Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-23-151767 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, avaldaja) esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.T (kostja, võlgnik) vastu võla väljamõistmiseks. Maksekäsku ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.03.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS (edaspidi TKMF) ja B.T vahel 06.05.2023 sõlmitud lepingust nr 146426-1 (PARTNER KUUKAARDI LEPING, edaspidi leping) tulenev võlg 499,06 eurot, viivised 90,18 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 499,06 euro jäägi tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 15.03.2024.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja TKMF lepingu, mille alusel TKMF võimaldas kostjale 1100 euro ulatuses ostulimiiti, et osta kaupu Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L ́Occitane kauplustes. Kostja kasutas ajavahemikul 01.05.2023–31.05.2023 ostulimiiti 499,06 euro ulatuses. Lepingu tingimuste p 4.1 alusel esitab TKMF kõikide ühes kalendrikuus Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest kliendile tasumiseks arve ostule järgneva kuu alguses. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve sellel näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks, üldjuhul 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Kostja rikkus lepingu tingimuste p-i 4.1.2 ning jättis sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 551878 alusel tähtajaga 10.06.2023 tasumata. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, earvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Lepingu tingimuste p 5.3 kohaselt oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Kostja rikkumise tõttu teatas TKMF lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 25.08.2023. Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostjale e-posti aadressile XXX.
3.Kostjale toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid saadeti ka kostja e-posti aadressile. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi 04.06.2024. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus toimetas otsuse kostjale kätte teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt toimetati otsus kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja hagile ei vastanud. Maakohus selgitas, et ei tee asjas tagaseljaotsust, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud asjaolude kohaselt võimaldati kostjale ostulimiiti 1100 eurot. Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti ajavahemikul 01.05.2023–31.05.2023 499,06 euro ulatuses. Seega tuleneb hageja väitest, et kostja asus ostulimiiti kasutama enne lepingu sõlmimist. Hageja jättis ostulimiidi kasutamise eest esitatud arve nr 551878 tasumata.
4.2.Maakohus leidis, et TKMF ja kostja sõlmisid laenulepingu (võlaõigusseadus (VÕS) § 396). Laenulepingust tuleneva raha tagastamise nõude eeldusena pidi hageja esile tooma ja tõendama, et ta on laenu kostja kasutusse andnud (sh nt kaupade üleandmise teel või kaupade hinna müüjale tasumise kaudu). Hageja esitas üksnes abstraktse väite, et kostja kasutas ostulimiiti. Teadmata on, millal täpselt ning millisel viisil (nt mis kaupluses ja mis summas) ta seda tegi.
4.3.Hageja esitatud Partner Kuukaardi ostulimiidi tingimuste p 2.7 kohaselt aktiveeritakse Partner Kuukaardi ostulimiit pärast maksevõime hindamise positiivse otsuse saamist ja limiidilepingu allkirjastamist. Seega ei saanud kostja võtta ostulimiiti kasutusele hageja väidetud ajal enne lepingu allkirjastamist (s.o ajavahemikus 01.05.2023–06.05.2023 kell 00.57). Hageja ei ole faktiväitena esile toonud, millal ja millisele e-posti aadressile arve saadeti (st kostjale esitati). Rahasumma laenuna kostja kasutusse andmine on tõendamata. Samuti ei ole tõendatud, et kostja sai kauba. Hageja nõuab võlga üksnes arvele tuginedes. Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja ei ole selgelt esile toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu kohus ei saa hageja nõuet rahuldada. Kuna maakohus jättis põhivõla rahuldamata, jäi rahuldamata ka viivise ning võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
4.4.Maakohus selgitas täiendavalt võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kohta, et hagiavalduse kohaselt oli TKMF-il lepingu tingimuste p 5.25 järgi õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades tingimuste p 5.25.2 alusel lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Hageja väitel teatati kostjale lepingu ülesütlemisest 25.08.2023 saadetud e-kirjaga. Samast kuupäevast loeti leping hageja väitel üles öelduks. Maakohus leidis, et hageja väited on selles osas vastuolulised ning ei vasta lepingu tingimustele. Hageja on välja toonud, et kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 5 eurot ja 5 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda õigeaegselt tasumata võlgnevuse sissenõudmiskulud. Maakohus selgitas, et kui lepingu tingimustes ei ole kokkulepet sissenõudmiskulu suuruse kohta, tuleb tõendada tekkinud kahju. Hageja ei ole esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu suuruse kohta.
2-23-151767
4.5.Maakohus viitas, et on samasugustel asjaoludel esitatud hagis (tsiviilasi 2-23-147650) samale hagejale (ja samale esindajale) nõude eeldusi selgitanud ning viidanud samasugustele vastuoludele ja puudustele hagis. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole tal kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja asus ostulimiiti kasutama enne lepingu sõlmimist. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja kohustus ühes kalendrikuus sooritatud ostude tegemiseks kasutatud ostulimiidi tagastama järgmise kuu alguses kostjale esitatud arve alusel seitsme kalendripäeva jooksul. Seega esitas esialgne kreeditor kostjale arve.
5.2.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kostja poolt teostatud ostude kviitungid, millest nähtuvad tegelikud ostude sooritamise kaubandusasutused, ajad ja ostude sisu. Hageja ei saanud varasemas menetluses sellekohaseid tõendeid esitada, sest maakohus ei järginud selgitamiskohustust, millega oleks saanud hagejale viidata, et ainuüksi ostuarvel kajastatust ei piisa. Maakohtu viide teisele tsiviilasjale 2-23-147650 ei ole asjakohane, sest menetlusosalised ei ole samad ning kohtul lasub selgitamiskohustus. TKMF esitas kostjale edastatud arvel kalendrikuu jooksul teostatud ostude maksumuse, toomata välja detailselt kõikide ostude loetelude kirjeldust. Kui teenuse osutaja näitaks kõikide ostude ostuandmeid edastatavatel arvetel, võivad viidatud andmed sattuda kolmandate isikute valdusesse, mis kahjustaks kostja isiku privaatsust. Kui TKMF oleks avaldanud nõude loovutamise hetkel hagejale kostja igakuiselt teostatud ostude detailsed andmed (ostu sooritamise kaubandusasutus ja teostatud ostude loetelu kirjeldus), oleks hageja saanud enda valdusesse ülemäärased andmed kostja isiku kohta. Hageja ei saa hagiavaldust esitades ennustada, millist konkreetset teavet maakohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtudokumentide kättetoimetamisel või hiljem kohtulahendite registris avaldatavas kohtuotsuses. Esitatavad andmed näitavad kostja tarbimisharjumusi ja asukohalist paiknemist ning oleksid ülemäärased tsiviilasja lahendamiseks. Kui maakohus leidis, et hageja esitatud ostuandmed on ebapiisavad, oleks maakohus pidanud esitama hagejale või esialgsele teenuse osutajale sellekohase kohtunõude.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 2 alusel tühistada ning saata tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
7.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob
2-23-151767 ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
8.TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Õiguskirjanduses on selgitatud, et õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalisele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (TsMS komm, § 656, 3.3.1.a). Asjaolude esile toomise vajadust tuleb hagejale kindlasti selgitada siis, kui maakohtu arvates ei ole hageja esile toodud asjaolude alusel võimalik hagi rahuldada, kuid hageja saaks esitada täiendavaid asjaolusid puuduse kõrvaldamiseks (vt RKTKo 07.10.2020, 2-19-16249, p 16). Kindlasti tuleb hagejale selgitada vajadust esitada täiendavaid tõendeid, kui kostja ei ole menetluses midagi avaldanud ning maakohtu arvates ei ole hageja esitatud tõendid piisavad.
9.Praegusel juhul jättis maakohus hagi rahuldamata nii seetõttu, et hageja ei toonud esile kõiki maakohtu arvates nõudenormi eelduseks olevaid asjaolusid, kui ka seetõttu, et hageja esitatud tõendid ei olnud maakohtu hinnangul veenvad. Sellisele tagajärjele maakohus eelnevalt hageja tähelepanu ei pööranud ega andnud hagejale võimalust nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 340 1 lg 1), vaid viitas, et samale hagejale on sarnases vaidluses teises kohtuasjas asjakohaseid tagajärgi selgitatud (maakohtu otsuse p 4). Kuigi maakohtu teguviis võis esmapilgul tunduda menetlusökonoomiline, oli kolleegiumi hinnangul tegemist õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 1). Seadusest ei tulene võimalust hinnata, kas konkreetne esindaja oma varasema kogemuse pinnalt võis või pidi teadma selgitamiskohustuse eset ja vastavalt sellele selgitamine täielikult ära jätta. Maakohtu rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2), sest see tähendaks kogu eelmenetluse läbi viimist kaebemenetluses.
10.Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb arvestada, et maakohus sisustas liiga kitsendavalt nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2). Selleks, et hagi oleks õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 1 p 1), piisab kui hageja toob üldise väitena esile nõudenormi eeldusi täitvad asjaolud. Praegusel juhul on hageja esile toonud, et algne võlausaldaja ja kostja sõlmisid järelmaksuga ostulimiidi võimaldamise lepingu ning kostja kasutas hagis näidatud ulatuses talle võimaldatud limiiti, kuid ei maksnud raha tagasi. Sellest piisab VÕS § 396 ja § 108 lg 1 järgi esitatava nõude esitamiseks. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita, et hageja ei ole piisavalt selgelt välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid ega jätta nõuet selle ebaselguse ja vastuolude tõttu rahuldamata. Samas võivad need väited olla liiga üldsõnalised selleks, et hinnata nendega seoses esitatud tõendite asjakohasust (TsMS § 238 lg 1 p 1).
11.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.
2-23-151767 (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.