Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja palub hagiavalduses hagi rahuldada ja mõista kostjalt ERGO Insurance SE-lt Autolink Group AS-i kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 438 eurot, viivise võlgnevus 12.09.2023 seisuga summas 803,27 eurot ja viivise võlgnevus alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt summas 18 438 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (dtl 1-9, 276-281, 323-326). 2) 23.12.2022 sõlmisid hageja Autolink Group AS ja kostja ERGO Insurance SE kindlustuslepingu, mille esemeks oli sõiduk Ford Transit xxxx, tehasetähis xxxx, registrinumbriga xxxx (edaspidi nimetatud sõiduk). 3) Kindlustuslepingu kohta väljastati ERGO kaskokindlustuse poliis nr xxxx (edaspidi nimetatud leping, lisa 1, dtl 10-12), mille kohaselt oli hageja omavastutus 200 eurot ja käibemaksu ei arvestata kahjusumma hulka ulatuses, millises osas hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus see tagasi saada või tasaarveldada. 4) 29.01.2023 toimus liiklusõnnetus, milles osales sõiduk ning mille tagajärjel hukkusid kaks sõidukis viibinud isikut. Hageja esitas kostjale 10.02.2023 teate kindlustusjuhtumi toimumise kohta ning taotles kostja poolt lepingu alusel sõidukile tekitatud kahju hüvitamist. Kostja teatas 27.03.2023 ja 03.04.2023 e-kirjadega hagejale, et hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamiseks puudub alus (dtl 36-45). Kuivõrd pooltel ei ole õnnestunud tekkinud vaidluse lahendamine kohtuväliselt, nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist kohtu kaudu (dtl 46-48). 5) Kostja kohustus vastavalt Lepingu tingimuste punktile 7.4. hüvitama hagejale sõidukile või selle osa(de)le vahetult mõjunud ootamatu ja ettenägematu välise mehhaanilise jõu, sh liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. 6) 29.01.2023 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kostja sõiduk selliseid vigastusi, mis ei tee otstarbekaks sõiduki taastamist. Vastavalt ValueExpert OÜ 28.08.2023 hindamisaktile (lisa 7, dtl 49-52) on sõiduki keskmiseks turuväärtuseks koos käibemaksuga 18 000 eurot ehk käibemaksuta 15 000 eurot. 7) Tingimuste punktis 7.12.1. oli kokku lepitud, et kui kindlustusjuhtumi tõttu ei ole sõiduki taastamine mõistlik, sõiduk on varastatud või röövitud ning sõidukile ei laiene uusväärtuskindlustuse tingimused, hüvitatakse kindlustusvõtjale täiendavalt 5% sõiduki kahjujuhtumi hetke turuväärtusest autovahetuskulude katteks.

2-23-12916 8) Seega oleks kostja pidanud hagejale 27.03.2023 hüvitama tingimuste punkti 7.4. ja

2-23-12916 2300948, lisa 13, õigusabi seisnes 0,6 tunni ulatuses suhtluses seoses lepituse lahendiga; dtl 61). Seega on hageja kandnud kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kokku 2888 eurot, mida hageja palun kostjalt välja mõista (dtl 1-9). 11) Samuti on hageja esitanud kostja vastu 12.09.2023 (so hagiavalduse esitamise) seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 803,27 eurot ja lisanduva viivise nõude (dtl 1-9).

KOSTJA VASTUS

12) Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (dtl 140-142; 306-310). Vastavalt poolevahelisele kindlustuslepingule on kostja vabanenud kindlustushüvitise maksmise kohustusest, kuna hagejale kuuluva sõidukiga põhjustas raske liiklusõnnetuse isik, kellel polnud juhtimisõigust ja kes oli joobes. Isik sai auto enda valdusse jõudu kasutamata hageja töötajalt – selleks lõi võimaluse viis, kuidas hageja sõidukit hoidis. 13) Kostja ei vaidle vastu pooltevahelise kindlustuslepingu olemasolule ega sisule ega liiklusõnnetuse toimumisele kindlustatud sõidukiga. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel juhtis sõidukit joobes ja juhtimisõiguseta K. L., kellele oli sõiduki valduse üle andnud hageja töötaja. Traagilise liiklusõnnetuse ainsaks põhjuseks oligi see, et sõidukit juhtis joobes ja juhtimisõiguseta isik. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmete kohaselt ei sadanud ja õhutemperatuur Paldiski piirkonnas oli plussis (dtl 163-164). Kostja tugineb hageja enda poolt esitatud asjaolule, et sõiduk oli mõeldud kasutamiseks üksnes Paldiski Lõunasadama kinnisel territooriumil. Sõiduki võtmed asusid sõidukis ja hageja töötajal oli ligipääs sõidukile väljaspool tööaega. 14) Kostja ei vaidle vastu sellele, et sõiduki kahjustused olid nii ulatuslikud, et selle taastamine ei ole otstarbekas. 15) Kostja ei võta omaks hageja faktiväidet sõiduki õnnetuse-eelse väärtuse kohta, mis hagiavalduse kohaselt oli käibemaksuta 15 000 eurot. Ergo on juhtumi menetlemise käigus tellinud asjatundja arvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt Rene Rästaselt (lisa 9, dtl 177-205). Asjatundja arvamusest nähtuvalt oli sõiduki juhtumieelne väärtus 11 000 eurot koos käibemaksuga, mis teeb käibemaksuta summaks 9166,67 eurot. 16) Hageja nõuab hagis ka autovahetuskulu hüvitamist summas, mis vastab 5%le sõiduki kahjujuhtumi hetke turuväärtusest. Pooltevahelise kindlustuslepingu alusel ei olnud autovahetuskulu risk kindlustatud. Seda tõendab kindlustuspoliisi esimesel leheküljel olev kindlustuskaitsete loetelu, milles vastav risk on tähistatud sõnaga „ei“: (dtl 1012). 17) VÕS § 444 mõttes on kolmandateks isikuteks kõik sellised isikud, kelle käitumist on kindlustusvõtjal võimalik mõjutada, sh perekonnaliikmed, töövõtjad ja töötajad. Ka kindlustuslepingu osaks olevate ERGO kindlustusteenuste üldtingimuste (kostja vastuse lisa 1, dtl 143-158) punkti 8.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks kindlustusvõtja juures töötavad isikud. Seega nii VÕS kui ka pooltevahelise kindlustuslepingu osaks olevate kindlustustingimuste järgi ei või kindlustusriski suurendada lisaks hagejale endale ka hageja töötaja. 18) LS § 33 lg 11 p 2 järgi on keeld juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Samuti keelab LS § 33 lg 11 p 3 anda mootorsõiduki juhtimist üle

2-23-12916 isikule, kellel puudub selle sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. ERGO kaskokindlustuse tingimused ette mitmeid muidki olulisi kindlustusvõtja kohustusi, sh punktides 8.1.7 ja 8.1.8 kohustused lukustada sõiduk ning mitte hoida sõiduki võtmeid nii, et neid saab kergesti hõivata, sh mitte hoida neid sõidukis. Käesoleval juhul viis võtmete sõidukis hoidmine selleni, et purjus seltskond eesotsas hageja töötajaga sai võtta sõiduki enda valdusse ja minna sellega joovet eirates sõitma. 19) Kindlustusriski suurendamise keelu rikkumine toob VÕS § 445 lg 2 järgi kaasa selle, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. ERGO kaskokindlustuse tingimuste punkti 11.1.1 kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja on jätnud täitmata samade tingimuste punktis 8.1 nimetatud kohustused. Tingimuste punkti 11.1.4 järgi on täitmiskohustusest vabanemise aluseks nii sõidukijuhi joove kui ka juhtimisõiguse puudumine. Samasugune mõju on punkti 11.1.7 alusel sellel, kui sõiduki võti on enne kindlustusjuhtumit väljunud kindlustusvõtja valdusest. 20) Hageja töötaja, kelle käitumine on võrdsustatud hageja kui kindlustusvõtja käitumisega, võttis hageja sõiduki ja viis selle välja Paldiski Lõunasadama piiratud territooriumilt. Hageja töötaja andis sõiduki juhtimise üle juhtimisõiguseta ja joobes K. L.ule. Autolinki töötaja viibis ka ise õnnetuse ajal sõidukis, mis annab tunnistust sellest, et K. L. ei asunud sõidukit juhtima jõudu kasutades ega hageja töötaja teadmata. Nendel asjaoludel toimus raske liiklusõnnetus. Need mitte ei kasvatanud kahju suurust või juhtumi tõenäosust, vaid ilma nendeta poleks selline õnnetus üldse olnud võimalik. 21) Seetõttu on kostja nii VÕS § 445 lg 2 alusel kui ka kindlustuslepingu tingimuste järgi vabanenud täies ulatuses kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kindlustusriski suurendamine on kahju tekkimise ainus põhjus. Kostja olulisim etteheide hagejale seisneb selles, et hagejaga võrdsustatud isik (töötaja) andis vabatahtlikult sõiduki juhtimise üle juhtimisõiguseta ja joobes isikule. Seega on tegemist samasuguse olukorraga, nagu oleks hageja ise andnud sõiduki sõitmiseks juhtimisõiguseta ja joobes K. L.ule. Sellises olukorras on kahju sündinud täielikult kindlustusvõtja kontrolli all oleva asjaolu tõttu. Taolistel juhtudel pole kindlustusandjal täitmiskohustust. 22) Kostja ei nõustuda hageja väitega, nagu olnuks K. L.u valdus sõiduki üle omavoliline. Sõiduki otsese valduse võttis esmalt hageja töötaja. Tema valdus ei olnud hageja suhtes omavoliline, sest hageja oli talle ise valduse lubanud. Autolinki töötaja, kes oli saanud sõiduki valduse, andis sõiduki omakorda vabatahtlikult üle K. L.ule. 23) Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi. Seega ei ole Autolinkil Ergo vastu ka kahjuna kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel. Samuti ei saa hüvitamiskohustuse puudumise tõttu kohtueelselt õigusabikulult arvestada viivist (dtl 140-142, 306-310).

MENETLUSE KÄIK

2-23-12916 24) Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 14.11.2023 (dtl 63-66). 25) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit: 05.03.2024 (dtl 290-296) ja 22.05.2024 (dtl 344-356).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26) Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt. 27) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 







23.12.2022 sõlmisid hageja (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja) kindlustuslepingu, mille esemeks oli sõiduk Ford Transit xxxx, registrinumbriga xxxx (sõiduk) (dtl 10-12). Kindlustuslepingu kohta väljastati ERGO kaskokindlustuse poliis nr xxxx, mille kohaselt oli hageja omavastutus 200 eurot ja käibemaksu ei arvestata kahjusumma hulka ulatuses, millises osas hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus see tagasi saada või tasaarveldada. Lepingu kohaselt kindlustati sõiduk mh mehaanilise jõu riski vastu, mis on defineeritud lepingu osaks olevate ERGO kaskokindlustuse tingimuste KT.0959.20 (kehtivad alates 06.06.2022) punkti 7.4. kohaselt järgnevalt: „Hüvitatakse sõidukile või selle osa(de)le vahetult mõjunud ootamatu ja ettenägematu välise mehhaanilise jõu, sh liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju“ (dtl 12-29). 29.01.2023 toimus liiklusõnnetus, milles osales hageja sõiduk, mida juhtis K. L. (isikukood xxxx). Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid kaks sõidukis viibinud isikut, kellest üks - A. A. (isikukood xxxx) - oli hageja töötaja (dtl 312-317 – 01.03.2024 kohtuotsus, jõustus 09.03.2024). Hageja esitas kostjale 10.02.2023 teate kindlustusjuhtumi toimumise kohta ning taotles kostja poolt lepingu alusel sõidukile tekitatud kahju hüvitamist. 27.03.2023 teatas kostja hagejale, et tal puudub alus hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamiseks (dtl 30-31). Hageja põhjendas enda seisukohti kostjale veelkord 30.03.2023 kirjas (dtl 32-35). Kostja vastas 03.04.2023 e-kirjaga, et jääb enda otsuse juurde (dtl 36-45).

28) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, milles kindlustuslepingus

kokku lepiti ning kas kostja kindlustusandjana on vabanenud kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Vaidluse all on ka kahju suuruse küsimus, sh sõiduki turuväärtus ja autovahetuskulu nõude põhjendatus. Samuti peab kohus andma hinnangu hageja kohtumenetluse eelsete õigusabikulude ning viivise nõudele. 29) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-23-12916 TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 30) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 31) Ergo Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkt 7.4. ja kindlustuspoliisi kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale sõidukile või selle osa(de)le vahetult mõjunud ootamatu ja ettenägematu välise mehhaanilise jõu, sh liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju (dtl 10-29). 32) VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Õiguskirjanduses on selgitatud, et selle sätte mõttes on isikuteks, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, oluliselt laiem ring isikuid kui TsÜS §-s 132 või VÕS §- s 1054 nimetatud. VÕS § 444 mõttes on kolmandateks isikuteks kõik sellised isikud, kelle käitumist on kindlustusvõtjal võimalik mõjutada, sh perekonnaliikmed, töövõtjad ja töötajad. (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul jt. 2021. § 444, komm 3.2). 33) Kindlustuslepingu osaks on ERGO kindlustusteenuste üldtingimused (dtl 143-158), mille punkti 8.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks kindlustusvõtja juures töötavad isikud. Punktis 8.2 on märgitud, et kui sellised kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud ei täida kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustusvõtja on jätnud lepingu täitmata (dtl 143-158). Üldtingimuste 8. peatüki juures on selgitatud, et Ergo ootab võrdsustatud isikutelt samasugust hoolsust ja heaperemehelikkust nagu ka kindlustusvõtjalt. Nad on samuti kohustatud kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest. Seega VÕS järgi kui ka kindlustuslepingu osaks olevate kindlustustingimuste järgi ei või kindlustusriski suurendada lisaks hagejale ka hageja töötaja (dtl 143-158). 34) Hageja Autolink Group AS raudtee osakonna juhi J. T. õiendist nähtub, et Paldiski Lõunasadama territooriumi näol on tegemist liikluseks suletud alaga, kuhu on võimalik pääseda vaid Autolink Group AS loal. Paldiski Lõunasadamas kasutatakse sõidukeid Autolink Group AS töötajate poolt tööülesannete täitmiseks, mistõttu, kuna tegemiseks ei ole liiklemiseks ettenähtud alaga, ei järgita sõidukite kasutamisel kõiki Liiklusseaduse nõudeid, mh ei ole kõigil sõidukitel tehtud tehnilist ülevaatust. Autolink Group AS kehtiva töökorralduse kohaselt (töökorraldused antakse töötajatele suuliselt) peavad kõik Paldiski Lõunasadama töötajad jätma peale tööülesannete täitmist sõidukid Paldiski Lõunasadamasse koos võtmetega, mida hoitakse autos. Seetõttu pidi ka tema alluvuses töötav A. A. (isikukood xxxx), kellel oli õigus kasutada vaid tööülesannete täitmiseks kaubikut Transit xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, jätma sõiduki peale tööpäeva lõppu Paldiski Lõunasadama territooriumile. Töötajal A. A.il mistahes õigust kaubiku kasutamiseks väljaspool tööaega ja Paldiski Lõunasadama territooriumit ei olnud (dtl 282).

2-23-12916 35) 01.03.2024 kriminaalasja nr xxxx kohtuotsusest (dtl 312-317, jõustus 09.03.2024) nähtub, et K. L. (isikukood: xxxx) tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises seoses mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta, joobeseisundis ja olukorda arvestades ebakohase kiirusega. Süüdistuse kohaselt juhtis K. L. 29.01.2023 ajavahemikul 00:40-01:09 Harjumaal Lääne-Harju vallas Tallinn-Paldiski maanteel mootorsõidukit Ford Transit, reg märk xxxx, liikudes sellega Keila Olerex tankla juurest Paldiski linna suunas. Koos A. A.iga vahetult enne sõitmist alkoholi tarbinud isikuna oli K. L. teadlik, et tema on alkoholijoobes, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna kaotas K. L. 29.01.2023 kella 01:0801:09 ajal Tallinn-Paldiski maantee 41. kilomeetril Kersalu külas Kuusemetsa talu juures sirgel, tasasel, märja asfaltkattega teelõigul juhitavuse mootorsõiduki Ford Transit, reg märk xxxx, üle, mistõttu kaldus mootorsõiduk, ühekordset pidevjoont ületades, vastassuunavööndisse, seejärel sõitis vasakule sõiduteelt välja ning põrkas kokku puuga (dtl 312-317). 36) Puudub vaidlus, et A. A. oli hageja töötaja ja K. L. ei olnud hageja töötaja. Samuti puudub vaidlus selles, et Paldiski Lõunasadama territooriumile, mis on suletud ala, võis minna vaid hageja loal ning sõiduki võtmeid hoiti sõidukis. Töötajatel ei olnud töövälisel ajal õigust kasutada hageja sõidukeid, samuti ei olnud õigust kasutada sõidukeid väljaspool Paldiski Lõunasadama territooriumit (dtl 282). Vaidlustamata asjaoludel siiski hageja töötaja A. A., koos K. L.uga, ööl vastu 29.01.2023 hagejale kuuluvale territooriumile läks. Kohtuotsusest (dtl 312-317) nähtub, et hageja sõidukit juhtis 29.01.2023 ajavahemikul kell 00:40 kuni 01:09 K. L., kes põhjustas liiklusõnnetuse. 37) ERGO kaskokindlustuse tingimuste punkt 8.1.3 alusel (dtl 13-29) on kindlustusvõtjal kohustus selgitada kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või kasutusse sõiduk antakse. Hageja osakonna juhi J. T. õiendist nähtub, et töötajatele selgitatakse ja tutvustatakse kehtivat töökorraldust seoses sõidukitega ja võtmete hoidmisega ning territooriumil viibimisega (dtl 282). ERGO kaskokindlustuse tingimuste (dtl 13-29) punktides 8.1.7 ja 8.1.8 nähakse ette kohustused lukustada sõiduk ning mitte hoida sõiduki võtmeid nii, et neid saab kergesti hõivata, sh mitte hoida neid sõidukis. Antud sätte puhul tuleb silmas pidada, et Paldiski Lõunasadam on liikluseks suletud territoorium, kuhu pääseb vaid hageja loal ning töövälisel ajal ei ole lubatud ka töötajatel territooriumil viibida. 38) VÕS § 444 sätestab, et kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 2 alusel, kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. ERGO kindlustusteenuste üldtingimuste 8. peatüki juures on selgitatud, et kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik on kohustusi rikkunud, on Ergol õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda (dtl 143-158). 39) Kohus leiab, et hageja töötaja näol on tegemist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuga. Hageja vastutab enda töötajate tegevuse eest VÕS § 444 ja kindlustuslepingu sätete kohaselt.

2-23-12916 40) Puudub vaidlus, et sõidukit juhtis liiklusõnnetuse hetkel K. L., mitte hageja töötaja. Kohtu hinnangul ei vastuta hageja VÕS § 444 ja kindlustuslepingu järgi kolmanda isiku – K. L.u – tegevuse eest. Hageja ei pidanud temale kindlustuslepingu üldtingimuste punkti 8.2. (dtl 143-158) kohaselt selgitama kindlustuslepingust tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi. K. L. ei ole kindlustuslepingu üldtingimuste punktis 8.1.3. nimetatud isik. Sõidukit juhtinud K. L.ut ei saa käsitleda kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuna. Sõidukit hoiti hageja suletud valvega territooriumil ning seda oli õigus kasutada vaid hageja lepingulistel töötajatel tööajal ning üksnes oma töökohustuste täitmiseks Paldiski Lõunasadama territooriumil. Hageja töötajatel ei olnud õigus kasutada sõidukit väljaspool sadama territooriumi, mida kinnitab mh asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus sõidukil kehtiv tehniline ülevaatus, sest LS § 1 lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist teel, mis on suletud liikluseks. Kuigi sõidukis viibis liiklusõnnetuse toimumise ajal ka hageja töötaja, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel surma, puudus tal õigus sõidukit kasutada väljaspool tööaega ning väljaspool Paldiski Lõunasadama territooriumi. 41) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 alusel vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Hageja ei vastuta TsÜS § 132 lg 1 kohaselt K. L.u tegevuse eest ehk tema poolt 29.01.2023 liiklusõnnetuse põhjustamise eest. 42) Kohtu hinnangul ei ole hageja kindlustusriski suurendanud VÕS § 444 kohaselt, mistõttu ei vabane kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest VÕS § 445 lg 2 alusel. Hageja ei ole enda hoolsuskohustust rikkunud. Hagejal ei olnud võimalik ette näha, et tema majandus- ja kutsetegevuse raames sadama territooriumil kasutatav sõiduk (millel ei olnud teostatud muu hulgas tehnilist ülevaatust) võidakse viia tema tahte vastaselt sadama territooriumilt välja. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, millisel viisil käitus hageja töötaja A. A.i sadama territooriumilt sõidukiga lahkumisel enne 29.01.2023 toimunud liiklusõnnetust. On vaid teada, et K. L.ul puudus õigus hageja sõidukit kasutada, tal ei olnud selleks hageja luba, samuti ei omanud ta juhtimisõigust ning ta oli alkoholijoobes. K. L.ul ei olnud hageja kui sõiduki valdaja luba ega nõusolekut kasutada hageja sõidukit ei sadama territooriumil ega väljaspool seda. Sellist nõusolekut ja luba ei ole hageja andnud ka enda töötajale. Raske ning traagilise liiklusõnnetuse tagajärjel said surma kaks võimalikku sündmuse tunnistajat, sh hageja töötaja. Hageja ei saanud sellist sündmuste kulgu kindlustuslepingu sõlmimisel ega ka lepingu sõlmimise järgselt kuidagi mõistlikult ette näha; hageja ei saanud rakendada sellise asjaolu ärahoidmiseks mistahes meetmeid. Hagejal ei olnud kuidagi võimalik mõjutada K. L.u käitumist või tegutsemisviisi. 43) Sõiduki liiklusõnnetuse näol on tegemist kindlustusjuhtumiga, mil VÕS § 422 lg 1 alusel ja kindlustuslepingust tulenevalt on kindlustusandjal kohustus tasuda hagejale kui kindlustusvõtjale kindlustushüvitis (dtl 10-12).

2-23-12916 44) Poolte vahel on vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle. Hageja tugineb kindlustushüvitise hindamisel sõiduki väärtusele 15 000 eurot ilma käibemaksuta ehk 18 000 eurot koos käibemaksuga (dtl 1-9). Hageja on tellinud sõiduki turuväärtuse hindamiseks hindamisakti ValueExpert OÜ-lt, mille kohaselt on sõiduki väärtus 15 000 eurot ilma käibemaksuta (dtl 49-52). Seejuures on hindamisel arvestatud, et auto on ostetud uuena Eestist eritellimusena, istekohti on 6 ja tegemist on nelikveduga. Hindaja on võtnud aluseks Saksamaal pakutavaid samaliigilisi kaubikuid (4 tk), kuna Eestis ei olnud müügil sama modifikatsiooniga sõidukeid Ford Transit (dtl 49-52). 45) Kostja on tellinud omapoolse asjatundja arvamuse riiklikult tunnustatud sõidukite hindamise eksperdilt. Arvamusest nähtub, et sõiduki väärtus oli 2023 juunis koos käibemaksuga umbes 11 000 eurot ehk ilma käibemaksuta 9166,67 eurot (dtl 177205). 46) Kohus ei saa asuda seisukohale, et üks vastavatest sõiduki turuväärtuse hindamise ekspertiisist/hinnangust oleks usaldusväärsem kui teine. Ühes hindamisaktis on aluseks võetud Saksamaal müüdavad sama modifikatsiooniga sõidukid (kokku 4 sõidukit; dtl 49-52) ja teises on võetud aluseks Eestis müüdav sõiduk (ekspertiisi läbiviimisel on olnud müügis vaid üks sarnaste näitajatega sõiduk, dtl 177-205). Kohtu hinnangul tuleks hageja sõiduki õigeks keskmise turuväärtuse leidmiseks arvutada mõlema hindamisakti alusel välja sõiduki turuväärtuse keskmine (ilma käibemaksuta). Sellisel viisil oleks võrreldavaid sõidukeid rohkem ning omavahel saaksid võrreldud nii Eestis kui Saksamaal müüdavad sama modifikatsiooni ja näitajatega sõidukid. Arvutuskäik: 15 000 + 9167 = 24167 : 2 = 12 084 eurot. Seega peab kohus esitatud tõenditest tulenevalt hageja sõiduki keskmiseks turuväärtuseks 12 084 eurot (ilma käibemaksuta). 47) Hageja on esitanud kostja vastu autovahetuskulu nõude summas 750 eurot, millest on maha arvestanud 200 euro suuruse kindlustuslepingust tuleneva omavastutuse (dtl 19). Kindlustuspoliisist nähtub, et autovahetuskulu risk ei olnud pooltevahelise kindlustuslepinguga kindlustatud (dtl 10-12). Tegemist on kindlustuskaitsega, mida hageja ei olnud valinud ja mis oli kindlustuspoliisil tähistatud sõnaga „Ei“. Ergo kaskokindlustuse poliisist nr xxxx nähtub kindlustuskaitse ulatus ning kindlustuskaitse all ei ole autovahetuskulu hüvitamine. Pooled on enne lepingu sõlmimist kindlustuskaitse ulatuse läbi rääkinud ja hageja tahe on olnud mitte panna kindlustuskaitse alla autovahetuskulu hüvitamist (dtl 10-12). Seega ei ole hageja autovahetuskulu nõue põhjendatud ning selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. 48) Hageja on kostja vastu esitanud ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõude summas 2888 eurot (dtl 1-9). 49) Puudub vaidlus selles, et enne kohtumenetlust toimus poolte vahel 2023 juunis Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja vahendusel lepitusmenetlus (dtl 46-48). Kindlustuslepitaja tegi pooltele 11.06.2023 ettepaneku kaaluda kindlustusandjal kahju osalist hüvitamist, millest kindlustusandja 13.06.2023 keeldus, mistõttu loeti lepitus

2-23-12916 edutuks ja lepitusmenetlus lõpetati 19.06.2023. Seejuures oli lepitaja seisukohal, et vaidluse saaks lahendad avaldaja nõude osalise rahuldamisega (dtl 46-48). 50) Selleks, et lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt, on hageja kasutanud kohtumenetluse eelselt õigusabi ning kandnud vajalikke ja põhjendatud õigusabikulusid järgnevalt: 1) 2023 märtsis 1273 euro ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 2300450 koos spetsifikatsiooniga, lisa 10, dtl 55-56); 2) 2023 aprillis 893 euro ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 2300635 koos spetsifikatsiooniga, lisa 11, dtl 5758); 3) 2023 mais 608 euro ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 23007446 koos spetsifikatsiooniga, lisa 12, 0,4 tunni ulatuses on osutatud hagejale muud õigusabi; dtl 59-60); 4) 2023 juunis 114 euro ulatuses (arve 2300948, lisa 13, õigusabi seisnes 0,6 tunni ulatuses suhtluses seoses lepituse lahendiga; dtl 61). Seega on hageja kandnud kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kokku 2888 eurot, mida hageja palun kostjalt välja mõista (dtl 1-9). 51) VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (vt Riigikohtu otsus asjs nr 3-21-79-08, p 18). Hageja on taotlenud kostjalt ka kohtueelses menetluses õigusabile kulunud 2888 euro väljamõistmist. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kannatanul nõuda kahju tekitanud isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, s.o eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. 52) Kohus leiab, et hageja poolt Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi OÜ makstut tuleb käsitleda hageja otsese varalise kahjuna ning nimetatud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kes keeldus põhjendamatult hagejale kindlustushüvitise tasumisest. Kui kostja oleks kohtumenetluse eelselt tasunud kindlustushüvitise või nõustunud kindlustuslepitaja ettepanekuga lepitusmenetluses, siis ei oleks hagejal tekkinud vähemalt sellises ulatuses vajadust kohtumenetluse eelseteks õigusabikuludeks, nagu need on tekkinud. 53) Kohtupraktikas on leitud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-138-10, p 29; nr 32-1-84-14). Seega on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. 54) Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kõiki hageja kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kogusummas 2888 eurot, advokaadi tunnihinnaga 190 eurot. Kohus ei hinda minutilise täpsusega ostutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja vajalikkust, vaid annab hinnangu tervikuna, arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja spetsiifikat. Kohus

2-23-12916 mõistab kostjalt hageja kasuks välja kõik kohtumenetluse eelsed õigusabikulud summas kogusummas 2888 eurot, kuna need kulud on tervikuna olnud vajalikud ja põhjendatud. 55) Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 alusel lisanduvat viivist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning edasi VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras (dtl 1-9). 56) VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tingimuste punktis 9.1.4. oli kokku lepitud, et kostja oli kohustatud tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul, alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemisest (dtl 13-29). Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist 10.02.2023 ja vastas kostja poolt esitatud küsimustele 22.03.2023 (dtl 36-45). Seega oleks kostja pidanud tegema otsuse hagejale kindlustushüvitis hüvitamiseks 27.03.2023. Hageja saab nõuda kostjalt viivist vastavalt VÕS § 113 ja § 94 alusel alates 28.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.09.2024. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise 12084 eurot. 57) Seega on kostja olnud perioodil 27.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.09.2024 viivituses 537 päeva ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 2119,18 eurot. 58) Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning edasi võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. 59) Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja:  kindlustushüvitise 12 084 eurot;  kohtumenetluse eelsed õigusabikulud summas 2 888 eurot;  sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt (12 084 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.09.2024 summas 2119,18 eurot;  viivise põhivõlgnevuselt (12 084 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 14.09.2024 kuni põhinõude (12 084 eurot) täitmiseni. 60) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja õigeks lahendamiseks tähtsust. Menetluskulude jaotus 61) Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

2-23-12916 62) Pooled on kohtumenetluses teinud vastastikku kompromissettepanekuid asja lahendamiseks menetlusökonoomilisemalt kompromissi sõlmimise teel. Hageja on teinud ettepaneku, et kostja tasuks hagejale vaidluse lõpetamiseks kompromissi korras 15 000 eurot ning kostja on vastukaaluks teinud omapoolse ettepaneku tasuda hagejale 3000 eurot (vt 05.03.2024 kohtuistungi protokoll, dtl 290-296). 63) Kohus tegi pooltele TsMS § 4 lg 4 kohaselt samuti kompromissettepaneku 05.03.2024 kohtuistungil: kostja tasub hagejale 10 000 eurot ning poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (va hagejale tagastatav pool tasutud riigilõivust) (dtl 290-296). 64) Kohtu 05.03.2024 kompromissettepanekuga nõustus 19.03.2024 hageja (dtl 302), kuid kostja teatas 18.03.2024, et ei nõustu kohtu kompromissettepanekuga (dtl 299). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba enne kohtumenetlust toimus poolte vahel 2023 juunis Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja vahendusel lepitusmenetlus (dtl 46-48), mis ebaõnnestus kostja vastuseisu tõttu. Kindlustuslepitaja tegi pooltele 11.06.2023 ettepaneku kaaluda kindlustusandjal kahju osalist hüvitamist, millest kindlustusandja 13.06.2023 keeldus, mistõttu loeti lepitus edutuks ja lepitusmenetlus lõpetati 19.06.2023. Seejuures oli lepitaja seisukohal, et vaidluse saaks lahendad avaldaja nõude osalise rahuldamisega (dtl 46-48). 65) Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. See tähendab, et TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-18-17, p 17). 66) Hageja esitas 12.09.2023 hagiavalduses kostja vastu põhinõudeks 18 438 eurot (dtl 19). Kohus rahuldab käesoleva otsusega hageja nõudest 12 084 eurot (kindlustushüvitise nõude) ja 2888 eurot (kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõude), so kokku 14 972 eurot (lisaks viivise nõude). Seega rahuldab kohus hagi sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja (15 000 eurot; dtl 290-296). Kohtu arvates on kostja, keeldudes kohtumenetluse eelselt kindlustuslepitaja lepitusmenetlusest ja ka kohtumenetluses nii hageja kui kohtu kompromissettepanekust, põhjendamatult venitanud käesoleva vaidluse lahendamist. Sellest tulenevalt on õiglane jätta TsMS § 163 lg 2 kohaselt kõik tsiviilasja nr 2-23-12916 menetluskulud kostja kanda. 67) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 68) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei

2-23-12916 määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 69) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. 70) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.