Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
6. september 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-4532
Kohtuasi
H.P hagi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. mai 2024. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
H.P määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja H.P (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Kostja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. mai 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-4532 muutmata osas, millega maakohus keeldus H.P sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.
2.Saata asi Harju Maakohtule H.P Harju Maakohtu 30. märtsil 2022 tsiviilasjas nr 2-21-102155 tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks ja H.P Pärnu Maakohtu 7. detsembril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Jätta määruskaebemenetluse kulud H.P kanda, v.a H.P riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
5.Määrata kindlaks Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista H.P-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 366 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3–5 peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
MENETLUSE KÄIK
1.H.P (hageja) esitas 20. märtsil 2024 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt ei ole täitmisele võetud nõuet, sest hageja ei sõlminud lepinguid, mille alusel nõuded on esitatud. Kriminaalmenetluses tehtud otsus tõendab, et hageja on kuriteo ohver. Kostjale on teada isikud, kes tegelikult raha said ja seega pidi kostja esitama oma nõuded nende isikute vastu. Kostjal puudub õiguslik alus nõuete esitamiseks hageja vastu. Hageja ei ole kostjale kahju tekitanud, vaid teda on teiste isikute poolt ära kasutatud. Hagejal ei ole kohustust hüvitada kostjale kolmandate isikute tekitatud kahju. Kriminaalasja menetluse käigus tuvastati, et hageja ei ole osalenud kostjale kahju tekitamises. Hageja isikut tõendavat dokumenti kasutati ilma tema nõusolekuta. Samuti kasutati hagejale kuuluvat kontot ja tehti hageja nõusolekuta muid toiminguid, mis viisid kostjale kahju tekitamiseni.
1.2.Kostja poolt täitemenetluse alustamine ei olnud põhjendatud, kostja nõuded hageja vastu ei ole tõendatud ega hagejale arusaadavad. Kostja ei ole hagejale laenude andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleb kostja poolt hageja suhtes alustatud täitemenetlused lugeda alusetuks. Sundtäitmine täiteasjades nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418 ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole kostjale võlgu.
2.Harju Maakohus jättis 22. märtsi 2024. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 20. mai 2024. a määrusega hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb hagiavalduses selgelt välja tuua, millised kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehtud kohtuotsuses tuvastatud kuriteoepisoodid on seotud siinses menetluses esitatud nõudega. Ka põhinevad hagiavaldusest nähtuvalt hageja vastuväited sundtäitmisele asjaoludel, mis tekkisid enne täitedokumentideks olevate kohtulahendite tegemist ja nende jõustumist. Hagejal tuleb selgitada, miks ei olnud hagejal võimalik esitada enda vastuväiteid kohtumenetlustes, milles tehtud lahendid on vaidlustatud täiteasjades täitedokumendiks.
4.Hageja esitas 21. mail 2024 maakohtule hagiavalduse täienduse.
4.1.Hageja selgitas, et laenuandja ei ole hagejale laenu väljastades täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi (mh ei kontrollinud, kas ta annab laenu hagejale või kolmandatele isikutele, ega kontrollinud hageja laenuvõimet). Kui kohus tuvastab laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis tekib hagejal õigus tasaarvestada laenulepingu sõlmimisega tekkinud kahju kostja laenu tagastamise nõudega. Hageja tasaarvestab kõik laenulepingute alusel tekkinud kahju hüvitamise nõuded kostja vastu kostja nõuetega hageja vastu.
2 (8)
4.2.Hagejat ei kaasatud sisuliselt tsiviilasjade nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 menetlustesse, mistõttu ei saanud hageja oma õigusi nendes menetlustes kaitsta. Hageja on saanud nendest menetlustest teada tunduvalt hiljem.
5.Hageja esitas 21. mail 2024 hagi tagamise taotluse, paludes peatada täitemenetlus täiteasjades nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418. Harju Maakohus jättis 22. mai 2024. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus keeldus 23. mai 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Maakohus märkis, et menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt põhinevad hageja vastuväited sundtäitmisele asjaoludel, mis tekkisid enne täitedokumentideks olevate kohtulahendite tegemist ja nende jõustumist. Kriminaalasjas tuvastatud episoodid leidsid aset 2019. a novembris ja detsembris. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tehti otsus 10. mail 2021, mis kohtute infosüsteemi kohaselt jõustus 27. mail 2021. Täitedokumentideks olevad kohtulahendid tehti aga 30. märtsil 2022 ja
7.detsembril 2022. Ka tasaarvestusolukord ei ole tekkinud pärast kohtulahendite jõustumist. Hagejal oli võimalik esitada enda kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestusavaldus ka varasemate kohtumenetluste ajal. Hageja ei ole välja toonud objektiivseid asjaolusid, millest tulenevalt ei olnud tal võimalik esitada enda vastuväiteid kohtumenetlustes, milles tehtud lahendid on vaidlustatud täiteasjades täitedokumendiks. Täitemenetlustest teada saades oli hagejal samuti võimalik esitada tagaseljaotsusele kaja ja maksekäsule määruskaebus. Eeltoodust tulenevalt on hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue õiguslikult perspektiivitu, sest hagiavalduses ei ole esitatud asjaolusid, mille õigsuse eeldamisel oleks võimalik hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel rahuldada. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega saata asi tagasi Harju Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei saanud hageja temast sõltumatul põhjusel osaleda tsiviilasjade nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 menetlustes. Hageja polnud nendest menetlustest teadlik. Kohus ei ole saatnud kõnealustes tsiviilasjades menetlusdokumente hageja e-postiaadressile ega elukoha aadressile. Hageja sai nendest menetlustest teada siis, kui ta sai kohtutäiturilt täitedokumendid. Vastuväiteid sai hageja esitada alles siis, kui ta sai täitedokumendid. Seetõttu on hagejal mõjuv põhjus, miks ta on esitanud vastuväited alles täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagis. Kuna hageja ei olnud menetlustesse kaasatud, ei saanud hageja esitada ka kaja ega määruskaebust maksekäsule.
7.2.Hageja pöördus korduvalt politseiuurija poole, et saada infot kriminaalmenetluse kohta. Hagejale selgitati vaid, et menetlus käib. Otsuse sai hageja uurija käest alles 2023. aastal.
7.3.Kui kohus tuvastab, et täitemenetlus on lubamatu põhjusel, et sellist võlga ei eksisteeri, kuna hageja ei ole võtnud laene ja ei ole neid laene saanud, siis selle tulemusel vabaneb hageja kohustusest tasuda võlg, mida ta ei ole laenuandjatelt võtnud. 3 (8)
8.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluse edasine käik ringkonnakohtus
9.Kuna maakohus ei küsinud kostjalt hageja määruskaebuse osas seisukohta, andis ringkonnakohus 5. juuli 2024. a e-kirjaga kostjale võimaluse määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks.
10.Kostja esitas 19. juulil 2024 ringkonnakohtule seisukoha, milles vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud. Hageja viidatud asjaolud tekkisid enne tsiviilasjades nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 tehtud lahendite jõustumist. Ka on mõlemas tsiviilasjas makseettepanekud hagejale kätte toimetatud. Tsiviilasjas nr 2-21-102155 esitas hageja vastuväite makseettepanekule, kuid hagimenetluses hoidus ta menetlusest kõrvale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata osas, millega maakohus keeldus hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Arvestades hageja menetlusdokumentides välja toodut, saadab ringkonnakohus asja maakohtule tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks (täiteasi nr 025/2022/1335) ja maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (täiteasi nr 025/2022/4418). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Siinses asjas on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2022/1335 ja 025/2022/4418. Hageja on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena tuginenud sellele, et kostjal puudub õiguslik alus nõuete esitamiseks hageja vastu, sest hageja on kuriteo ohver ning ei ole tegelikult lepinguid sõlminud. Samuti leiab hageja, et laenuandja on laenulepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal on sellest tulenevalt kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mille hageja soovib tasaarvestada kostja nõuetega. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 221 lg-st 2 tulenevat piirangut arvestades leidis maakohus õigesti, et hageja ei saa tugineda hagi aluseks olevatele asjaoludele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
12.1.TMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus märkis õigesti, et praegusel juhul on vaidlustatud täitemenetluste aluseks tsiviilasjades nr 2-21-102155 ja 2-22-139730 tehtud kohtulahendid, mis tehti vastavalt 30. märtsil 2022 ja 7. detsembril 2022 ning mis on jõustunud. Samuti märkis maakohus õigesti, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tuvastatud episoodid, millele hageja hagis tugineb, leidsid aset 2019. a novembris ja detsembris ning kõnealuses kriminaalasjas tehti otsus 10. mail 2021, mis jõustus 27. mail 2021. Seega asjaolud, millele hageja hagis tugineb (hageja on kuriteo ohver ega ole nõude aluseks olevaid lepinguid 4 (8)
sõlminud ning hagejal on laenuandja vastu vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenev tasaarvestatav nõue), tekkisid enne täitedokumentideks olevate kohtulahendite tegemist ja nende jõustumist.
12.2.Maakohus on õigesti osundanud, et täitemenetlustest teada saades oli hagejal võimalik esitada TsMS § 415 alusel tagaseljaotsusele kaja ja maksekäsule TsMS § 489 1 alusel määruskaebus. Seega ei olnud tegemist ka olukorraga, kus hagejal ei oleks olnud objektiivsel põhjusel (st temast sõltumatul põhjusel) võimalik oma vastuväiteid esitada ja menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna nendes kohtumenetlustes, kus tehti täiteasjades täitedokumentideks olevad kohtulahendid (vt nt RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p-d 10.1 ja 10.2; RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 15.1).
12.3.Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui kohtulahendi alusel toimuv sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nii on Riigikohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tele 1 ja 2 tuginedes leidnud, et kui sissenõudja on hea usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ning vastuoluliselt käitudes mõjutanud võlgnikku käituma varasemas kohtumenetluses selliselt, et viimane jätab oma olulised menetluslikud õigused kasutamata (nt kaja või apellatsioonkaebuse esitamata), võib TMS § 221 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKm 04.05.2021, 2-19-13236, p 11.2). TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang võib olla vastusolus hea usu põhimõttega ka muudel juhtudel, nt olukorras, kus täitedokumenti ei ole võimalik objektiivselt täita, kuid täitmata jätmine võib kaasa tuua sunniraha määramise (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p-d 15.1 ja 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagis esile toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid praegusel juhul aluse jätta TMS § 221 lg-s 2 toodud piirangu kohaldamata hea usu põhimõtte tõttu.
12.4.Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagis esitatud asjaoludel ei oleks võimalik hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldada, mistõttu see hagi on õiguslikult perspektiivitu. Seega keeldus maakohus õigesti sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest.
13.Samas jättis maakohus arvestamata, et hagiavalduse ja selle täienduse sisust nähtuvalt on hageja esitatu käsitatav nii kajana tagaseljaotsusele kui ka määruskaebusena maksekäsu peale. Selle tulemusena on maakohus põhjendamatult jätnud lahendamata tsiviilasjas nr 2-21102155 esitatud kaja ja otsustamata tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise üle.
18.1.Ringkonnakohus käsitleb esmalt täiteasjaga nr 025/2022/1335 seonduvat.
18.1.1.Täiteasjas nr 025/2022/1335 on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30. märtsil 2022 tsiviilasjas nr 2-21-102155 tehtud tagaseljaotsus. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides leidnud, et täiteasjas nr 025/2022/1335 sundtäidetavat tsiviilasjas nr 221-102155 tehtud tagaseljaotsusest tulenevat nõuet tegelikult ei ole, sh seda pole kunagi tekkinud, mistõttu kostja ei saa nõuda selle täitmist (hagiavalduse p-d 1.5, 2.2.2(2), 2.3, 2.4; hageja 21. mai 2024. a menetlusdokumendi p 3). Seega nähtub hageja esitatust tagaseljaotsuse vaidlustamise soov, kuivõrd hageja ei nõustu maakohu tehtud tagaseljaotsusega.
18.1.2.TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati tagaseljaotsus hagejale kätte avalikult. Seega oli kaja esitamise tähtaeg TsMS § 415 lg 2 teise lause järgi 30 päeva 5 (8)
alates päevast, kui hageja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Õiguskirjanduses on leitud, et täitemenetlusest teadasaamisel hakkab kaja esitamise tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui kostjale on täitmisteate lisana kätte toimetatud tagaseljaotsus kui täitedokumendi ärakiri või kui tagaseljaotsuse terviktekst on kostja kätte jõudnud muul viisil TsMS § 307 lg 3 mõttes (TsMS II komm, § 415, p 3.3.d). Praegusel juhul ei ole maakohus välja selgitanud, millal hageja tagaseljaotsusest või täitemenetlusest teada sai. Sellest aga sõltub, kas kaja saab lugeda esitatuks tähtaegselt.
18.1.3.Arvestades eeltoodut, saadab ringkonnakohus asja maakohtule tsiviilasjas nr 2-21102155 tehtud tagaseljaotsuse peale esitatud kaja lahendamiseks. Kaja lahendamise käigus tuleb maakohtul muu hulgas kontrollida kaja tähtaegsust.
13.1.Ringkonnakohus käsitleb järgmisena täiteasjaga nr 025/2022/4418 seonduvat.
13.1.1.Täiteasjas nr 025/2022/4418 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 7. detsembril 2022 tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsk. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides leidnud, et täiteasjas nr 025/2022/4418 sundtäidetavat tsiviilasjas nr 2-22-139730 tehtud maksekäsust tulenevat nõuet tegelikult ei ole, sh seda pole kunagi tekkinud (hagiavalduse p-d 1.5, 2.3, 2.4), ning võlgnikku ei olnud maksekäsu kiirmenetlusse kaasatud (vt ka hageja 21. mai 2024. a seisukoht, p 3), mistõttu kostja ei saa nõuda maksekäsust nähtuvate nõuete täitmist. Seega nähtub hageja esitatust maksekäsu vaidlustamise soov. Seejuures võib TsMS § 4891 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi võlgnik tugineda maksekäsu peale esitatud määruskaebuses mh sellele, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet (p 1), samuti sellele, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu (p 3).
13.1.2.TsMS § 4891 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu peale määruskaebuse 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Praegusel juhul ei ole maakohus välja selgitanud, kuidas ja millal hagejale maksekäsk kätte toimetati. Sellest aga sõltub, kas määruskaebuse saab lugeda esitatuks tähtaegselt.
13.1.3.Arvestades eeltoodut, saadab ringkonnakohus asja maakohtule tsiviilasjas nr 2-22139730 tehtud maksekäsu peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Selle käigus tuleb maakohtul muu hulgas kontrollida määruskaebuse tähtaegsust. Ühtlasi tuleb maakohtul määruskaebuse menetlusse võtmist otsustades kontrollida, kas asi allub Harju Maakohtule, ning juhul, kui asi ei allu Harju Maakohtule, edastada see TsMS § 75 lg 2 järgi kohtule, kellele asi allub. Arvestades TsMS § 75 lg-s 4 sätestatut, ei saa ringkonnakohus kontrollida ega muuta riigisisest kohtualluvust muul alusel kui kohtualluvuse kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt ka TsMS I komm (2017), § 75, p 3.4).
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Kuigi ringkonnakohus ei saada asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, nagu taotles hageja, on hageja siiski osaliselt määruskaebuses taotletud eesmärgi saavutanud, sest ringkonnakohus saadab asja maakohtule kaja lahendamiseks ja määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. 6 (8)
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale saab TsMS § 372 lg 5 kohaselt kaevata Riigikohtule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata, ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi põhjust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.
17.Kuigi ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidlustas määruskaebusega hagi menetlusse võtmata jätmise. Kuna ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õiguspäraselt hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest, jäi selles osas hageja määruskaebus rahuldamata. Seetõttu on õiglane jätta kostja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldusega samas menetlusdokumendis esitatud kaja ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb maakohtul jaotada vastavalt nende lahendamise tulemusele. Hagejale määratud esindaja tasu ja kulud jäävad riigi kanda, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt on hagejale Harju Maakohtu 30. märtsi 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4470 määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seejuures on Riigikohus leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks (vt RKTKm 13.02.2013, 3-2-1-152-12, p 23).
18.Kolleegium määrab kindlaks kostja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.
18.1.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kohtutoimikuga tutvumiseks ja analüüsiks 3,5 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamiseks 1 tund. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 122 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses siinse menetlusega. Samuti kinnitas kostja, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kokku palub kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 549 eurot.
18.2.Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele, leides, et kostja menetluskulud on ülemäärased. Hageja hinnangul on põhjendatud juristi tunnitasu 80 eurot, millele võib lisanduda käibemaks. Ebavajalik on toimikuga tutvumise ja analüüsi ajakulu, sest kostja pidi tutvuma ainult määruskaebusega. Määruskaebusele vastuse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 0,65 tundi.
18.3.Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Arvestades tsiviilasja materjalide mahtu ja sisu (sh asjaolu, et kostja pidi pooleliolevate täitemenetlustega juba kursis olema), peab ringkonnakohus kohtutoimikuga tutvumise ja analüüsi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi. Arvestades hageja määruskaebuse kohta esitatud seisukoha sisu ja mahtu, on selle koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,5 tundi. Juristist esindaja tunnitasu suurus 122 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 366 eurot (= 3 × 122). 7 (8)
19.Kohus määrab hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaks eraldi määrusega.
20.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.