2-24-107554/12 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.1.Hageja ja kostja on sõlminud kirjalikult taasesitatavas vormis tarbijakrediidilepingu BL2067584. Hageja andis kostjale laenu summas 531 eurot, intressimääraga oli 23,38% aastas tagastamata krediidisummalt Igakuine lepingu haldustasu oli 4% laenusummalt aastas ja lepingutasu 31 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 37,37%. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud IDkaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Lepingu üldtingimustega on võimalik tutvuda laenulepingu taotlemisel, st laenutaotluse ajal on laenusaajal võimalik tutvuda laenutingimustega ja muuhulgas peab laenusaaja ka kinnitama, et ta on nende tingimustega tutvunud. Kui vastavasisulist kinnitust ei anta, ei ole võimalik laenulepingut sõlmida. Laenu üldtingimused ehk tüüptingimused on avaldatud samal veebilehel ja laenutaotluse protsessis - nendega on võimalik tutvuda vajutades vastavale lingile. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi. Kui laenusaaja saab positiivse tulemuse laenutaotlusele, on võimalik laenusaajal laadida kirjalikult sõlmitud leping alla. Kui laenusaaja seda ei soovi mingil põhjusel kohe teha, on võimalik laenusaajal igal ajal logida sisse Bondora iseteenindusportaali ning see soovi korral endale laadida alla nii mitu korda ja nii mitmesse seadmesse kui laenusaaja seda soovib. Hageja tasus peale lepingu allkirjastamist kostja märgitud arveldusarvele 500 eurot.

4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule pdf formaadis laenulepingu nr BL2067584, mis sisaldab kostja nime, isikukoodi, kinnitamise aega 29.07.2020 16:49:27 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 60). Samasugune kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 74). Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et tarbijale esitati lepingudokumendid püsival andmekandjal. Lihtmenetluses võib kohus arvestada hageja selgitusi tõendina. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse 500 euro kostjale 29.07.2020 kl 16.60 välja maksmise kohta (dtl 82). Kohus on seega tuvastanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laen on kostja kasutusse antud. Lepingutes välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (61,56%) piiresse.

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

7.Menetluskulud Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 180 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.06.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 446,10 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 1,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot kokku summas 180 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas dokumentide komplekteerimist ja hagiavalduse koostamist, esitamist ja riigilõivu tasumist. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 180 eurot (1,5 tundi × 120 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 340 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 180 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 257,95 eurot, intressinõude 18,92 eurot, lepingu haldustasu 7,08 eurot, lisateenuse tasu 35,28 eurot, 23.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 16,62 eurot ja viivisenõude 23,38% aastas põhivõlalt (257,95 eurolt) alates 24.05.2024 kuni võla täieliku tasumiseni. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 396,16 euro ulatuses (257,95 + 18,92 + 7,08 + 35,28 + 16,62 + 60,31), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (446,10 eurot) 88,81%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 88,81% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 11,19% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 88,81% hageja põhjendatud menetluskuludest (340 eurot), millele vastab summa 301,95 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).