast 2018. a operatsiooni talle määratud ravimeid. Hagejale oli eelnevalt, 2015. aastal tehtud teise põlve operatsioon. Hageja ei võtnud talle pärast seda operatsiooni välja kirjutatud ravimeid. Samas ei tekkinud hagejal 2015. aasta operatsiooni järgselt põlve liikuvusega probleeme. Kuna hagejal tekkis pärast 2018. a operatsiooni tugev valu, ei tohtinud hageja tegelikult harjutusi teha ega jalale toetuda. Hagejale tekkis kostjate tegevusest tulenevalt alates 15. maist 2018 kuni 2. oktoobrini 2019 heaolu langus ja kannatused.
Kostja I vaidles hagile vastu.
Tervishoiuteenuse osutamisel ei ole rikutud dokumenteerimiskohustust. 15. mail 2018 toimunud operatsiooni kulgu ja selle käigus tehtud tuvastusi on dokumentides ammendavalt kirjeldanud. Hageja ei ole tõendanud diagnoosi- ega ravivea tegemist. Hageja viidatud vaevused võivad kaasneda ka nõuetekohaselt läbiviidud operatsiooniga. Hageja esitatud epikriisidest nähtuvalt on hageja oma heaolu languse ja füüsiliste kannatuste tekkimist ise soodustanud, kui pole järginud määratud raviskeemi – võtnud ravimeid ega teinud harjutusi. Pärast operatsiooni hagejale kirjutatud ravimid on hageja jätnud välja ostmata. Samuti polnud hageja koostööaldis. Pärast proteesi paigaldamist oli hagejal liigese liikuvus hea ja stabiilne. Seda kontrolliti. Liikumispiiratus ehk kontraktuur sai tekkida ravisoovituste eiramise tõttu. Teise operatsiooniga tuli liikumispiiratuse vabastamiseks pehmet kude ja säärt juurde saagida. Et see piisavat tulemust ei andnud, vahetati hagejal proteesi süsteem. Proteesiinfektsiooni ei olnud enne kordusoperatsiooni põhjust hagejal kahtlustada, kuna analüüsid olid korras. Proteesiinfektsiooni diagnoos pandi hagejale alles 2. oktoobri 2019. a operatsiooni käigus võetud proovi alusel. Seega ei vasta tõele hageja väide, justkui oleks proteesiinfektsioon tuvastatud juba enne revisjonoperatsioonile tulekut 1. oktoobril 2019. Proteesiinfektsiooni diagnoosimisel on tõenduspõhiselt paika pandud kindlad diagnostilised kriteeriumid, mille hulka ei kuulu valu ja turse, osteofüüdid ega ka vereeritus liigesevedelikku. Hageja viivisenõue on põhjendamatu. Viivise arvestamise alguskuupäev on vale.
Kostja II vaidles samuti hagile vastu.
Hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ja seda osutati vajaliku hoolsusega. Kostja II juhindus tema poolt tehtud operatsiooni dokumenteerimisel õigusaktidega kehtestatud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise nõuetest ning hea kliinilise operatsiooni andmete dokumenteerimise praktikast. Kostja II ei teinud hagejale tervishoiuteenuse osutamisel ravivigu. 3(12)
Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine, sh diagnoosi- või ravivead, ei ole tõendatud. Ebaõige ja asjakohatu on hageja väide, et operatsiooni teostasid kaks praktikanti kostja II juhendamisel. Ühtegi praktikanti operatsioonitoas tol päeval ei viibinud. Hageja väidetav heaolu langus oli tingitud hageja enda tegevusest või tegevusetusest. Hageja eiras tahtlikult talle raviarsti poolt antud juhiseid ja soovitusi operatsioonijärgseks valuraviks, füsioteraapiaks ja järelkontrolliks. Isegi kui tõendamist peaks leidma väidetav raviviga, tuleks kostjatelt väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada, sest hageja väidetav heaolu langus ning hingelised ja füüsilised kannatused olid tingitud eelkõige hageja enda tegevusest või tegevusetusest. Hageja viivisenõue on põhjendamatu. Hageja saaks viivist nõuda alates hagi esitamisest, kuna hageja teatas kostjale II nõudest hagi esitamisega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis 26. oktoobri 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kostja II menetluskulude suuruseks 1824 eurot ning märkis, et kostjal I rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskuluna välja 1824 eurot, mis tuleb tasuda MTÜ Eesti Arstide Liit arveldusarvele. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hagi on esitatud tervishoiuteenuse osutaja ning arsti vastu tulenevalt hageja ning kostja I vahel sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu rikkumisest. Kohaldamisele kuuluvad VÕS §-d 758, 762, 769 ja 770, samuti § 65. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega dokumenteerimiskohustuse rikkumise kohta – et 15. mai 2018. a operatsiooni epikriisis ega operatsiooniprotokollis ei ole kajastatud põlve liikumise kontrolli. Asjas on esitatud hageja haigusloo nr 20180514-202157/02-5611154 epikriis, millest nähtub 15.05.2018 operatsiooni kirjeldus. Samuti on esitatud operatsiooniprotokoll, mille dokumenteerimise nõuded on kehtestatud sotsiaalministri
18.septembri 2008. a määruse nr 56 "Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord" §-des 63 ja 64. Hageja pole toonud välja asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks, kas ning millises vormis hageja viidatud andmed oleks tulnud tema nimetatud dokumentides fikseerida. Esitatud dokumentidega on tõendatud operatsiooni dokumenteerimine vastavalt sotsiaalministri määruses toodud nõuetele. Asjaolu, et operatsioonikirjeldus ei ole sõnastatud selliselt, nagu hageja seda soovib või ei sisalda kõiki andmeid, mida hageja arvates võiks seal kajastada, ei tähenda, et dokumenteerimiskohustust oleks rikutud. Kuna hageja ei ole tõendanud dokumenteerimiskohustuse rikkumist kostjate poolt 15. mai 2018. a operatsiooni tegemisel, on tõendamiskoormis tulenevalt VÕS § 770 lg 3 diagnoosi-või ravivea tõendamisel hagejal. Hageja väited diagnoosi- ja ravivigade kohta on tõendamata. Hageja ei ole täitnud VÕS § 770 järgi nõutavat tõendamiskohustust. Hagist nähtuvad järgmised konkreetsed etteheited kostjate tegevusele:
15.augusti 2018 paigaldatud protees või proteesi paigaldamine põhjustasid opereeritud piirkonna nakkuse ja põletikureaktsiooni; nakkus ja
4(12)
põletikureaktsioon omakorda võisid põhjustada valu, paistetust, hematoome ja lihaspinget;
sääreluu ots ja reieluu ots ei olnud proteesi paigaldamisel kujundatud proteesile sobivaks, mille tagajärjeks oli põlveliigese liikuvuse piiratus.
Hageja etteheited tulenevad asjaolust, et operatsioonijärgselt on ta pidanud taluma füüsilist valu ja liikumise piiratust, käima korduvalt arstide juures ning läbima ka teise operatsiooni. Sellistest asjaoludest ei saa kohus teha hageja soovitud järeldusi, et operatsioon ei olnud nõuetekohane, arstide tegevus pärast operatsiooni ebaadekvaatne ning uus operatsioon tehtud liigse viivitusega. Hagejal tulnuks hagi rahuldamiseks siduda oma väited tõenditega. Hageja seda kohtu hinnangul teinud ei olnud. Kohtunik ei ole meditsiinivaldkonna spetsialist. Sarnaste vaidluste puhul on võimalik ja sageli asjakohane määrata kohtuarstlik ekspertiis. Kohus jättis praeguses asjas hageja ekspertiisitaotluse rahuldamata, seda esmajoones põhjusel, et Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonis (TKE) on kohtueelselt arutatud sisuliselt samu etteheiteid tervishoiuteenuse osutajale, mis esitatud käesolevas hagis. Tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-st 50 2 on TKE nõuandev komisjon, mille üleannne on hinnangu andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Kohus käsitab TKE otsust ühe tõendina asja lahendamisel ning tegemist ei ole kohtu jaoks siduva tõendiga. Hageja ei ole suutnud ühtegi kostjatele tehtud etteheidet ka põhistada sellisel minimaalsel määral, et kohtul tekkinuks kahtlus, et kostjad võiksid olla oma kohustusi rikkunud. Kui hageja oleks seda teinud, oleks ilmselt olnud otstarbekas määrata ekspertiis. Hageja esitatud väited ja tõendid kohtul sellist kahtlust ei tekitanud. Kostjate vastuväited, selgitused ning tõendid on piisavad selleks, et jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Ühestki hageja esitatud kiirabikaardist ega epikriisist ei ole alust järeldada, et 15. mai 2018. a operatsioonil oleks tehtud raviviga ning et hagejal operatsioonijärgselt esinenud kaebused olid tingitud diagnoosi- või raviveast. Sealhulgas ei saa viidatud tõendite alusel tuvastada, et hageja kaebused ja väljakutsed oleksid tingitud 15. mai 2018. a operatsiooni mittenõuetekohasest teostamisest. Hageja võrdlus käesolevas asjas käsitatavat 2018. a-l tehtud vasaku põlve operatsiooni tema parema põlvele tehtud operatsiooniga 2015. a-l on asjakohatu. TKE leidis kokkuvõttes, et hagejale osutati kostjate poolt nõuetekohast tervishoiuteenust. Patsiendile tehtud diagnostika, 15. mai 2018. a operatsioon, vahetu operatsioonijärgne ravi, ettepanekud taastusravi osas, korduvad visiidid ja ravi järjepidevus olid adekvaatsed ja vastasid kaasaegse ravi põhimõtetele. Uue operatsiooniga (2. oktoobril 2019) ei viivitatud, vaid see tehti mõistliku ajaga, arvestades väljakujunenud olukorda. TKE on arutanud sisuliselt samu etteheiteid, millele hageja hagis tugineb. TKE on kasutanud asjakohast ravidokumentatsiooni, sh hageja esitatut ning asja on arutanud tunnustatud erialaspetsialistid. Kostjaga I seotud komisjoni liikmed taandasid ennast arutelult. Hageja ei ole suutnud kohtule veenvalt selgitada, miks hageja leiab, et TKE 26. novembril 2020. a hinnang ei ole õige.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ebaõige on maakohtu seisukoht, justkui oleks epikriisi ja operatsiooniprotokolli olemasoluga juba tõendatud ühtlasi ka nende dokumentide nõuetelevastavus ja 5(12)
dokumenteerimiskohustuse täitmine. Epikriisi või protokolli nime kandvast dokumendist ei saa veel järeldada, et selles dokumendis kirjapandu on asjakohane, piisav ja õige. 15. mai 2018. a operatsiooni protokolli on jäetud olulised andmed kandmata ja seega on dokumenteerimiskohustus jäetud olulises osas täitmata. Sellest omakorda järeldub, et ebaõige on maakohtu otsuse p-s 29 esitatud maakohtu seisukoht, et "kuivõrd hageja ei ole tõendanud dokumenteerimiskohustuse rikkumist kostjate poolt 15.05.2018 operatsiooni tegemisel, on tõendamiskoormis tulenevalt VÕS § 770 lg 3 diagnoosi- või ravivea tõendamisel hagejal." Kuna dokumenteerimiskohustuse rikkumine on tõendatud, pidid kostjad tõendama, et 15. mai 2018. a operatsioon oli teostatud nõuetekohaselt. Kuna operatsiooniprotokollist ei nähtu põlve liikuvuse kontrolli pärast pärisproteesi paigaldamist, on tegemist ilmse raviveaga. Maakohus on jätnud hageja sellekohased tõendid ja väited tähelepanuta, millega on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 243 lg-s 1, §-s 438 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. See võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja väited ei ole seostatud tõenditega. Hageja on maakohtus oma väidete tõendamiseks esitanud hulgaliselt tõendeid ja kõik hageja väited toetuvad tõenditele ning iga tõendi osas on hageja välja toonud, mille tõendamiseks on tõend esitatud. Muu hulgas on hageja tõendatud asjaolu, et 15. mail 2018 opereeritud põlv ei läinud sirgeks juba kohe pärast operatsiooni. Hagi lisana esitatud 13. juuni 2018. a ja edasistes epikriisides on märgitud, et jalga ei saa sirutada. Hageja poolt 21. oktoobril 2019 kostjale I esitatud kaebuses on hageja märkinud, et kohe pärast 15. mai 2018. a operatsiooni ei läinud jalg enam sirgeks. Asjaolu, et jalg ei läinud kohe pärast operatsiooni sirgeks, on üks oluline märk sellest, et operatsiooni käigus tehti raviviga. Maakohus on otsuse punktis 32 märkinud, et kohtunik ei ole meditsiinivaldkonna spetsialist, kuid andud samas hinnangu hageja ja kostjate väidetele ja tõenditele ning järeldanud oma teadmiste baasil, et hageja väidetel ei ole alust, aga kostjate seisukohad on õiged. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 teine lause) ning see rikkumine võis viia ebaõige kohtulahendini. Tõendite hulgas olev TKE hinnang on puudulik ega sisalda uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ega põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. TKE arvamus on kontrollimatu. Kohtul ega menetlusosalistel ei ole võimalik veenduda TKE arvamuse põhjendatuses ega jälgida arvamusele jõudmise käiku. TKE arvamusele tuginedes ei olnud õige ega ka võimalik asjas lahendit teha. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks eksperdiarvamust sisuliselt hinnanud. Seda ei olekski kohus saanud teha, kuna TKE arvamuses puuduvad põhjendused ja järelduskäik. Ekspertiisi korraldamata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi. Hageja palub apellatsioonkaebuses määrata kohtuarstlik ekspertiis ravi- või diagnoosivigade ja dokumenteerimiskohustuse, läbivaatamise kohustuse kohase või mittekohase täitmise või täitmata jätmise väljaselgitamiseks ning hagejale osutatud ravi kvaliteedi hindamiseks.
6.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus kogus menetluses asja lahendamiseks piisavalt tõendeid, hindas tõendeid nende kogumis õigesti, kohtuotsus on piisavalt põhjendatud ja selge, materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme pole rikutud. Kohus luges dokumenteerimiskohustuse õigesti nõuetekohaselt täidetuks ning sellest tulenevalt diagnoosi- ja ravivea esinemise tõendamise koormuse hagejal lasuvaks. 6(12)
7.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus hindas otsuses poolte väiteid ja tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kohtuotsus on vajalikul määral põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine hõlpsasti jälgitav. Kohus ei eksinud ka materiaalõiguse kohaldamisel viisil, mis annaks alust otsuse tühistamiseks. Kostja II leiab jätkuvalt, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele tasemele ja seda osutati vajaliku hoolsusega. Kostja II ei teinud hagejale tervishoiuteenuse osutamisel ravivigu ega rikkunud dokumenteerimiskohustust. Kostja II ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega ning leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud hageja seisukohtade ja väidete alusel ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuse etteheide, et ekspertiisi korraldamata jätmisega rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus eksis eelkõige TsMS § 293 lg-s 1 ja § 238 lg-s 1 sätestatu vastu. Pooled vaidlevad asjas peamiselt selle üle, kas kostjad rikkusid hagejale tervishoiuteenuse osutamisel oma kohustusi (VÕS § 758 lg 1, § 762, § 769, § 770) ning kas hagejale tekkis kahju osaliselt või täielikult hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu. Hagejale osutatud tervishoiuteenuse nõuetekohasust puudutavate asjaolude selgitamiseks on vaja eriteadmisi. Ekspertiisi korraldamata jätmise tõttu on maakohtu otsus osaliselt ka nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 436, § 442 lg 8).
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus hageja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata, kuna ekspertiisi määramise vajadust ei põhjendatud asjakohaselt ning asjas esitati piisavalt tõendeid (I kd, tl 161–162). Samas jättis maakohus otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et hageja pole oma väiteid tõendanud. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tekitanud hageja väited ja tõendid maakohtus kahtlusi, et kostjad oleksid oma kohustusi rikkunud ning kostjate vastuväited ja selgitusi pidas kohus piisavaks, et jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
9.2.Ringkonnakohus märgib, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). TsMS § 238 lg 1 p 2 võimaldab jätta ekspertiisitaotluse rahuldamata ennekõike juhul, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud, et lugeda asjaolu tõendatuks. TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel ei saa jätta ekspertiisi määramata olukorras, kus asjaolu kohta on esitatud tõendeid, kuid kohus ei pea neid piisavaks, et lugeda asjaolu tõendatuks (vt RKTKo 22.04.2015 3-2-1-15-15, p 16). Ekspertiisi korraldamata jätmisega võttis maakohus hagejalt suures osas võimaluse oma väiteid tõendada, mistõttu ei saanud kohus hagejale ette heita, et hageja ei ole vaidlusaluseid asjaolusid piisavalt tõendanud.
9.3.Ringkonnakohus kõrvaldas TsMS § 652 lg 3 p-st 2 lähtudes ülalkirjeldatud maakohtu minetuse, rahuldades hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Ringkonnakohus määras 9. novembri 2023. a määrusega ekspertiisi hagejale kostjate poolt 15. mail 2018 tehtud vasaku põlve operatsiooni (põlveliigese endoproteesi paigaldamine) ning kostjate poolt operatsiooni järgselt kuni 2. oktoobrini 2019 hagejale osutatud tervishoiuteenuste nõuetekohasuse väljaselgitamiseks. 7(12)
10.Kirjalikus eksperdiarvamuses (II kd, tl 110–115) esitatud järelduste kohaselt ei tuvastanud ekspert dr Paul-Sander Vahi kostjate poolt hagejale tervishoiuteenuse osutamisel diagnoosi- ega ravivigu, samuti on kostjad eksperdi hinnangul täitnud tervishoiuteenuse dokumenteerimiskohustust. Ringkonnakohus küsitles hageja taotlusel ekspert P.-S. Vahit ka kohtuistungil, kus ekspert andis temale esitatud küsimustele selged ja ammendavad vastused (II kd, tl 184–189). Ringkonnakohtul ei tekkinud eksperdi küsitlemisel vähimatki kahtlust kirjalikus eksperdiarvamuses esitatud järelduste põhjendatuses.
11.Diagnoosi- ja ravivigade osas on eksperdi järeldused kooskõlas asja materjalide hulgas oleva TKE hinnanguga, mille kohaselt samuti osutati hagejale kostjate poolt nõuetekohast tervishoiuteenust (I kd, tl 51 ja 51 pöördel) (dokumenteerimiskohustuse täitmise kohta ei ole TKE-lt hinnangut küsitud). Eksperdiarvamusest nähtub, et valu, turse ja verevalumite teke on üks sagedasemaid patsiendipoolseid vaevusi pärast põlveliigese endoproteesimist. Valu ja hematoomid on tingitud operatsioonitraumast ning organismi reaktsioonist sellele. Üsna tavapärane on väljendunud valu ja turse püsimine kuni aasta möödumiseni operatsioonist. Valu leevendamiseks on oluline lisaks põlve liigutamisele ka regulaarne ja adekvaatne valuravi ning opereeritud jala aktiivne liigutamine. Erakorralise meditsiini osakonnas hagejale antud soovitused olid eksperdi hinnangul adekvaatsed ja asjakohased ning kooskõlas operatsioonijärgsete juhistega (II kd, tl 111–112).
12.Seega on kokkuvõttes õige maakohtu lõppjäreldus, et hageja ei ole kostjate vastuse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja erinevad väited ja hüpoteesid dokumenteerimiskohustuse rikkumisest ning diagnoosi- või ravivigadest ei ole asjas kinnitust leidnud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada ülalkäsitletud kirjalikku eksperdiarvamust puudutavate järeldustega (otsuse põhjenduste p-d 10 ja 11).
13.Ringkonnakohus rõhutab, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul peab tõendamise üldpõhimõtte (TsMS § 230 lg 1) järgi kumbki pool tõendama asjaolusid, millele nende nõuded ja vastuväited tuginevad. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on nendevahelist lepingut rikkunud. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 770 lg-st 3, mille kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient. Erandid eeltooodud tõendamise üldpõhimõttest kehtivad juhtumitele, mis on sätestatud VÕS § 770 lg-tes 3 ja 4 (vt nt RKTKo 8.04.2011, 3-2-1-171-10, p 16; 22.03.2019, 2-15-18182, p 11). Hageja on küll olnud asjas läbivalt seisukohal, et kostjad rikkusid tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiskohustust (millisel juhul pöörduks tõendamiskoormis VÕS § 770 lg 3 järgi ümber), kuid ülalviidatud eksperdiarvamus dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei kinnita. Asjas puuduvad tõendid, mis annaks alust eksperdi järeldustes kahelda.
14.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
14.1.Kuigi maakohus jättis hageja ekspertiisitaotluse põhjendamatult rahuldamata ning rikkus sellega menetlusõiguse norme, on maakohus enamikku poolte esitatud väiteid ja muid tõendeid otsuses analüüsinud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, millise hageja esitatud tõendi jättis maakohus tähelepanuta või analüüsimata ning milline võis olla selle mõju kohtu lõppjäreldustele. Suurt osa hageja väidetest ei ole võimalik kohtul iseseisvalt hinnata, kuna selleks on vajalikud meditsiini alased eriteadmised (mis kohtul puuduvad).
14.2.Maakohus ei ole otsuses nõuetekohaselt vastanud hageja esitatud dokumenteerimiskohustuse rikkumist puudutavatele väidetele (kohtu vastavad 8(12)
arutluskäigud on nõuetekohaselt põhjendamata). Samas on tõendamata hageja väide, nagu peaks põlve liikuvuse kontroll pärast päriskomponentide paigaldamist olema tingimata kajastatud ka 15. mai 2018. a operatsiooniprotokollis. Ekspert on hinnanud operatsioonijärgselt tehtud röntgenogrammidel proteesikomponentide asendit ja sobivust patsiendi anatoomiaga heaks (II kd, tl 110). Ekspert ei tuvastanud vigu operatsioonitehnikas ega mehaanilisi probleeme paigaldatud implantaadil. Operatsiooniprotokoll vastab eksperdi järelduste kohaselt dokumenteerimise heale tavale ja praktikale ning operatsiooni kohta koostatud meditsiinilised dokumendid sisaldavad osutatud tervishoiuteenuse kohta kõiki olulisi andmeid (II kd, tl 100 pöördel). Kohtuistungil selgitas ekspert lisaks, et põlve liikuvuse kontrollimine (operatsiooni käigus) tähendabki seda, et veendutakse põlve sirutumises ning painutuses vähemalt 90 kraadini. Päriskomponentidega ei ole tavapäraselt vaja eraldi liikuvuse kontrolli teha, sest nende komponentide luusse tsementeerimiseks on vajalik põlve täissirutuse saavutamine ning põlve haava sulgemiseks on vajalik põlve painutus 90 või enam kraadi. Seega päriskomponentide prooviks ongi tsementeerimine ja haava sulgemine (II kd, tl 184 pöördel).
14.3.Hageja on kostjatele heitnud ette, et 15. mail 2018 opereeritud põlv ei läinud sirgeks juba kohe pärast operatsiooni. Hageja hinnangul on see üks oluline märk operatsioonil tehtud raviveast. Eksperdi järeldused seda hageja oletust ei toeta. Ekspert selgitas kohtuistungil, et vahetult pärast operatsiooni on operatsioonitraumast tingitud turse ja valu tõttu põlveliigesel väga harva hea liikuvus. Tavapäraselt jääb esimestel päevadel puudu 10 kraadi sirutusdefitsiiti ja saavutatakse 70 kraadi painutust, vahel ka 90 kraadi. Operatsioonitoas narkoosis saavutatud liikuvust ei saavutata esimese paari nädala jooksul pea kunagi (II kd, tl 185 ja 185 pöördel). Muid tõendeid selle väidetava ravivea kohta ei ole kohtule esitatud.
14.4.Hageja märgib iseenesest põhjendatult, et ülalosutatud TKE hinnang ei sisalda uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ega põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. Kõnealune hinnang ei vasta TsMS § 301 lg-s 1 eksperdiarvamusele esitatud nõuetele, kuid see ei tähenda, et seda ei saaks (ühe) dokumentaalse tõendina asjas arvestada. Tegemist on eriteadmistega isiku arvamusega TsMS § 272 lg 2 mõttes. TKE hinnangust nähtub, milliste dokumentide põhjal on see antud. Samuti nähtub tõendist, et kolm komisjoni liiget on ennast arutelult ja hinnangu andmiselt taandanud tööalase seotuse tõttu kostjaga I. TKE hinnangu kui tõendi usaldusväärsuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda.
15.TsMS § 442 lg 5 ja § 654 lg 1 teise lause järgi lahendab ringkonnakohus otsusega poolte veel lahendamata taotlused. Hageja on esitanud 6. septembril 2024 vastuväite kohtu tegevusele, taotluse tagastada ja jätta arvesse võtmata eksperdi poolt 27. augustil 2024 kohtule esitatud lehekülg pealkirjaga Trial reduction, samuti taotlused kuulata tunnistajana üle dr Jaan Laos ja teostada täiendav ekspertiis ning võtta asja materjalide juurde hageja haigusloo anamnees ja objektiivne leid. Lisaks on hageja esitanud 6. septembril 2024 taotluse 27. augusti 2024. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjatel ei ole vastuväiteid hageja taotluses märgitud protokolli parandustele. Kostjad vaidlevad vastu muudele hageja 6. septembril 2024 esitatud taotlustele ning paluvad jätta need rahuldamata. Samuti peavad kostjad hageja vastuväidet kohtu tegevusele põhjendamatuks.
15.1.Hageja vastuväide puudutab ringkonnakohtu tegevust menetluse juhtimisel, kuna ringkonnakohus ei andnud hagejale aega ja võimalust tutvuda eksperdi poolt 27. augusti 2024. a istungil antud ütluste protokolli ja helisalvestisega ega ka piisavalt aega kohtuvaidluse ettevalmistamiseks. 9(12)
Menetlusosaline võib TsMS § 333 lg 1 järgi esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Sama sätte järgi lahendab kohus vastuväite määrusega. Ringkonnakohus hageja vastuväitega ei nõustu ning jätab selle rahuldamata. Kohus märgib esmalt, et 6. septembril 2024 esitatud vastuväide ei ole eesmärgipärane, kuna ringkonnakohtul ei oleks võimalik hageja väidetud minetusi apellatsioonimenetluses enam kõrvaldada. Hagejal on väidetavatele vigadele ringkonnakohtu tegevuses võimalik tugineda praeguse kohtulahendi peale edasi kaevates. Ringkonnakohus vastuväites esitatud etteheidetega ka ei nõustu. Kirjalik eksperdiarvamus oli hageja esindajale E-toimikus nähtav juba alates 30. aprillist 2024 ning 6. mail 2024 on ringkonnakohus andnud pooletele võimaluse esitada eksperdiarvamuse kohta seisukohti (hageja on võimalust seisukoha esitamiseks 20. mail 2024 ka kasutanud). Seega oli hagejal ja tema esindajal võimalik kirjaliku eksperdiarvamusega tutvuda rohkem kui kahe kuu jooksul enne ringkonnakohtu istungi toimumist. Hageja esindaja osales eksperdi küsitlemisel 27. augusti 2024. a istungil, kus tal oli võimalik eksperdi selgitusi vahetult kuulata ning esitada veel lisaküsimusi asjaolude kohta, mis võisid jääda esindajale ebaselgeks. Tõendite uurimisel ringkonnakohtu istungil ei ilmnenud selliseid uusi asjaolusid, mida pooled ei oleks saanud varem arvestada. Sellises olukorras ei olnud ringkonnakohtu hinnangul vajadust anda hageja vandeadvokaadist esindajale täiendavat aega kohtukõne ettevalmistamiseks. Hageja viidatud TsMS § 401 lg-st 3 ei tulene kohtule kohustust anda menetlusosalistele täiendavat aega kohtukõne ettevalmistamiseks, tegu on kohtule seadusest tuleneva võimalusega. Samuti ei ole kohtukõne kirjalike seisukohtade esitamine (TsMS § 402 lg 7) menetlusosalise jaoks kohustuslik. Hageja 6. septembri 2024. a menetlusdokument, mis sisaldab ka hageja seisukohti 27. augusti 2024. a kohtuistungil antud eksperdi vastuste suhtes, jääb asja materjalide juurde.
15.2.Hageja taotluse tagastada ja jätta arvesse võtmata eksperdi poolt 27. augustil 2024 kohtule esitatud lehekülg pealkirjaga Trial reduction jätab ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et käsitleb kõnealust materjali mitte tõendina, vaid eksperdi märkmetena TsMS § 264 ja § 303 lg 5 tähenduses, mille kohus on eksperdi nõusolekul toimikule lisanud.
15.3.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja taotlused kuulata tunnistajana üle dr Jaan Laos ja teostada täiendav ekspertiis ning võtta asja materjalide juurde hageja haigusloo anamnees ja objektiivne leid. Kõik need taotlused on esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult. TsMS § 633 lg-te 5 ja 6 järgi tulnuks taotlused uute dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks esitada juba apellatsioonkaebuses (või vähemalt apellatsioonitähtaja jooksul). Täiendava ekspertiisi taotluse oleks hageja esindaja saanud soovi korral esitada 27. augusti 2024. a kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatud taotluste menetlemiseks. Ringkonnakohus lõpetas 27. augusti 2024. a istungil asja arutamise ja teatas menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Menetlusseadustik ei võimalda uute tõendite ja tõendite kogumise taotluste esitamist ning menetlemist pärast asja arutamise lõpetamist apellatsioonimenetluses. Samas puudub ringkonnakohtu hinnangul ka sisuline vajadus täiendava ekspertiisi määramiseks (TsMS § 304 lg 3). Ekspert on andnud asjas tähtsust omavatele küsimustele ammendavad vastused. Dr Jaan Laose ülekuulamist tunnistajana on hageja taotlenud 10(12)
ringkonnakohtult ka varasemas menetluses. Ringkonnakohus jättis vastava taotluse 27. augusti 2024. a kohtuistungil rahuldamata.
15.4.Hageja taotluse 27. augusti 2024. a kohtuistungi protokolli parandamiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ning protokoll sisaldab üksnes kokkuvõtet istungist (TsMS § 49 lg 2). 27. augusti 2024. a istungi protokoll kajastab istungi olulist käiku ning kõike asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). Lisaks ei saa hageja eksperdi vastuste kohta protokollitut TsMS § 53 sätete kohaselt sama paragrahvi lg 2 korras esitatud protokolli parandamise taotlusega vaidlustada. Hageja vastuväited tuleb TsMS § 53 lg 4 teise lause alusel lisada protokollile.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostjate apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (kaebuse esitaja) kanda.
17.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
17.1.Kostja II 30. augustil 2024 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja II menetluskulud apellatsioonimenetluses esindajakulust kokku 1691 eurot 20 senti (sh käibemaks). Esindaja advokaat T. Tafenau on teinud järgmisi toiminguid: tutvunud apellatsioonkaebusega, konsulteerinud esindatavaga ja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele (nimetatud toimingute kulu kokku 7 tundi); konsulteerinud esindatavaga seoses vastuse koostamisega kohtu nõudekirjale ekspertiisi küsimuses ning koostanud vastuse (kulu toimingutele 3,5 tundi); tutvunud eksperdiarvamuse ja hageja 20. mai 2024. a seisukohtadega (1 tund); tutvunud hageja 13. juuni 2024 taotlusega ning koostanud sellele vastuse (2 tundi); valmistanud ette 27. augusti 2024. a kohtuistungiks (1 tund); esindanud kostjat II ringkonnakohtu istungil (2,5 tundi) ning koostanud menetluskulude nimekirja (0,5 tundi). Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandus 2023. aastal käibemaks 20% ja 2024. aastal 22%. Koos käibemaksuga oli õigusabi tunnihind vastavalt 2023. aastal 96 eurot ja 2024. aastal 97 eurot 60 senti. Kostja II kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostja II palub kohustada hagejat tasuma kostja II kasuks väljamõistetavad menetluskulud MTÜ Eesti Arstide Liit arveldusarvele.
17.2.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses asja keerukust ja mahukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Kostja II menetluskulude nimekirjast nähtuv 11(12)
esindaja tunnitasu on ringkonnakohtu hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
17.3.Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus kostja II hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1691 eurot 20 senti [(10,5×96) + (7×97,60)] ja mõistab selle summa hagejalt kostja II kasuks välja. Vastavalt kostja II taotlusele tuleb hagejal kulud tasuda MTÜ Eesti Arstide Liit arveldusarvele.
17.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja II taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.5.Kostja I ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu kostjal I hüvitatavate menetluskulude tekkimine apellatsiooniastmes.
18.Hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse otsustab kohus eraldi määrusega. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
19.Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses on tekkinud asja läbivaatamise kuluna ka eksperdikulud (TsMS § 143 p 1). Eksperdikulud koosnevad eksperditasust (TsMS § 153). Ekspert dr P.-S. Vahi on ekspertiisi läbiviimise ja kirjaliku eksperdiarvamuse koostamise eest taotlenud tasu 3825 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus on 15. mai 2024. a määrusega tasutaotluse rahuldanud. Seoses ringkonnakohtu istungil osalemisega ning selleks ettevalmistamisega on ekspert taotlenud tasu 1200 eurot. Ringkonnakohus on 13. septembri 2024. a määrusega ka selle tasutaotluse rahuldanud. Ringkonnakohus on 19. septembri 2023. a määrusega andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud ta ekspertiisikulude ettemakse (600 euro) tasumisest ning kogu tasu on hetkel makstud eksperdile riigi arvel. Ringkonnakohtul tuleb otsustada selle kulu riigituludesse väljamõistmine TsMS § 190 lg-tes 2–4 ja 7 sätestatud põhimõtetest lähtudes. Kuna viidatud ringkonnakohtu 13. septembri 2024. a määrus ei ole praeguse otsuse tegemise hetkeks jõustunud, ei ole teada eksperditasu lõplik suurus. Seetõttu otsustab ringkonnakohus eksperdikulude riigi kasuks välja mõistmise eraldi määrusega pärast 13. septembri 2024. a määruse ja asjas tehtava lõpplahendi jõustumist (TsMS § 179 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.