13. september 2024, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Aspen Grupp OÜ hagi PREV OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 063,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aspen Grupp OÜ (registrikood 11317, e-post [email protected]); esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (epost: [email protected]) Kostja: PREV OÜ (registrikood 14853309; e-post: [email protected]); seaduslik esindaja Indrek Pappa; lepinguline esindaja Andrus Viilver (e-post: [email protected])
Menetlusviis/ Kohtuistung
11. mai 2023, osalesid adv Raul Talts ja Andrus Viilver, poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Aspen Grupp OÜ loobumine nõudest 9731,10 euro ulatuses (sh põhivõlg 357,82 eurot) ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Ülejäänud osas rahuldada Aspen Grupp OÜ hagi PREV OÜ vastu osaliselt.
3.Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga põhivõlg 31 500,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6515,41 eurot. PREV OÜ on nende solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
4.Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised põhivõlgnevuse summalt (29. detsembri 2023 seisuga 31 500,25 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates
30.detsembrist 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui 24 990,65 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
5.Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja Aspen Grupp OÜ Pärnu Maakohtu tsiviilasjas 2-19-150 kantud menetluskulud summas 710,14 eurot ja 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised menetluskuludelt summas 145,78 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
2-21-20193
6.Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised p-s 5 märgitud menetluskulude summalt (710,14 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30. detsembrist 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui põhinõude summas. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 219-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
7.Hageja menetluskuludest jääb 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aspen Grupp OÜ esitas 28. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi PREV OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja Aspen Grupp OÜ tellijana ja Pärnu REV Ehitus OÜ töövõtjana sõlmisid 05. märtsil 2018 töövõtulepingu nr 18-03 Tallinnas Ülemiste kaubanduskeskuse Rimi kaupluse suletud osas katusekonstruktsioonide ja sellega seotud kommunikatsioonide lammutustööde teostamiseks.
3.Pärnu REV Ehitus OÜ lammutas ja vedas ära lepingus sätestatud koguses ehituskonstruktsioonid. Aspen Grupp OÜ korraldas Pärnu REV Ehitus OÜ kulul prügikonteinerite tühjenduse ja prügi utiliseerimise kogumaksumusega 10 760 eurot, millele lisandub käibemaks. Pärnu REV Ehitus OÜ teostas lisatöid Aspen Grupp OÜ tellimusel, mille osas tehti lepingujärgsest tasust mahaarvamine kogusummas 30 675 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku kuulus Pärnu REV Ehitus OÜ poolt lepingu alusel lõppastmes tasumisele 40 085 eurot (60 000 + 10 760 – 30 675), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 48 102 eurot.
4.Pärnu REV Ehitus OÜ lepingujärgset tasu ei tasunud, mistõttu esitas Aspen Grupp OÜ 28. juunil 2018 nõude lepingujärgse tasu saamiseks kogusummas 48 102 eurot.
13.juulil 2018 sõlmisid Aspen Grupp OÜ ja Profintec OÜ kokkuleppe, millega Profintec OÜ kohustus täitma Pärnu REV Ehitus OÜ töövõtulepingust nr 18-03 tuleneva nõude 48 102 eurot Aspen Grupp OÜ ees ning tasuma võlgnetava summa maksegraafiku alusel. Profintec OÜ tasus 13. juuli 2018 kokkuleppe alusel Aspen Grupp OÜ-le kokku 15 000 eurot ehk maksegraafiku esimesed kolm makset. Profintec OÜ ei tasunud järgnevaid makseid mille tähtajad olid 31. august 2018, 15. september 2018 ja 30. september 2018.
5.30. augustil 2018 sõlmisid Aspen Grupp OÜ ja Pärnu REV Ehitus OÜ kokkuleppe nr 300818, millega Aspen Grupp OÜ võttis tagasi 28. juuni 2018 esitatud töövõtutasu maksmise nõude. Samaaegselt leppisid Aspen Grupp OÜ ja Pärnu REV Ehitus OÜ kokku, et Pärnu REV Ehitus OÜ jääb
2-21-20193 garandina VÕS § 155 tähenduses garanteerima Aspen Grupp OÜ ja Profintec OÜ vahel 13. juulil 2018 sõlmitud kokkulepet.
6.Pärnu REV Ehitus OÜ ega Profintec OÜ võlgnevust Aspen Grupp OÜ ees ei likvideerinud, mistõttu pöördus Aspen Grupp OÜ Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ vastu kohtusse võlgnevuse ja viiviste nõudes (tsiviilasi nr 2-19-150).
7.Pärnu Maakohus tsiviilasjas 16. juuli 2020 otsusega rahuldas Aspen Grupp OÜ hagi. Kohus mõistis Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 33 102 eurot ja viivise seisuga 15. juuli 2020 summas 4668,46 eurot. Kohus mõistis Pärnu REV OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja ka viivise alates 16. juulist 2020 tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõlg s.o 33 102 eurot. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ kanda ning mõistis neilt välja Aspen Grupp OÜ menetluskulud 3830 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Pärnu REV Ehitus OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-19-150 maakohtu 16. juuli 2020 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 19. aprilli 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-150 jättis Pärnu REV Ehitus OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus mõistis Pärnu REV Ehitus OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitise 1567 eurot 80 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilasjas nr 2-19-150 tehtud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2021 otsus nr 2-19-150 jõustusid Riigikohtu 01. novembri 2021 määrusega, millega ei võetud Pärnu REV Ehitus OÜ kassatsioonkaebust menetlusse.
9.Pärnu kohtutäitur Rocki Albert algatas Aspen Grupp OÜ 02. novembri 2021 täitmisavalduse alusel Pärnu REV Ehitus OÜ suhtes Pärnu Maakohtu 16.07.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-19-150 tulenevates nõuetes täiteasja nr 176/2021/3169 ja OÜ Profintec suhtes Pärnu Maakohtu 16.07.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-19-150 tulenevates nõuetes täiteasja nr 176/2021/3170. Kohtutäitur algatas eraldi täiteasjad seetõttu, et võlgnikud olid eraldiseisvad isikud, olgugi, et nõue oli solidaarne.
10.Pärnu REV Ehitus OÜ ega Profintec OÜ otsuseid täielikult täitnud ei ole, s.t Aspen Grupp OÜ-le väljamõistetud põhivõlgnevust koos viivisega ega ka Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega väljamõistetud menetluskulusid koos viivisega täies mahus tasutud ei ole. Täitemenetluses nr 176/2021/3169 on Aspen Grupp OÜ-le laekunud 6626,22 eurot. Täitemenetluse nr 176/2021/3170 on Aspen Grupp OÜ-le laekunud Profintec OÜ-lt 2876,96 eurot.
11.Aspen Grupp OÜ-le on teatavaks saanud, et Pärnu REV Ehitus OÜ ning kostja PREV OÜ vahel on toimunud ettevõtte üleminek, mistõttu kostja vastutab solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ kohustuste, s.h tsiviilasjas nr 2-19-150 tehtud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsuse täitmise eest.
12.Hageja algses hagis palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 33 120 eurot, 28. detsembri 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8517,64 eurot ning viivise põhivõlgnevuse summalt (33 120 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 29. detsembrist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui põhinõude summas. Samuti hageja taotles kostjalt hageja kasuks välja mõista Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-150 Pärnu REV Ehitus OÜ-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud 710,14 eurot, menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja 28. detsembri 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8,87 eurot ning edasi viivise menetluskulude summalt (710,14 eurot) alates 29. detsembrist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivist kokku mitte rohkem kui põhinõude summas.
13.Menetluse käigus hageja 1. detsembril 2022, 22. mail 2023, 10. oktoobril 2023 ja 29. detsembril 2023 täpsustas nõude koosseisus oleva põhivõla ja kõrvalnõuete arvestust. Viimase täpsustuse kohaselt
2-21-20193 hageja võttis aluseks tsiviilasjas nr 2-19-150 välja mõistetud põhivõla (33 102 eurot), 15. juuli 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised (4668,46 eurot) ja jooksvad viivised alates 16. juulist 2020, laekumisi arvestab kuupäevadest, mil laekumised toimusid kohtutäitur Rocki Alberti ametialasele pangakontole. Tsiviilasjas nr 2-19-150 16. juulil 2020 tehtud kohtuotsuse täitmiseks alustatud täitemenetlustest võlgnikelt Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profitec OÜ-lt hagejale laekunud summadest (kokku 9713,10 eurot) on arvestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 2 kohaselt tasutuks esmalt võlgniku kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Viiviste katteks on hageja arvestanud Profintec OÜ ja Pärnu REV Ehitus OÜ laekumistelt kokku 9375,72 eurot. Selle summa võrra piirab hageja täiendavalt kokku väljamõistetavate viiviste summat. Hageja on algsest põhinõudest summas 33 102 eurot lahutanud täitemenetluste raames juba makstud viiviste summa 9373,28 eurot ning saanud tulemuseks 23 728,72 eurot, mis on ühtlasi maksimaalseks viiviste summaks, mille väljamõistmist hageja PREV OÜ-lt taotleb.
14.29. detsembril 2023 esitatud täpsustatud nõude kohaselt hageja lõplikuks nõudeks jäi: 1) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 32 762,18 eurot ja 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 5438,19 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest. 2) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised põhivõlgnevuse summalt (32 782,62 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30. detsembrist 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui 23 728,72 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest. 3) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja Aspen Grupp OÜ Pärnu Maakohtu tsiviilasjas 2-19-150 kantud menetluskulud summas 710,14 eurot ja 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised menetluskuludelt summas 145,78 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest. 4) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised p-s 3 märgitud menetluskulude summalt (710,14 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30. detsembrist 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui põhinõude summas. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 219-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest. 5) Jätta kõik menetluskulud kostja PREV OÜ kanda.
15.Võrreldes esialgselt esitatud hagiga hageja vähendas nõuet menetluse ajal solidaarvõlgnikelt laekunud summade võrra ja algses hagiavalduses ekslikult märgitud põhivõla tõttu. 29. detsembril 2023 menetlusdokumendis hageja teatas, et vähendatud nõude osas loobub hagist (täpseid vähendamise summasid esitamata).
16.Hageja palub kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 5806 eurot (millest riigilõiv 1000 eurot, äriregistri dokumentide saamise kulu 51 eurot ja 4680 eurot lepingulise esindaja kulud (tasu 39 tunni eest, á 120 eurot) ja 75 eurot sõidukulu (250 km, arvestusega 0,30 eurot/km)) ning kohustada kostjat tasuma hagejale viivist menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud selle tsiviilasjaga, hageja on käibemaksukohustuslane ja menetluskulude nimekiri on koostatud ilma käibemaksuta summades.
2-21-20193
KOSTJA VASTUS
17.Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr 2-19-150 tegi Pärnu Maakohus 16. juulil 2020 otsuse, millega rahuldas Aspen Grupp OÜ hagi. Kohus mõistis Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 33 102 eurot ja viivise seisuga 15. juuli 2020 summas 4668,46 eurot. Kohus mõistis Pärnu REV OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. juulist 2020 kuni põhivõla tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõlg s.o. 33 102 eurot. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ kanda ning mõistis neilt välja Aspen Grupp OÜ menetluskulud summas 3830 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohus 19. aprilli 2021 otsusega jättis Pärnu REV Ehitus OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Lisaks mõistis Ringkonnakohus Pärnu REV Ehitus OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitise 1567 eurot 80 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-19-150 jõustusid Riigikohtu 01. novembri 2021 määrusega Pärnu REV Ehitus OÜ kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta.
18.Aspen Grupp OÜ esitas Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile Pärnu REV Ehitus OÜ suhtes kaks täitmisavaldust, milliste alusel algatas kohtutäitur 08. novembril 2021. a. täitemenetlused: 1) täiteasi nr 176/2021/3169, mille järgi kuulunuks tasumisele 42 878,46 eurot põhinedes peaasjalikult Pärnu Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-150. 2) Täiteasi nr 176/2021/3171, mille järgi kuulunuks tasumisele 1813,80 eurot põhinedes peaasjalikult Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-150 menetluskuludega seonduvalt.
19.Aspen Grupp OÜ esitas avaldused täitemenetluse algatamiseks kohtuotsuste jõustumisele järgmisel päeval s.o 02. novembril 2021.a. Pärnu REV Ehitus OÜ-l puudus võimalus kohtuotsustest tuleneva tasumiseks täitemenetluse väliselt, sh ka täitekulude vältimiseks, mille suurus kahe algatatud täiteasja mõistes võib küündida maksimaalselt 3000 euroni.
20.Pärnu REV Ehitus OÜ esitas täiteasjades 176/2021/3169 ja 176/2021/3171 Aspen Grupp OÜ-le korduvaid taotluseid maksegraafiku sõlmimiseks nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri määratud tähtaja jooksul. Aspen Grupp OÜ sellega ei nõustunud, ei nõustutud ka Pärnu REV Ehitus OÜ taotlusega täiteasjades 176/2021/3169 ja 176/2021/3171 nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri määratud tähtaja pikendamiseks.
21.Kujunenud olukorras Pärnu REV Ehitus OÜ tasus nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri määratud tähtaja jooksul täiteasjas 176/2021/3171 kogu Aspen Grupp OÜ nõude koos täituritasuga summas 1827,20 eurot ja kohtutäitur Rocki Albert lõpetas 20. jaanuaril 2022. a. menetluse täiteasjas nr 176/2021/3171 seoses nõude täieliku tasumisega. Pärnu REV Ehitus OÜ tasus täiteasjas 176/2021/3169 vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri määratud tähtaja jooksul 10% kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlgnevusest, s.o 3312 eurot. Lisaks eeltoodule Pärnu REV Ehitus OÜ 31. jaanuaril 2022. a. tasus 1854,14 eurot täiteasjas 176/2021/3171.
22.Pärnu REV Ehitus OÜ ei ole saanud Aspen Grupp OÜ-lt aktsepti kohtutäituri vahendusel korduvalt esitatud ettepanekutele sõlmida maksegraafik kaheaastase maksetähtajaga, kuid jätkas kohtuotsusega väljamõistetu regulaarset hüvitamist taotletud maksegraafiku alusel.
23.Aspen Grupp OÜ ei ole kuni käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamiseni nõudnud PREV OÜlt mingilgi moel, mistahes õiguslikul alusel hagiavalduses esitatud nõude täitmist.
24.Kostja andmetel olid Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ solidaarvõlgnikena 2022.a juunikuu seisuga võlgnevust vähendanud ca 9500 euro ulatuses.
2-21-20193 Kostja, tunnistamata ja/või õigeks võtmata tema vastu esitatud nõudeid, tegi hageja arvestuste analüüsi ja omapoolsed arvestused. Kostja arvestused võlgnevuse suuruse kohta erinevad hageja arvestustest ennekõike solidaarvõlgnike teostatud tasumiste debiteerimisjärjekorrast. Kostja vähendas solidaarvõlgnike tasutud summade võrra, millest on lahutatud täituritasu, põhinõuet saades tulemiks 23 388,90 (kakskümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend eurosenti). Lisaks tuvastas kostja erinevalt hageja nõude kujunemise arvestusest täitemenetluse aegse viivise, saades selle lõppsummaks 4970,51 eurot. Liites nimetatud summale viivise kuni 16. juulini 2020 ning viivise 17. juulist 2020 kuni täitemenetluse algatamiseni 01. novembril 2021, kujunes viivise kogusummaks 13 074,60 eurot. Hageja 29. detsembri 2023. a vastuse punktis 2.1. esitatud koguvõlgnevõlgnevuse summast (39 063,29 eurot) erineb kostja arvestuste tulem ca 2000 euro võrra, olles tasemel ca 37 000 eurot (23 388,9+13 074,6+menetluskulud hageja redaktsioonis). Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku tasuda kokkuleppeline summa 30 000 eurot võrdsete osamaksetena 18 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise kuule järgnevast kuust. Kompromissile mittejõudmise korral palub kostja võimaliku maksejõuetuse vältimiseks määrata kohtul otsusega väljamõistetavate summade tasumise kord - ositi võrdsetes osades tasumine ning määrata tasumise aeg 18 kuud või alternatiivselt kohtu äranägemisel.
25.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, määrata kostja menetluskulude suuruseks õigusabikulud 3995 eurot ja kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega, kostja on käibemaksukohustuslane ja taotleb õigusabi kulu väljamõistmist käibemaksuta summas.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega kohtuistungitel suuliselt, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja vähendatud nõude osas tuleb vastu võtta nõudest loobumine ja selles osas menetlus lõpetada.
27.Hagiavalduse kohaselt on kostja PREV OÜ solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud rahasummade tasumise eest, kuna Pärnu REV Ehitus OÜ ettevõte on üle läinud PREV OÜ-le.
28.Kostja hageja nõuet ei tunnista, kuid on kogu menetluse jooksul esitanud vastuväiteid ainult nõude suurusele. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid Pärnu REV Ehitus OÜ ning kostja PREV OÜ vahel on toimunud ettevõtte ülemineku ja kostja solidaarvastutuse kohta. Sisuliselt kostja kinnitas ka ettevõtte üleminekut, kui leidis, et ei vastuta Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega Pärnu REV Ehitus OÜ-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude eest, sest seda kohustust ei olnud ettevõtte ülemineku ajaks veel olemas.
29.Hageja on tõendanud, et Pärnu REV Ehitus OÜ on võlaõigusseaduse (VÕS) 4. jaos sätestatuga kooskõlas ettevõtte kostjale üle andnud. Hagiavaldusele on lisatud 22. novembril 2019 notar Margus Veskimäe tõestatud „Osaühingu asutamisotsus ning avaldus osaühingu registreerimiseks äriregistris“ (edaspidi nimetatud notariaalakt) (I kd, lk 48-51). Osaühingu asutamise otsuse kohaselt on Pärnu REV Ehitus OÜ otsustanud asutada osaühingu ärinimega PREV OÜ, osakapitali kavandatav suurus 2500 eurot. Asutamisotsuse p 4 kohaselt tasub osa eest asutaja (Pärnu REV Ehitus OÜ) osa nimiväärtuse mitterahalise sissemaksega enne registripidajale esmakande avalduse esitamist. Mitterahalise sissemakse esemeks on ehitustegevusega tegelev ettevõte, mille täpne koosseis on kirjeldatud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus. Mitterahalise sissemakse eseme väärtust hindab vastavalt põhikirjale juhatus ja vajadusel kontrollib hindamist audiitor. Notariaalakti lisaks on ka Pärnu REV Ehitus OÜ (lepingus Üleandja) ja PREV OÜ (asutamisel) (lepingus nimetatud Ühing) vahel 20. novembril 2019 sõlmitud „Mitterahalise sissemakse üleandmise
2-21-20193 leping“ (edaspidi Leping) (I kd, lk 56). Lepingu punktis (A) konstateeritakse, et Üleandjale kuulub ehitustegevusega tegelev ettevõte, mille täpne koosseis ja vara on kirjeldatud Lepingu lisas 1 (edaspidi Vara). Lepingu kokkuleppe osa punkti 1 kohaselt Üleandja annab mitterahalise sissemakse esemeks oleva Vara Lepinguga üle Ühingule ja Ühing võtab selle vastu. Notariaalakti lisaks on ka „Juhatuse kinnitus ja mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise akt“ (I kd, lk 63), milles PREV OÜ juhatuse liige Indrek Pappa kinnitab, et: -
asutamise käigus on Ühing omandanud mitterahalise sissemaksena ehitustegevusega tegeleva ettevõtte, mille täpne koosseis on kirjeldatud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus - osaniku Pärnu REV Ehitus OÜ ja PREV OÜ vahel on 20. novembril 2019 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise leping, millega Pärnu REV Ehitus OÜ on andnud käesoleva akti punktis 2 nimetatud vara mitterahalise sissemaksena PREV OÜ-le üle ja PREV OÜ on selle vastu võtnud. Kohtule esitatud andmetel oli PREV OÜ juhatuse liige Indrek Pappa ka Pärnu REV Ehitus OÜ juhatuse liige. Pärnu REV Ehitus OÜ tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (registrikaart I kd, lk 64 – 67). Seega ettevõtte tüüp, asukoht, tegevusala ning juhtorgan kattuvad PREV OÜ puhul täies ulatuses. Lisaks ka AS Pärnu REV on ettevõtte veebilehel (I kd, lk 68-69) kinnitanud, et AS Pärnu REV konsolideeritud gruppi kuuluv Pärnu REV Ehitus OÜ andis alates 20. novembrist 2019 oma ehituse äritegevuse ümberstruktureerimise käigus üle PREV OÜ-le.
30.Pärnu REV Ehitus OÜ ettevõtte materiaalsed ja immateriaalsed vahendid, s.h töölepingud on Pärnu REV Ehitus OÜ poolt kostjale üle antud (I kd, lk 57 – 62). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu lisas nr 1, „Ehitustegevusega tegeleva ettevõtte koosseis“ (I kd, lk 57-62) punktis 1 on loetletud üleantavad krediidi- ja muud finantseerimislepingud, üüri- ja rendilepingud, põhivara, tarnijatega sõlmitud lepingud, klientidega sõlmitud lepingud, tugiteenuste lepingud, kindlustuslepingud ja – poliisid, töötajad, töö- ja teenistuslepingud; majandustegevusteated ja tegevusload, muu eespool kirjeldamata varana materjalide varud Pärnus, Energia tn 6 laos. Ettevõtte koosseisu dokumendi punkti 2 kohaselt raha ja pangakontod, lepingute alusel tasutavate ja laekuvate summade jäägid ning muud muutuvad õigused ja kohustused fikseeritakse ja antakse üle bilansipäeva seisuga, milleks on 01. detsember 2019. Punktis 3 märgitakse, et „sõltumatult käesolevas Lepingu lisa 1 punktis 1 loetletud varast annab Üleandja Ühingule üle ka Lisa 1 punktis 1 kirjeldamata vara, mis kuulub üleantavasse ettevõttesse.“ TsÜS § 66 ja üleantava ettevõtte koosseisu loetelu p 3 kohaselt hõlmab ettevõtte üleandmisega kostjal üle läinud vara ka kohustusi, mida nimekirjas märgitud ei ole, kuid mis kuuluvad üleantavasse ettevõttesse.
31.VÕS § 183 lg-s 1 nähakse ette, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et kostja ei vastuta 16. juuli 2020 otsusega solidaarvõlgnikelt REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt väljamõistetud menetluskulude ja nendelt nõutava viivise tasumise eest, kuna nõue ei olnud ettevõtte ülemineku ajal veel sissenõutav. Hageja nõude aluseks olev võlasuhe Pärnu REV Ehitus OÜ-ga tekkis 05. märtsil 2018 sõlmitud töövõtulepingust ja sellest tulenevate nõuetega pöördus hageja Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ vastu kohtusse 2019. aastal (menetluse algatamise aastale viitab tsiviilasja numbris 2-19-150 keskmine number). Maakohtu 16. juuli 2020 otsuses (I kd, lk 10 – 28) kirjeldatud hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koostati hagiavaldus 04. jaanuaril 2019, 2019.a veebruaris on kostja hagile vastanud. Seega kohtumenetlus algas enne ettevõtte 20. novembril 2019 üleminekut. Kuna Pärnu REV Ehitus OÜ ja kostja juhatuse liige on sama isik, pidi kostjale teada olema nii võlgnevuse olemasolu, kui selle üle toimuv kohtuvaidlus, mille käigus tekkinud menetluskulud Pärnu REV Ehitus OÜ-lt välja mõisteti.
2-21-20193 Kohtumenetlus oli seotud kostjale üleantud ettevõtte tegevusega, hagejale ettevõtte üleminekust ei teatatud, mistõttu hageja ei saanud taotleda PREV OÜ kaasamist kostjana menetlusse juba tsiviilasjas nr 2-19-150. Menetluskulude väljamõistmise kohtulahendi tegemise ja jõustumise ajaks ei olnud möödunud VÕS § 183 lg-s 1 sätestatud 5-aastane tähtaeg. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Pärnu REV Ehitus OÜ ettevõtte kostjale üle minekuga omandas kostja Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ka kohustuse tasuda ehitustegevusega seotud kohtuvaidluses tekkinud menetluskulud ja viivised menetluskuludelt, mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast ettevõtte üleminekut. Hagist osaline loobumine
32.Peamine vaidlus poolte vahel oli nõude suuruse üle, selle tõttu pooled ei jõudnud ka kokkuleppele. Menetluse käigus hageja mitmel korral täpsustas nõude suurust. 28. detsembril 2021 esitatud algses hagiavalduses hageja oli põhinõude suuruseks 33 102 euro asemel ekslikult märkinud 33 120 eurot, arvestanud suuremalt summalt ka viiviseid. Lisaks ilmnes, et arvesse on võtmata enne hagi esitamist solidaarvõlgniku Pärnu REV Ehitus OÜ poolt täitemenetluses 10. detsembril 2021 tasutud 3131,16 eurot. Ka menetluse ajal on Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt laekunud makseid. Laekunud summade arvelt hageja vähendas nõuet ja teatas, et vähendatud nõude osas loobub hagist. Hageja ei ole nõude vähendamise ja hagist loobumise ulatust numbriliselt selgelt välja toonud.
33.Algses hagis nõudis hageja kostjalt põhivõlga 33 120 eurot, 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt 8517,64 eurot ja alates hagi esitamisest viivist protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude summa. Hageja on nõuet vähendanud ja hagist osaliselt loobunud kahel alusel: 1) hagiavalduses märgitud suuruses põhivõla ja viivise nõuet hagejal tegelikult olla ei saanud, sest põhivõla suurus oli ekslikult märgitud tegelikust suuremana ning arvestamata oli enne hagi esitamist toimunud osaline tasumine; 2) pärast hagiavalduse esitamist solidaarvõlgnike suhtes algatatud täitemenetlustest sama nõude katteks toimunud laekumiste arvelt. Viimane laekumine oli 1. detsembril 2022.
34.Ekslikult märgitud põhinõude suuruse tõttu on nõue vähenenud põhivõla osas 18 euro võrra. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa oli arvestatud õigelt põhivõlalt (s.o tsiviilasjas 2-19-150 kohtuotsusega välja mõistetud 4668,46 eurole lisandus perioodi eest 16. juuli 2020 – 28. detsember 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 3849,18 eurot, kokku hagi esitamise seisuga sissenõutav viivis oligi hagiavalduses märgitud 8517,64 eurot).
35.Enne hagi esitamist hagejale nõude katteks laekunud 3131,16 euro arvestamata jätmise tõttu oli ebaõige ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa (hageja on laekumise arvestanud selle viivise katteks). Neid asjaolusid arvesse võttes oli hageja nõue 28. detsembril 2021 hagiavalduse esitamise seisuga järgmine: põhivõlg 33 102 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5386,48 eurot ehk hageja nõue kokku summas 3149,6 eurot oli põhjendamatu. Kohus arvestab seda menetluskulude jaotamisel.
36.Pärast hagi esitamist on hagejale nõuete katteks solidaarvõlgnikelt laekunud veel 6581,94 eurot, millest kohtule esitatud andmetest järelduvalt hageja arvestas viivise katteks 6242,12 eurot ja põhivõla katteks 339,82 eurot (vt tabel ja hageja selgitused II kd, lk 79 – 81). Kõik laekumised kokku olid 9713,1 eurot, sellest viivise katteks 9373,28 eurot ja põhivõla katteks 339,82 eurot, põhivõla vähenemine veel 18 euro võrra on seotud eksimusega hagiavalduses summa märkimisel. Seega hageja loobub hagist kokku 9731,10 euro ulatuses (18 + 9713,1).
37.TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Hagist loobumise avaldust sisaldav menetlusdokument on kostjale TsMS § 429 lg 3 kohaselt edastatud, kostja loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Hageja on hagist loobunud osaliselt
2-21-20193 ning kohus ei ole selle kohta määrust teinud, seetõttu kohus TsMS § 442 lg 5 alusel võtab hageja osaliselt hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse kohtuotsusega. Hageja nõude suurus
38.Pooled ei vaielnud täitemenetlustest hagejale laekunud summade suuruse üle, kuid ei jõudnud üksmeelele, milliste kohustuste katteks tuleb laekumised arvestada ning kui suur on sellest tulenevalt põhinõue ja viivisevõlgnevus. Kostja vastuseks hageja viimase nõude täpsustuse alusel tegi oma arvestused, arvestades kõik laekumised põhivõla ja täitemenetluse kulude katteks, kostja arvestustes põhivõla jääk on 23 388,90 eurot. Lisaks arvutas kostja välja täitemenetluse aegse viivise = 4970,51 eurot. Liites sellele viivise kuni 16. juulini 2020 ja alates 17. juunist kuni täitemenetluse algatamiseni
1.novembril 2021 on kostja arvestustes viivise kogusumma 13 074,60 eurot. Nende arvutuste põhjal kostja tegi hagejale kompromissettepaneku: kostja tasub hagejale kokkuleppelise summa 30 000 eurot osamaksetena 1,5 aasta (18 kuu) jooksul. Pooled kompromissile ei jõudnud, kostja ei ole hagejale midagi tasunud.
39.Kohus ei nõustu hageja esitatud nõude arvestustega ning täitemenetluses toimunud laekumiste põhivõla ja viiviste katteks arvestamisega See ei mõjuta hagist loobumist, kuid mõjutab hagi rahuldatud osas nõude koosseisus põhivõla ja viiviste proportsiooni ja suurust. Hageja on arvestanud enamuse täitemenetluses laekunud summadest viivise katteks, sh selle viivise katteks, mis on sissenõutavaks muutunud pärast täitemenetluse alustamist.
40.Kohus menetluses juhtis hageja tähelepanu täitemenetluses kõrvalnõuete tasumise arvestamise regulatsioonile: täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Kohus jääb seisukohale, et TMS § 56 lg 2 on erinorm VÕS § 88 suhtes, täitemenetluses määratakse nõude siseselt täitmise järjekord TMS § 56 lg 2 alusel, pooled seda ise muuta ei saa. Sellest tulenevalt arvestatakse ja tasutakse ka täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivise summa viimases järjekorras pärast põhivõla tasumist. Hageja tõlgendus, et esmajärjekorras tasutakse kulude kõrval viivist, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetluse alustamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega või viivisega, mis muutub sissenõutavaks täitemenetluse jooksul, võib kaasa tuua hageja alusetu rikastumise, sest kui võlgnikul ei ole vahendeid, et menetluse algatamise järel koheselt kogu viivisevõlgnevus tasuda, ei olegi võlgnikul võimalik põhivõla täitmiseni jõuda, sest iga päevaga muutub täiendavalt sissenõutavaks põhivõlalt arvestatud viivis. Praeguses asjas on hageja küll piiranud viivise kogusummat põhivõla summaga, kuid aktsepteerida ei saa hageja soovi tekitada seaduse tõlgendamisega olukorda, kus see summa täitub enne põhivõla tasumiseni jõudmist.
41.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et TMS § 56 kohaldub üksnes vara puhul, mida on võimalik arestida ja müüa. Kohus nõustub kostjaga, et TMS § 56 lõike 2 sõnastuses tähendab väljend „arest“ ka arvelduskontode aresti. Võlgniku konto arestimist varale sissenõude pööramise viisina nähtub TMS § 43 lg-st 11 ja TMS §-st 115. Kohtu hinnangul sätestab TMS § 56 „Nõude rahuldamise ulatus“ sissenõudja rahalise nõude täitmiseks täitemenetlusest saadud raha erinevate kohustuste katteks arvestamise üldreeglina. Täitemenetluses nõuete rahuldamise järjekorras ei tehta ette erisusi selle põhjal, millisele varale sissenõue raha saamiseks pöörati. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka täitemenetluse seadustiku ülesehitus: TMS § 56 asub täitemenetluse seadustiku 2. osas „Täitemenetlus rahaliste nõuete puhul“ ning selle osa esimeseks peatükiks olevas seadustiku 4. peatükis „Varale sissenõude pööramise üldsätted.“ Järgnevas, 5. peatükis sisalduvad samuti kõikidele rahaliste nõuete täitmiseks alustatud täitemenetlustele kohalduvad reeglid võlgniku vara nimekirja ja vande andmise kohta, täitemenetlusregistri ja elektroonilise arestimissüsteemi kohta. Järgnevates peatükkides (6. – 8.) käsitletakse täpsemalt erinevatele varaliikidele sissenõude pööramise korda, kuid ei reguleerita nõude sisest rahuldamise järjekorda. Nii on 6. peatükk sissenõude pööramine vallasasjadele (sh arestimine ja müük, tulemi jaotamine erinevate sissenõudjate vahel, kuid ei käsitleta
2-21-20193 nõude sisest järjekorda); 7. peatükk räägib sissenõude pööramisest varalistele õigustele, sh § 115 sissenõude pööramisest konkreetselt võlgniku kontole ja konto arestimise korda, § 119 sätestab samuti rahalistest nõuetest saadava tulemi jaotamist erinevate sissenõudjate vahel, mitte nõude sisese rahuldamise järjekorda); 8. peatükk sissenõude pööramine kinnisasjale, nähakse ette erisusi tulemi jaotamisel sissenõudjate vahel.
43.Nõustuda ei saa ka kostjaga, et täitemenetlustest hagejale laekunud summad tuleb lugeda üksnes põhivõla katteks. Võlgnikul ei ole ilma sissenõudjaga kokku leppimata õigust täitemenetluses määrata, millise kohustuse katteks tasutu arvestatakse. Kostja on ise viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2012 otsusele tsiviilasjas 3-2-1-162-12 (p 16), milles märgitakse: „Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus jätnud seejuures tähelepanuta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg-s 2 sätestatu. Nimetatud lõike järgi loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. /.../ Ka VÕS § 88 lg 8 näeb (täitemenetlusevälise täitmise korral) ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kolleegium on seisukohal, et TMS § 56 lg 2 (nagu ka VÕS § 88 lg 8) ei keela pooltel järjekorda teisiti kokku leppida, v.a täitekulude osas.“ Seega ka Riigikohus on seisukohal, et täitemenetluses nõude täitmisele VÕS § 88 sätted ei kohaldu ning nõude tasumise järjekord määratakse TMS § 56 lg 2 alusel, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et solidaarvõlgnikud Pärnu REV Ehitus OÜ või Profintec OÜ oleksid hagejaga nõuete tasumise järjekorra muutmiss kokku leppinud.
44.Kohtutäituri andmetel (I kd, lk 159-162) täidetakse täitemenetlustes 176/2021/3169 ja 176/2021/3170 solidaarvõlgnevust kogusummas 41 600,46 eurot, viitega, et summale lisandub täiendav viivis. Vastuseks hageja lepingulise esindaja pöördumisele täiendava viivise kindlaksmääramise kohta on kohtutäitur selgitanud (II kd lk 36), et kui menetluse algatamisel esitatud nõue saab täidetud, pöördub kohtutäitur reeglina sissenõudja poole, et täpsustada täiendavate viiviste arvestus ning lisab teatud viivised seejärel menetlusse. Täitemenetluse jooksul sissenõutavaks muutuv viivis ei ole kohtu hinnangul käsitatav „menetluse algatamisel esitatud nõudena“. Seega kohtutäitur lähtub samuti TMS § 56 lg-s 2 sätestatust.
45.Eeltoodu alusel kohus jääb menetluses pooltele selgitatud seisukoha juurde, et pärast täitemenetluse algatamist sissenõutavaks muutuv viivise summa arvestatakse ja tasutakse viimases järjekorras, pärast põhinõude tasumist. Hageja ei saa täitemenetluses toimunud laekumiste arvelt lugeda enne põhinõuet tasutuks täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud viiviseid.
46.Hageja arvestuste kohaselt oli 29. detsembri 2023 seisuga kogu võlgnevus 39 063,29 eurot, sh põhinõue alates 31. märtsist 2022 oli 32 762,18 eurot (hagiavalduse esitamisel 33 102 eurot), viivisevõlgnevus põhinõudelt kokku 5438,19 eurot, maakohtu otsusega hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude nõue 710,14 eurot ja menetluskuludelt arvestatud viivised perioodi eest 1. november 2021 – 29. detsemberini 2023 oli kokku 145,78 eurot. Hageja andmetel ei ole pärast 1. detsembril 2022 ühtegi laekumist toimunud. Kohus hageja arvestustega ei nõustu, sest hageja on vastuolus TMS § 56 lg-ga 2 arvestanud kogu täitemenetlusest laekunud raha viivise katteks, sh ka pärast täitemenetluse 2. novembril 2021 alustamist sissenõutavaks muutunud viivise katteks.
47.Täitmisavalduse 02. novembril 2021 esitamise seisuga oli hagejal 16. juuli 2020 kohtuotsusest Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-150 tulenev nõue solidaarvõlgnike vastu: põhivõlg 33 102 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8111,35 eurot (sellest 4668,46 eurot kohtuotsusega summaliselt välja mõistetud ning perioodil 16. juuli 2020 – 2. november 2021 täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 3442,89 eurot). Täitemenetlustest nr 176/2021/3169 ja nr 176/2021/3170 on nende nõuete
2-21-20193 katteks hagejale laekunud kokku 9713,10 eurot. Sellest 9373,28 eurot arvestas hageja viivise katteks ja 339,82 eurot põhivõla katteks. Kuna täitemenetluse alustamisel oli sissenõutava viivise summa 8111,35 eurot, on hageja 1261,93 eurot arvestanud täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Kohus leiab, et TMS § 56 lg 2 kohaselt tulnuks see summa arvestada põhivõla katteks. Kohus selle summa võrra vähendab põhivõla summat. VÕS § 183 lg 1 alusel vastutab kostja põhivõla tasumise eest solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ-ga. VÕS § 100 lg 1 p 1 ja § 108 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude osaliselt (s.t hageja taotletust väiksemas summas) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga olnud põhivõla katteks 31 500,25 eurot (=33 102 – 339,82 – 1261,93).
48.Kohtule esitatud andmetest järelduvalt täitemenetluse alustamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa 8111,35 eurot on täitemenetluses toimunud laekumiste arvelt tasutud. Kuna kohus osaliselt rahuldab hageja nõude põhivõla väljamõistmise osas osaliselt, on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel põhjendatud ka sellelt arvestatud viivise nõue. Võttes arvesse kohtu poolt põhivõla katteks arvestatud laekumisi, on põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna muutunud täitemenetluse ajal alates täitmisavalduse esitamisele järgnevast päevast, 3. novembrist 2021, kuni hageja 29. detsembril 2023 viimaste arvestuste tegemiseni täiendavalt viivis sissenõutavaks kokku 6515,41 eurot järgmiselt:
3.novembrist 2021 – 31. märtsini 2022 põhivõlalt 33 102 eurot viivis kokku 1081,03 eurot . 31. märtsil 2022 tasutud 1747,53 eurost on 355,7 eurot arvestatud viivise ja ülejäänud 1391,83 eurot põhivõla katteks, selle järel on põhivõla jääk 31 710,17 eurot (=33 102 – 1391,83).
1.aprillist 2022 – 17. oktoobrini 2022 põhivõlalt 31 710 eurot viivis kokku 1390,03 eurot. 17. oktoobril 2022 tasutud 54,18 eurot tuleb arvestada põhivõla katteks, kuna selleks ajaks oli täitemenetluse alustamisel sissenõutav viivis tasutud, põhivõla jääk on 31 655,99 eurot (=31 710,17 – 54,18).
18.oktoobrist 2022 – 1. detsembrini 2022 põhivõlalt 31 655,99 eurot viivis kokku 312,22 eurot. 01. detsembril tasutud 155,74 eurot tuleb samuti arvestada põhivõla katteks ning selle järel on põhivõla jääk 31 500,25 eurot (=31 655,99 – 155,74). 02. detsember 2022 – 29. detsembrini 2023 on põhivõlalt 31 500,25 eurot viivis kokku 3732,13 eurot. Kuivõrd hageja on arvestused teinud 29. detsembri 2023 seisuga, sama nõude täitmiseks jätkuvad täitemenetlused solidaarvõlgnike suhtes ning võimalikud täiendavad laekumised mõjutavad nii põhivõla kui viivise suurust, ei arvesta kohus viivist TsMS § 367 kohaselt summaliselt välja kohtuotsuse tegemise seisuga. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise välja seisuga 29. detsember 2023 sissenõutavaks muutunud summas 6515,41 eurot ning alates 30. detsembrist 2023 protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.Hageja piiras viivise summat põhivõla summaga. Hageja arvestas põhivõlast 33 102 eurot maha täitemenetluses laekunud ja hageja poolt viivise katteks arvestatud summa 9373,28 eurot ning sai kostjalt väljamõistetavaks maksimaalseks viivise summaks 23 728,72 eurot. kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa. Kuna kohtu hinnangul tuleb täitemenetlusest laekunud summad jagada põhivõla ja viivise vahel teisiti, on tasutud viivise summa 1261,93 euro võrra väiksem ja vastavalt põhivõlaga piiratud viivise jääk, mille ulatuses kostjalt viivist saab maksimaalselt nõuda, hageja näidatust suurem – 24 990,65 eurot, samas on 1261,93 euro võrra väiksem ka põhivõlg, millest viivist arvestatakse.
50.Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega välja mõistetud menetluskulud 710,14 eurot ja sellelt summalt arvestatud viivise kostjalt väljamõistmise osas tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses. Hageja taotles välja mõista menetluskuludelt alates 1. novembrist 2022 - 29. detsembrini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise summa 145,78 eurot ja alates 30. detsembrist 2023 lisanduvad viivised VÕS § 113 lg
2-21-20193 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku viivist mitte rohkem, kui põhivõla summa (710,14 eurot). Ka selles osas lähtub kohus võlgnevuse suurusest 29. detsembri 2023 seisuga, kuna jätkub täitemenetlus solidaarvõlgniku suhtes.
51.Kõige eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 31 500,25 eurot ja põhivõlalt 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 6515,41 eurot ja põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivised alates 30. detsemberist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 24 990,65 eurot. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja nr 219-150 menetluskulud 710,14 eurot, menetluskuludelt seisuga 29. detsember 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 145 eurot ja alates 30. detsembrist 2023 lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude summa 710,14 eurot. Kõikide nende summade tasumise eest vastutab kostja solidaarselt koos Pärnu REV Ehitus OÜ-ga, kellelt on samad nõuded välja mõistetud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-150. Menetluskulude jaotus
52.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on selles asjas osaliselt menetluse lõpetanud hageja hagist loobumise tõttu ning ülejäänud osas rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui menetluse lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
53.Hageja hagist osaline loobumine on seotud solidaarvõlgnike, mitte kostja poolt nõude tasumisega. Osaliselt on hageja nõuet vähendanud seetõttu, et hageja ise ei arvestanud enne hagi esitamist täitemenetlustest saadud summasid ning hagi oli osaliselt põhjendamatu. Arvestades algses hagis esitatud summasid, moodustas nõude vähendamise ulatus 23%, seda suuremas osas sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete arvelt.
54.Kõrvutades väljamõistetud summasid hageja 29. detsembri 2023 seisuga nõude täpsustuses esitatud summadega, on hageja nõuete rahuldamise arvestuslik ulatus 99,5%, kuid algse nõudega võrreldes sisaldab kostjalt väljamõistetud summa täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivist. Üksnes põhivõla rahuldamise ulatust arvestades on rahuldamise ulatus 95%. Kõiki asjaolusid ja hagi rahuldamise ulatust arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja kanda tema enda menetluskulud täies ulatuses ning 90% hageja menetluskuludest. Hageja menetluskuludest 10% jääb hageja kanda.
55.Kohus leiab, et kuna selles asjas jäi kompromiss sõlmimata, sest pooled ei jõudnud solidaarvõlgnike poolt tasumata summa suuruses kokkuleppele, kostja pakutud 30 000 eurot kattub üksnes põhivõla summaga ning kostja nõuet ei tunnistanud, ei pea kohus õigeks kohaldada TsMS § 163 lg-t 2.
56.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
2-21-20193 (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.