Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
5622,40 eurot Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja: A. K. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
kohtuistung 05.09.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 20.08.2022 sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 3232,06 eurot, viivis põhivõlalt perioodi 16.01.2024- 20.05.2024 eest 139,08 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 763,42 euro ulatuses, intressinõue 996,79 eurot, kiire väljamakse teenustasu nõue 39,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 411,25 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 60,67% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39,33% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 361 eurot.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (361 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 20.05.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja A. K.i vahel 20.08.2022 sõlmitud krediidiliini lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3995,48 eurot, intress 996,79 eurot, 20.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 550,33 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot, kiire väljamakse teenustasu 39,80 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
2.Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.
2.1.Kostja ja E AS (registrikood: xxxx, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 20.08.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 4000 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja sellest 1/365 ehk 0.11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 48.63% aastas. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 8 eurot, krediidi kogukuluga 5324.72 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.
2.2.Kostja on perioodil 20.08.2022 - 15.01.2024 saanud krediiti kokku summas 4318.40 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3 eurot.
2.3.Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasus, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0.11% päevaintressist (nt. saadud krediit 4000* 0.11% = 4.4 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 4000/60=66.67 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1083.34 eurot, millest on arvestatud põhiosa 322.92 eurot, intressi katteks 560.82 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 199.60 eurot.
2.4.Kostjat hoiatati 01.01.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e- posti aadressile xxxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.01.2024, jooksul võlga. Kostjat teavitati, et E AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati juunis 2023, siis oli kostja alates juulist 2023 viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 osamaksete tasumisega. Krediidiandja ütles 15.01.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja emailile xxxx, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.
2.5.Kostjale edastati 08.02.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.
2.6.Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 (Krediidiga seotud kulud/ maksete hilinemisega kaasnevad kulud) kohaselt on krediidiandjal pärast lepingu lõppemist õigus sissenõudmiskulude hüvitist. Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 113 2 lg 2 ja teenusetingimuste hinnakiri, mille kohaselt on sissenõudmiskulud kogusummas kuni 30 EUR (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 EUR ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 EUR), kui nõue on kuni 500 EUR; kogusummas kuni 40 EUR (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 EUR ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 EUR), kui nõue on 501-1000 EUR; kogusummas kuni 50 EUR (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 EUR ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 EUR), kui nõue on üle 1000 EUR. Hageja on teinud sissenõudmiskulutusi 35 eurot, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 07.02.2024 (25 eurot), 19.02.2024 (5 eurot), 05.03.2024 (5 eurot).
2.7.Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 - Maksetega hilinemisega kaasnevad kulud – kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kostjale on edastatud kokku 2 meeldetuletuskirja, millest 1 on tasuta ja 1 tasuline (lisa 8) vastavalt kuupäevadel: 11.12.2023 (tasuta) ja 19.12.2023 (tasuline, 5 eurot). Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 5 eurot.
2.8.Krediidilepingu teenusetingimuste hinnakirjas sätestati kiirmakse tasu 19.90 eurot. Kiirmakse on vabatahtlik teenus, mille kasutamisel väljastatakse krediidisumma Kostjale samal päeval, kui väljamakse taotlus on esitatud, tavapärase 3 tööpäeva asemel. Kostjale teostati kaks krediidisumma väljamakse kiirmakset 29.06.2023. Kiire väljamakse tasu katteks ei ole pärast väljamakset laekumisi toimunud, seega palub hageja Kostjalt välja mõista kiirmakse tasu nõue 39,8 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 13.06.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 05.09.2024 võttis osa hageja, kostja kohtule mitteilmumisest ei teatanud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohtule on esitatud kostja poolt 20.08.2022 digiallkirjastatud laenuleping nr xxxx, mille laenulimiidi summa on 4000 eurot. Leping oli tähtajatu.
Lepingule olid lisatud teenusetingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Hageja selgitas kohtuistungil, et kohtule esitatud lepingudokumendid olid kostjale digitaalselt kättesaadavad allalaetavatena lepingu sõlmimise järgselt E.ee sisselogitud veebikeskkonnas. Kohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et leping oli sõlmitud seadusega nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid. Krediidi kulukuse määr lepingus oli näidatud 48,63% % aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 48,90%, st lepingujärgne krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse määra piiresse.
5.Kas laen on tarbija kasutusse antud Hageja esitas 04.07.2024 menetlusdokumendiga maksekorraldused: (alates dtl 135), mis tõendavad, et kostja pangakontole on üle kantud: 06.12.2022 998 eurot, 23.12.2022 499 eurot 05.01.2023 100 eurot 07.01.2023 750 eurot 19.01.2023 100 eurot 21.01.2023 100 eurot 25.01.2023 170 eurot 30.01.2023 100 eurot 31.01.2023 100 eurot 02.02.2023 50 eurot 07.02.2023 100 eurot 28.02.2023 300 eurot 05.03.2023 100 eurot 06.03.2023 100 eurot 18.03.2023 500 eurot 28.03.2023 18.40 eurot 29.06.2023 120 eurot 29.06.2023 110 eurot Hageja on seega tõendanud, et kostja sai kokku 4315,40 eurot laenuna.
6.Nõude loovutamine Nõude loovutamise kontrollimise eesmärk on esiteks tuvastada, kas hagejal on nõue ning teiseks veenduda, et sama nõudega ei saaks kohtusse tulla algne krediidiandja (väites, et nõuet ei ole loovutatud). Hageja on esitanud krediidiandja teate kostjale nõude loovutamise kohta (dtl 56). Samuti on hageja esitanud algse krediidiandja kinnituskirja nõude loovutamise kohta (dtl 180). Kohtu hinnangul on hageja seega tõendanud, et nõue on loovutatud.
7.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
7.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
7.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud selgitused: Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg- le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 2200.00 eurot kuus (lisa 10, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 200 eurot (Lisa 10, „user profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“). Maksu- ja tolliameti sissetulekute registrist tuvastati viimase nelja kuu regulaarseks sissetulekuks 1260.41 eurot (lisa 10 – „user latest emta log avg income last 4 months 1260.41“ ehk kasutaja EMTA viimase nelja kuu keskmine sissetulek 1260.41 eurot). Kostja arvelduskontode xxxx ja xxxx perioodi 01.04.2022 - 19.08.2022 analüüsi alusel nähtus Kostja sissetulekuna töötasu A OÜ-st krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 4 kuu keskmiselt 1480 eurot (lisa 11). Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 200 eurot (Lisa 10 - user profile expenditure monthly ehk igakuised kulud). Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi (lisa 12). Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse kuus ca 132 (krediidilimiit 4000eur*0.11%*30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,67 eurot, kokku 198,67 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused suurusjärgus 26,94((198,67+200)/1480*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema
sissetulekutest majapidamiskulude määr. Hageja on kohtule esitanud tõendi: „laenutaotlus“ (dtl 79), millest aga ei ole võimalik aru saada, millised andmed on esitanud kostja ise. See ei selgunud ka kohtuistungil koos hagejaga tõendit uurides. Tõendist „MHR ja Taust.ee väljavõte“ (dtl 104) ei nähtu, millal ja kelle kohta päring on tehtud. Hageja on esitanud tõendina ka kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.04.2022-19.08.2022 kohta, milles sisaldub ka konto väljavõtte analüüs (dtl 80). Kohtuistungil tõendit uurides selgus, et analüüs sisaldab kostja kahe konto väljavõtte andmeid üheskoos, st kahelt kontolt tehtud tehingud on ajalises järjekorras üheskoos. Analüüsis on välja toodud, et kostja sai palka A OÜ-st vahemikus 1328-1568 eurot kuus. Analüüsist nähtub, et kostja kulud igas kuus olid aga üle 2000 euro kuus. Konto väljavõttest nähtub, et kostja sai aprillis palka 1328 eurot, võttis kahelt erinevalt krediidiandjalt (Xxxx ja Xxxx) laenu kokku 1200 eurot ning kuu lõpuks oli tal kontol raha 2,49 eurot. Seejärel sai ta kuni järgmise palgapäevani erinevatelt eraisikutelt ülekandeid (summades 5-40 eurot), sh selgitusega „help“. Mais sai kostja palka 1568 eurot, mai kulud olid hageja esitatud analüüsi kohaselt 2027,74 eurot. Juunis sai kostja palka 1544 eurot, juuni kulud olid hageja analüüsi kohaselt 2128,25 eurot. Juulis sai kostja palka 1368 eurot, võttis laenu 359 eurot, juuli kulud olid hageja analüüsi kohaselt 2211,20 eurot ning enne järgmist palgapäeva oli tema konto miinuses 36 sendiga. Hageja esitatud konto analüüsis on välja toodud, et kostja maksis elatist (dokumendis „alimendid“) reeglina 150 eurot kuus (vaid ühes kuus 100 eurot), maksed toidupoodides olid 356-722 eurot (aritmeetiline kuude keskmine kulu 556 eurot kuus), transpordile kulus 111-369 eurot kuus (aritmeetiliselt keskmiselt 265 eurot kuus), kindlustus 35 eurot kuus, sidearved 99 eurot kuus, apteegiostud 3 eurot, pangatasud 29 eurot, olemasolevate laenude tagasimaksed progresseerusid ajas (2022.a aprillis 188 eurot kuus, aga samas kuus võttis 1400 eurot laene juurde; 2022. a augustis olid analüüsi kohaselt tagasimaksed kokku 290 eurot kuus, ent kostja oli ka augustis laenu juurde võtnud). Sellest nähtub, et ilmselgelt ei olnud põhjendatud arvestada kostja majandamiskuludega 200 eurot kuus, mida krediidiandja hageja väitel tegi. Hageja jäi ka istungil selle juurde, et kostjal jäi peale finantskohustuste ja majandamiskulude tasumist kätte üle 800 euro. Seda küll vaid teoreetiliselt. Kui arvestada konto väljavõtte analüüsis arvutatud keskmise sissetulekuga 1449,60 eurot, nõude aluseks oleva lepingu järgse maksimaalne kuumaksega, mis hageja sõnul oli 198,67 eurot ning võttes arvesse hageja esitatud konto väljavõtte analüüsis välja toodud tegelikke kulusid, on selge, et krediidiandja kalkulatsioonid kostjale kätte jääva raha ning kulude kohta ei olnud tegelikkusele vastavad ega seega asjakohased. Kohtuistungil selgitas hageja, et tegelike kuludega arvestamine oleks olnud eraelu riive. Kohus märgib, et selle eraelu riive krediidiandja juba tegi, kui küsis konto väljavõtte ning analüüsis seda, jaotades kulutused liikide kaupa ning arvutades välja kulutuste keskmise (kohtule esitatud analüüs, dtl 80). Seega on asjakohatu väita, et nende tulemuste arvesse võtmisega oleks krediidiandja riivanud kostja eraelu puutumatust ülemäära. Lisaks tuleneb seadusest krediidiandjale selge kohustus võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja majandamiskulusid, ülalpidamiskulusid ning krediidiandjale teada olevaid muid asjaolusid. Samuti tuleneb seadusest krediidiandjale selge kohustus andmeid võimalusel kontrollida. Seega tulenes krediidiandjale seadusest selge alus isikuandmete töötlemiseks, sh konto väljavõtte kogumiseks ja analüüsimiseks. (IKÜM art 6 lg 1 punkt c- seadusjärgse kohustuse täitmine). Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks laenu andmisel välja selgitanud, et mingeid muid eraisikutelt laekuvaid makseid sai pidada püsivaks sissetulekuks (seejuures arvestades, et kostja tegi ka ise teistpidi makseid teistele eraisikutele) või et krediidiandja veendus, et kostja muudab oma tarbimisharjumusi selliselt, et suudab enda igakuised kulud palgast katta. Arvestades, et kostja võttis 5 kuu jooksul tarbimislaenu kolmelt erinevalt krediidiandjalt ja 5
kuust kolmel kuul, süvendab kohtu veendumust, et kostja finantseeris enda igakuised kulutusi tarbimislaenudega, mis ei ole aga jätkusuutlik viis ning viib paratamatult võlaorjusesse. Kohtu hinnangul ei vasta seega hageja poolt välja toodud, krediidiandja poolt aluseks võetud asjaolud tegelikkusele. Kostja igakuised kulud olid oluliselt suuremad ning ta ei suutnud neid katta palgast, vaid võttis korduvalt erinevatelt krediidiandjatelt tarbimislaenu ning sai raha teistelt eraisikutelt. Hageja ei ole selgitanud, kuidas sai tarbimislaenudest ja teistelt eraisikutelt teadmata asjaoludel saadud rahast enda kulusid katva isiku maksekäitumist pidada jätkusuutlikuks. Kohtu hinnangul on sellises olukorras tarbimislaenude juurde andmine vastutustundetu ja viib inimese paratamatult võlaorjusesse. Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja ei laenanud vastutustundlikult. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.
8.Lepingu üles ütlemine ja põhivõlg Hageja on tõendanud, et kostja kasutusse anti laenu kokku 4315,40 eurot. Hageja väitel on kostja teinud makseid kokku 1083,34 eurot, mistõttu on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel kostjal seega tagastamata 3232,06 eurot põhivõlga. Hageja on tõendanud, et viimane väljamakse teostati kostjale 29.06.2023. Hageja väitel kostja pärast viimast väljamakset ühtegi tagasimakset ei teostanud, mistõttu oli kostja alates juulist 2023 täielikult viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 osamaksete tasumisega, mis võimaldas krediidilepingu erakorraliselt üles öelda hagiavalduse punktis 1.6 välja toodud põhjendustel. Hageja väitel saatis krediidiandja kostjale 01.01.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e- posti aadressile xxxx lepingu üles ütlemise hoiatuse, andes täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 15.01.2024. Hageja on esitanud selle kohta tõendi (dtl 53, tõlge dtl 130). Hageja väitel ütles krediidiandja 15.01.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxxx (dtl 54, tõlge dtl 131). Hageja toob välja, et VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude ümberarvestus ei oma mõju lepingu ülesütlemisele. Hageja selgitab, et krediidilepingu põhitingimuste kohaselt tagastatakse kasutusse võetud krediit 60 osamaksega, ent kostja ei ole peale krediidi viimast kasutusse võtmist ühtegi tagasimakset teinud. Hageja tagasimakseid uuesti määranud ei ole. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tuleb juhul, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, määrata tagasimaksed uuesti. VÕS kommentaarides on selgitatud: „Krediidiandjal tuleb tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (nt on lepingus kokku lepitud, et krediit tuleb tagasi maksta ühe aasta jooksul kaheteistkümne võrdse tagasimaksena).“ Seega tuleks 3232.06 eurot põhivõlga jagada 60 osamakseks (58,87 eurot kuumakse) alates esimesest tagasimaksest 15.09.2022. Viimane tagasimakse peaks seega olema 15.09.2027. Kohus möönab, et eeltoodu võib teises situatsioonis viia absurdse tagajärjeni – nt kui sama leping oleks olnud sõlmitud 2018.a, tuleks 2023 kasutusse võetud laenujääk justkui tagastada 60 osamaksega alates 2018-2023. Loogilisem oleks tagasimaksed määrata uuesti alates laenu viimasest kasutusse võtmisest, sest see vastab ka lepingutingimustele (laen tuleb tagastada 60 osamaksena, mille suurus on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral muutub intressimäär ning tühised on kõikvõimalikud lepingutasude kokkulepped, ent muud lepingutingimused jäävad kehtima. Seega jäävad kehtima ka kokkulepped tagasimaksete arvu, kuupäevade ja sageduse kohta. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja peab tagasimaksed määrama uuesti
järgnevalt: 3232.06 eurot põhivõlga jagada 60 osamakseks (58,87 eurot kuumakse) alates laenu viimasest kasutusse võtmisest, st alates 15.07.2023. Viimane tagasimakse peaks seega olema 15.07.2028. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole alates laenu viimasest kasutusse võtmisest ühtegi tagasimakset teinud. Seega oleks krediidiandjal ka ümberarvestuse korral olnud alus lepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd hageja on tõendanud ülesütlemishoiatuse ja teate saatmise (sh täiendava tähtaja andmise), on leping kehtivalt üles öeldud ning kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus põhivõla nõude 3232.06 eurot.
9.Intressinõue Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 996,79 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 20.08.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.01.2024 kogunenud intress 1557,61 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 560.82 eurot = 996,79 eurot). VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga, mis lepingu sõlmimise ajal oli 0%. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.
10.Viivisenõue Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (16.01.2024) kuni 20.05.2024 kokku summas 550,33 eurot. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Seega mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (3232.06 eurot) perioodi 16.01.2024- 20.05.2024 eest kokku 139.08 eurot.
11.Kiirmakse teenustasu nõue Hageja toob välja, et krediidilepingu teenusetingimuste hinnakirjas (lisa 9 –teenusetingimused, lk 7) sätestati kiirmakse tasu 19.90 eurot. Hageja selgitab, et kiirmakse on vabatahtlik teenus, mille kasutamisel väljastatakse krediidisumma kostjale samal päeval, kui väljamakse taotlus on esitatud, tavapärase 3 tööpäeva asemel. Hageja väitel teostati kostjale kaks krediidisumma väljamakse kiirmakset 29.06.2023. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kiirmakse tasu nõue 39,8 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid. VÕS kommentaarides on selgitatud, et VÕS 403 4 lg 7 eesmärk on vabastada tarbija kõikvõimalikest krediidiga seotud tasudest, mida krediidiandja võib tarbijalt nõuda. Kohus nõustub, et regulatsiooni eesmärk on vähendada seadusega sätestatud keeldu rikkudes antud laenu tulusust (kulu tarbijale), mistõttu sellega kaasneb kõikvõimalike lepingutasude tühisus. Sellest tulenevalt jätab kohus kiirmakse teenustasu nõude rahuldamata.
12.Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue
12.1.Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudekulude hüvitamist. Hageja väitel on ta teinud sissenõudmiskulutusi 35 eurot, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii eposti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 07.02.2024 - 25 eurot , 19.02.2024 – 5 eurot, 05.03.2024 - 5 eurot. Hageja viitab seejuures teenusetingimuste hinnakirjale ja Tarbijakrediidi teabelehe punktile 3, kus on sätestatud hüvitiste määrad. Hageja on esitanud tõendina ka saadetud meeldetuletuskirjad (dtl 59- 65). Hageja on seega tõendanud, et oli kokkulepe hüvitise määrade osas ning et kirjad saadeti, kulud jäävad VÕS §1132 lg 2 piiresse, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude hüvitada peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulud.
12.2.Hageja nõuab ka lepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot. Hageja toob välja, et kostjale on edastatud kokku 2 meeldetuletuskirja, millest 1 on tasuta ja 1 tasuline: 11.12.2023 (tasuta) ja 19.12.2023 (tasuline, 5 eurot). Hageja viitab, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kohus märgib, et vastav säte on ka hinnakirjas (dtl 42) ning see on kooskõlas VÕS §1132 lõikega 1. Hageja on esitanud tõendina ka kõnealused kirjad (dtl 66-70). Seega rahuldab kohus hageja nõude hüvitada lepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmiskulud summas 5 eurot.
13.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagis, mis on koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja vastanud ei ole. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 595 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hagi hind oli 5622,40 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3232.06 eurot, põhivõlalt viivisenõude 139.08 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 40 eurot, kokku 3411,14 eurot, mis on algsest hagi hinnast 60,67 %. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 60,67 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39,33 % ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud ja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 60,67 % hageja põhjendatud menetluskuludest, s.o 361 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.