OK Incure OÜ hagiavaldus A. K.i vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
599,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus A. K.i vastu osaliselt.
2.Mõista A. K.ilt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 200,66 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja 08.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,99 eurot. Jätta rahuldamata hageja intressinõue.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 42% kostja kanda ja 58% hageja kanda.
4.Mõista A. K.ilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 73,50 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
2-23-138767 normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.BB Finance OÜ (registrikood 11306564) ja kostja sõlmisid 11.11.2021 laenulepingu nr 2102133710, mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 485,05 eurot, intressimääras 36,5% aastas, krediidi kulukuse määras 55,97% aastas. Laen summas 445 eurot on kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 11.11.2021. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 74,61 eurot.
2.BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 10.02.2022 lisalaenu lepingu nr 2102165384, mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 498,96 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 453,72 eurot, lisalaenu väljamaksest 17 eurot ja lepingutasust 28,24 eurot), intressimääras 43,02% aastas, krediidi kulukuse määras 50,78% aastas. Lisalaen summas 17 eurot on kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 10.02.2022. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 55,02.
3.BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 20.07.2022 refinantseerimislepingu nr 2102218871, millest hageja oma nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 519,28 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 479,55 eurot, lepingutasust 24,73 eurot ja refinantseeritava lepingu tasumata meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot), intressimääras 26,41%, krediidi kulukuse määras 29,98% aastas.
4.Refinantseerimislepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laen kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu 2102218871 katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 131,71 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 43,40 eurot, intressi katteks 77,21 eurot, viivise katteks 0,16 eurot, meeldetuletuskirja tasude katteks 5 eurot ja refinantseeritava laenu viivise katteks 0,30 eurot ja refinantseeritava laenu intressi katteks 5,64 eurot
2/8
2-23-138767
5.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid. Krediidiandja ütles lepingu 10.06.2023 avaldusega üles (leping loeti 25.06.2023 seisuga ülesöelduks) ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 26.06.2023 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 475,88 eurot, intressi 35,98 eurot, võla sissenõudmiskulusid 45 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva (08.11.2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 42,56 eurot.
6.Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale järelmaksu võimaldamisel kostja esitatud ankeedist, kontrolliti ta sissetuleku suurust (pensionikeskuse sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistrist) ja tuvastati maksehäirete puudumine. Krediidiandja kontrollis nii sisemisi kui talle kättesaadavaid avalikke andmebaase (Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, taust.ee, riikliku taustaga inimesed).
7.Maakohus selgitas 27.08.2024 menetlusosalistele õiguslikku olukorda ning juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et lepingute sõlmimisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna kostja kontoväljavõtet ei kontrollitud. Maakohus andis hagejale võimaluse esitada nõude alternatiivne arvestus.
8.Hageja jäi 06.09.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hindamine toimus vastavalt krediidiandja siseeeskirjas kirjeldatud metoodikale ja sise-eeskirja alusel kehtestatud juhatuse otsustele. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, nõuab hageja põhivõla tasumist 200,66 eurot, võla sissenõudmiskulusid 45 eurot ning viivist põhivõlalt (200,66 eurot) seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast.
9.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavalduses. Kohtu poolt 27.08.2024 määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude nimekirja ei täiendanud. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 175 eurot ning hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
10.Maakohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 200,66 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja 08.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8,99 eurot. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
12.BB Finance OÜ ja kostja on sõlminud kolm lepingut:
12.1.11.11.2021 laenulepingu nr 2102133710 (dtl 37-40), mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 485,05 eurot, intressimääras 36,5% aastas, krediidi kulukuse määras 55,97% aastas. Laen summas 445 eurot on kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 11.11.2021 (dtl 41). Antud lepingu
3/8
2-23-138767 katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 74,61 eurot (dtl 42-43).
12.2.10.02.2022 lisalaenu lepingu nr 2102165384 (dtl 44-47), mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 498,96 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 453,72 eurot, lisalaenu väljamaksest 17 eurot ja lepingutasust 28,24 eurot), intressimääras 43,02% aastas, krediidi kulukuse määras 50,78% aastas. Lisalaen summas 17 eurot on kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 10.02.2022 (dtl 48). Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 55,02 (dtl 4950).
12.3.20.07.2022 refinantseerimislepingu nr 2102218871 (dtl 51-76), millest hageja oma nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 519,28 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 479,55 eurot, lepingutasust 24,73 eurot ja refinantseeritava lepingu tasumata meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot, väljamakset selle lepingu alusel ei tehtud), intressimääras 26,41%, krediidi kulukuse määras 29,98% aastas. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 131,71 eurot (dtl 77-78).
13.Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Vastavalt refinantseerimislepingu üldtingimuste punktile 8.1 oli kostjal kohustus teha makseid vastavalt graafikule (dtl 5455) tagasi maksta.
14.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks esimese lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 55,97% (dtl 39). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse (55,08%).
15.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks teise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 50,78% (dtl 46). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse.
16.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 29,98% (dtl 54). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse.
17.Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjaga sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
18.Kostja on esimese lepingu alusel tagasi maksnud 74,61 eurot, teise lepingu alusel 55,02 eurot ja kolmanda lepingu alusel 131,71 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla 4/8
2-23-138767 (475,88 eurot), intressi (35,98 eurot), sissenõudmiskulude (45 eurot) ja viivise tasumist 24% põhivõlalt aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 42,56 eurot).
19.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
21.Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine lepingu sõlmimisel.
22.Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksu võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
22.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ning tuvastas EVK vahendusel, et kostja keskmine netosissetulek enne esimese lepingu sõlmimist oli 1910 eurot ja enne teise lepingu sõlmimist 877 eurot. Kolmanda lepingu (refinantseerimislepingu) sõlmimisel lähtuti tarbija esitatud ankeedist, kuna uut laenu ei väljastatud. Esimese ja teise lepingu sõlmimisel loeti kostja kohustusteks 276 eurot (sise-eeskirjades kehtestatud piirmäär) ning finantskohustused hinnati nulliks (tarbija esitatud teabe alusel). Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, kontrollis nii sisemisi kui avalikke andmebaase (sh maksehäireregistrit). Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea ja kostja on krediidivõimeline.
22.2.Krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
22.3.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest
5/8
2-23-138767 nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
22.4.Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste või finantskohustuste suuruse kohta.
22.5.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hageja esitas 06.09.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt nõuab ta (juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud) kostjalt põhivõla tasumist summas 200,66 eurot, sissenõudmiskulusid 45 eurot ja viivist seadusjärgses määras.
25.Kostja sai kahe esimese lepingu alusel krediiti 462 eurot (kolmanda lepingu alusel väljamakset ei tehtud). Kostja on teinud esimese kahe lepingu alusel tagasimakseid summas 129,63 eurot (74,61 + 55,02 eurot, dtl 42-43, 49-50). Sellest lähtuvalt oli kolmanda lepingu (refinantseerimislepingu) laenusummaks 462 – 129,63 = 332,37 eurot. Hageja on arvestanud refinantseerimislepingu maksed ringi (dtl 112). Kostja on selle lepingu alusel tasunud 131,71 eurot, millega saab lugeda täidetuks esimesed seitse osamakset ning osa (5,16 eurot) kaheksandast osamaksest, mille tähtaeg oli 10.04.2023.
26.Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 10.06.2023 avaldusega (dtl 79) oli õigustatud, kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses (dtl 112). Pooltevahelise lepingu p 17.1 (dtl 69) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping
6/8
2-23-138767 üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende osa tasumisega.
27.Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi 25.06.2023 seisuga üles.
28.Maakohus mõistab pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 332,37 – 131,71 = 200,66 eurot. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue jääb rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.
29.Maakohus rahuldab hageja viivisenõue (alternatiivsena esitatud arvestuse alusel). Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Hagiavalduses on hageja nõudnud viivist kuni hagiavalduse esitamiseni ning 06.09.2024 menetlusdokumendis pole viivise arvestamise perioodi muudetud.
30.Perioodil 25.06.2023 kuni 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 kuni 08.11.2023 12% aastas.
31.Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 8,99 eurot ning maakohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Võlgnevus, eur
Viivitatud päevade arv
Viivise määr aastas
Viivise määr päevas
Viivise summa, eur
25.06.2023
30.06.2023
200,66
10,5%
0,028767%
0,35
01.07.2023
08.11.2023
200,66
12%
0,032877%
8,64
KOKKU
8,99
32.Täiendavalt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot. Sellest 15 eurot enne lepingu ülesütlemist esitatud kirjade eest VÕS § 1132 lg 1 alusel. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna eposti aadressile xxx 11.04.2023, 11.05.2023, 10.06.2023 (dtl 82-84) ning tasulised võlateatised 17.04.2023 (5 eurot), 17.05.2023 (5 eurot), 10.06.2023 (5 eurot) (dtl 8587). Maakohus rahuldab selle nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel.
33.Lisaks nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist kantud sissenõudekulude hüvitamist summas 30 eurot. Nõudekirjad on saadetud 26.06.2023, 11.07.2023, 18.07.2023 ja 05.09.2023 (dtl 88-95). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kuna hageja nõue on alla 500 euro, kohaldub VÕS § 1132 lg 2 p 1, mille kohaselt saab esimese tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda maksimaalselt 15 eurot ja järgmiste eest 5 eurot. Seda arvestades on hagejal õigus nõuda 15 + 5 + 5 = 25 eurot, mitte 30 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
7/8
2-23-138767
35.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 599,42 euro tasumist (sh põhivõlg 475,88 eurot, intress 35,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivis 42,56 eurot). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 200,66 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise 8,99 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 42% (arvestuse aluseks olev tehe: 249,65 / 599,42 * 100% = 41,65%). Seega jäävad menetluskulud 42% ulatuses kostja kanda ning 58% ulatuses hageja kanda.
36.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 175 eurot (riigilõiv, dtl 28). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (175 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud.
37.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 175 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 42% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,42 * 175 = 73,50 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
38.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse kättetoimetamine 39. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult. Maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kohus püüdis seda täiendavalt teha avaliku e-toimiku vahendusel ja elektronposti teel, kuid tulemusteta. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.