3.A.A (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja C.F Denikin (e-post XXX) Võlgnik: Vial Trans OÜ (registrikood 16362128; asukoht XXX xx–xx, xxxx; e-post:), seaduslik esindaja P.H (isikukood: XXX; elukoht , xxxx; e-post: xxxx; tel: xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx) Ajutine pankrotihaldur: R.P (Advokaadibüroo R.P & R.P Osaühing, Kalevi 9, Tartu, e-post, tel: 50 43 679)
RESOLUTSIOON
1
1.Rahuldada AS-i Terminal, T.B ja A.A avaldused Vial Trans OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutada Vial Trans OÜ pankrot välja 20. jaanuaril 2026 kell
Nimetada Vial Trans OÜ pankrotihalduriks R.P (Advokaadibüroo R.P & R.P Osaühing, Kalevi 9, Tartu, e-post, telefon 50 43 679).
3.Kohustada Vial Trans OÜ juhatuse liiget P.H-d (isikukood XXX) ja endist juhatuse liiget C.F-i (isikukood XXX; elukoht: XXX xx–xx, xxxx; e-post: xxx; tel: xxxxxxxxxx) andma võlgniku vande 12. veebruaril 2026 kell 10.00 asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, saal 262.
4.Kohustada Vial Trans OÜ juhatuse liiget P.H-d (isikukood XXX) ja endist juhatuse liiget C.F-i (isikukood XXX) hiljemalt 1. veebruariks 2026 esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste, nimekirjaga. Kohus hoiatab P.H-d ja C.F-i , et kui nad ei täida teabe andmise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada nende suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. veebruar 2026. a kl 10.10 (asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, saal 262). Soovi korral on esimesel üldkoosolekul võimalik osaleda virtuaalselt videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse taotluse alusel eraldi kirjaga.
6.Pankrotihalduril pankrotivara nimekiri.
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Jätta menetluskulud Vial Trans OÜ kanda.
9.Määrata ajutise halduri R.P tasuks 2625 eurot, millele lisandub käibemaks 630 eurot, tasu koos käibemaksuga kokku 3255 eurot.
10.Maksta ajutise halduri tasust 2500 eurot välja AS-i Terminal poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. Väljamakse teha Advokaadibüroo R.P ja R.P OÜ (10853152) arvelduskontole nr EE772200221074511252 Swedbank AS-is, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
2
11.Ajutise halduri tasust 755 eurot mõista välja Vial Trans OÜ pankrotivarast ning kanda see Advokaadibüroo R.P ja R.P OÜ (10853152) arvelduskontole nr EE772200221074511252 Swedbank AS-is, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
12.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Käesolev määrus saata võlgnikule, pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
15.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Võlausaldajad AS Terminal, T.B ja A.A esitasid avaldused Vial Trans OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja AS Terminal avalduse kohaselt rahuldati Tartu Maakohtu 20. veebruari 2025. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-24-19335 võlausaldaja hagi ning mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 14 997 eurot 82 senti ning viivis 5585 eurot 40 senti, lisaks jäeti kõik menetluskulud summas 1680 eurot võlgniku kanda. Pankrotiavalduse esitamise seisuga (s.o 26. juuni 2025. a) on võlgniku põhivõlgnevus võlausaldaja ees kokku 14 997 eurot 82 senti. Viidatud kohtuotsuse täitmiseks on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud võlausaldaja avalduse alusel täitemenetlused täiteasjades nr 084/2025/1413 ja nr 084/2025/1412. Kohtutäituri 20. juuni 2025. a tõendi kohaselt puudub võlgnikul registervara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Täitemenetluses võlausaldaja nõuet mistahes määral rahuldatud ei ole. Võlsausaldaja T.B avalduse kohaselt rahuldati Töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/2429/24 võlausaldaja avaldus osaliselt ning mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja kokku 8227 eurot 88 senti. Võlausaldaja esitas 7. juunil 2025 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole kohustust täitnud. Lisaks nähtub äriregistrist, et võlgnikul on maksuvõlg 18 582 eurot 42 senti, esitamata on käibe-, tulu- ja sotisaalmaksudeklaratsioonid, esitamata on 2024. a majandusaasta aruanne. Lisaks nähtub keelumärge P.H osalusele äriühingus. Võlsausaldaja A.A avalduse kohaselt rahuldati Töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/2427/24 võlausaldaja avaldus osaliselt ning mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja kokku 3648 eurot 27 senti. Võlausaldaja esitas 17. juunil 2025 võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole kohustust täitnud. Lisaks nähtub äriregistrist, et võlgnikul on maksuvõlg 18 582 eurot 42 senti, esitamata on käibe-, tulu- ja sotisaalmaksudeklaratsioonid, esitamata on 2024. a majandusaasta aruanne. Lisaks nähtub keelumärge P.H osalusele äriühingus. 3
2.Võlgnik pankrotiavaldustele ei vastanud.
3.Kohus nimetas 29.1 septembri 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks R.P, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutise halduri arvates on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul ei ole vara, mis kataks tema kohustused. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Alaline maksejõuetus kujunes välja 2024. a alguses. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgnikul puuduvad selleks vahendid. Võlgniku majandustegevus oli kaks viimast aastat kahjumis, mistõttu puudub alus arvamuseks, et võlgniku kohustuste täitmine oleks võimalik samasugusest majandustegevusest saadava kasumi arvel. Võlgniku esitatud 31. detsembri 2024. a seisuga koostatud bilansi järgi oli võlgnikul vara 88 482 euro 48 sendi väärtuses. Ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamisandmed ei kajasta võlgniku vara õigesti. Varana kajastatud sõidukid on võlgniku väitel tagastatud omanikele ning nende sõidukite kajastamine võlgniku põhivaraarvestuses on ebaõige. Võlgnik sõlmis 28. juulil 2022 ja 7. märtsil 2023 Swedbank Liising AS-iga liisingulepingud kapitalirenditingimustel ja võttis kohustuse tasuda osamaksetena sõidukite xxxxxxxx-xxxxxxxxx maksumuse ja intressi. Nimetatud sõidukid on õigesti võetud põhivarana arvele võlgniku raamatupidamises, kuid võlgnik on jätnud sõidukid põhivarast välja kandmata pärast sõidukite liisinguandjale tagastamist. Võlgnik sõlmis 21. augustil 2023 ScanBalt Trucks OÜ-ga tähtajalise sõiduki üürilepingu xxxxxxxx-xxxxxxxxx kasutamiseks kuni 31. märtsini 2024. Võlgnikul oli lepingu järgi sõiduki väljaostuõigus, kuid tegemist oli üürilepinguga ning võlgnik on ebaõigesti võtnud sõiduki enda raamatupidamises arvele põhivarana. Võlgniku väitel Go1 OÜ-ga kirjalikku lepingut haagise kasutamise või omandamise kohta ei sõlmitud. Kaubiku Renault kohta võlgnik liisingulepingut ei esitanud. Kaubiku Renault Trafic osas on 12. augustil 2024 tehtud liiklusregistris omanikuvahetus Swedbank Liising AS-ilt võlgniku nimele ja samal päeval P. P. (isikukood xxxxxxxxxx) nimele. Võlgnik ei kajasta 2024. a raamatupidamises kaubiku müüki. Ajutise halduri täiendavale järelepärimisele vastas võlgnik, et kaubik ei olnud töökorras ning müüdi hinnaga 2950 eurot. Raha kaubiku eest laekus juhatuse liikme P.H pangakontole ja kanti kohe edasi võlgniku kontole. Pangakonto väljavõttest nähtub, et 11. augustil 2024 on P.H kontolt laekunud võlgniku kontole 2847 eurot ja seejärel on makstud Swedbank Liising AS-ile 2850 eurot 87 senti 8. augusti 2024. a arve alusel. 2024. a augustikuu käibedeklaratsioonil kaubiku ostu ja müüki ei ole näidatud. Raamatupidamises on P.H pangakontolt laekunud 2847 eurot näidatud võlgniku kohustusena juhatuse liikme ees. Võlgniku väitel sülearvuti, mikrolaineahi ja mobiiltelefon ei tööta. Sellele vaatamata kajastab võlgnik nimetatud asju põhivaraarvestuses bilansilise väärtusega 638 eurot 50 senti. Kuna seadmed ei ole töökorras, siis ajutine haldur neid varana ei arvesta.
31.detsembri 2024. a bilansi järgi on võlgnikul nõue ProMet Logistics OÜ vastu 3182 eurot 58 senti (nõue ostja vastu) kaubaveoteenuse osutamisest. Võlgniku väitel vaidlustas ProMet Logistics OÜ viimasel arvel kilometraaži ja jättis arve maksmata. Kuna nõue on ostja poolt vaidlustatud, siis seda varana arvesse ei võeta. Võlgnik kajastab raamatupidamises maksude ettemakset 153 eurot 27 senti, kuid tegelikult on võlgnikul maksuvõlad ning maksude ettemakseid ei ole. Raamatupidamises on kajastatud 4
nõue aruandva isiku vastu 280 eurot ja ettemaks tarnijatele 330 eurot 61 senti. Võlgniku selgitustest ei olnud võimalik aru saada, kelle vastu konkreetselt on nõuded ja millega täpsemalt on tegemist. Võlgnikul on raha 42 eurot 48 senti (kassas 10 eurot 48 senti ja pangas 32 eurot). Muud arvestatavat vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus, võlgnikul ei ole. Võlgnik on sõlminud Swedbank AS-iga kaks laenulepingut. Swedbank AS teate kohaselt lõpetati võlgnikuga sõlmitud laenulepingud ühepoolselt 22. novembril 2024. Võlgnevus laenulepingute järgi Swedbank AS-le on kokku 23 949 eurot 77 senti. Placet Group OÜ-l on nõue võlgniku vastu 18 135 eurot 55 senti. Võlgnik sõlmis 27. novembril 2023 Placet Group OÜ-ga laenulepingu nr ÄRI4020472, mille alusel laenas 17 000 eurot intressiga 30% aastas ja tähtajaga 18. oktoober 2024. a. Laenulepingu täitmist tagab P.H antud käendus. Harju Maakohtu 22. novembri 2024. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-24-13011 mõisteti võlgnikult ja P.H-lt Placet Group OÜ kasuks solidaarselt välja 27. novembri 2023. a laenulepingust nr ÄRI4020472 ja 27. novembril 2023 sõlmitud käenduslepingust nr ÄRI4020472-KL1 tulenev põhivõlgnevus 11 273 eurot 17 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 315 eurot 65 senti, intress 727 eurot 72 senti, leppetrahv 563 eurot 66 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Samuti mõisteti kostjatelt solidaarselt välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (11 273 eurot 17 senti) alates 29. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,2% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Lisaks jäeti menetluskulud kostjate kanda ja Placet Group OÜ kasuks mõisteti võlgnikult ja P.H-lt solidaarselt välja menetluskulud summas 1410 eurot, s.o riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Samuti mõisteti kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4). Võlgniku täitmata laenukohustused on kokku 42 085 eurot 32 senti. Võlgnik sõlmis 28. juulil 2022 ja 7. märtsil 2023 liisingulepingud Swedbank Liising AS-iga, mille esemeks olid sadulveokid xxxxxxxx-xxxxxxxxx. Võlgniku esitatud 24. oktoobri 2025 ostu- ja maksuvõlgnevuste aruande kohaselt on võlgniku kohustused Swedbank Liising AS-i ees 48 517 eurot 74 senti. Swedbank Liising AS-i õiendi kohaselt on liisingulepingute esemeks olnud vara liisinguandja poolt müüdud ja saadud raha arvel vähendas liisinguandja võlgniku võlgnevust. Võlgnikul on Swedbank Liising AS ees kahest liisingulepingust tulenevaid täitmata kohustusi summas 9778 eurot 47 senti. Võlgnikult saadud ja halduri kogutud andmete kohaselt on võlgniku kohustused tarnijate ees kokku vähemalt 34 231 eurot 21 senti. Kohustused suurenevad igapäevaselt viiviste arvel. Tarnijate nõuete tasumise tähtpäevad jäävad ajavahemikku oktoober 2023. a kuni september 2024. a. Endiste töötajate töölepingutest tulenevad nõuded kokku on 11 876 eurot 15 senti. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused kokku 18 023 eurot 67 senti, mida võlgnik ei ole tasunud. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 115 994 euro 82 sendi ulatuses. Alates 2024. a augusti algusest ei ole võlgnikul müügitulu. Kõigi töötajatega lõpetati töölepingud 2024. a suvel, majandustegevus lõppes 2024. a augustis, seega rohkem kui aasta 5
tagasi. Võlgnikul sisuliselt vara ei ole. Võlgnik ei ole suutnud tasuda eelpool nimetatud sissenõutavaks muutunud kohustusi enam kui kaheksa kuu jooksul. Seega ei ole võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ajutine, vaid püsiv. Võlgniku enda poolt hilinemisega, 24. oktoobril 2025 äriregistrile esitatud 2024. a majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31. detsember 2024. a oli omakapital -25 664 eurot. Tegelikult on omakapital ebaõige ja omakapitali miinus kordades suurem, sest võlgnik kajastab põhivarana vääralt kolmandatele isikutele kuuluvaid sõidukeid bilansilises maksumuses 84 522 eurot, mis tegelikult võlgnikule ei kuulu ja on omanikele tagastatud. Sisuliselt jõudis võlgnik tegutseda 2,5 aastat. Esimesel tegevusaastal 2022 oli võlgniku majandustegevus kasumlik ning võlgnik otsustas 2023. a sõlmida Swedbank Liising AS-ga veel liisingulepingu sadulauto omandamiseks ning kasutuslepingud haagise ja sadulauto kasutamiseks. Sama aasta majandustulemused näitasid, et võlgnik ei suuda teenitud müügitulust kõiki oma jooksvaid kulusid katta. 2023. a augustis ja oktoobris võttis võlgnik Swedbank AS-ilt laenu kokku 20 500 eurot. 27. novembril 2023 oli võlgnik sunnitud laenu juurde võtma ja laenas intressiga 30% aastas 330 päevaks Placet Group OÜ-lt 17 000 eurot, mida kasutas varasemate kohustuste täitmiseks. 2023. ja 2024. majandusaastad lõppesid kahjumiga. Alates jaanuarist 2024. a tekkisid võlgnikul maksu- jm võlad. Varasemad kohustused suutis võlgnik tasuda laenude arvelt. Augustis 2024. a lõpetas võlgnik majandustegevuse. Võlgniku omakapital on negatiivne. Ajutise halduri hinnangul on juhatus olnud liiga optimistlik laenude ja liisingute võtmisel ning puudulikult analüüsinud rahavoogusid, riske ja kulusid. Juhatus ei püüdnudki makseraskuste tekkimisel ja maksejõuetuse väljakujunemisel leida mingeid lahendusi, vaid lõpetas lihtsalt majandustegevuse. C.F kutsuti juhatusest tagasi ja ta asutas kohe uue äriühingu SoftBalt OÜ, jätkates samal tegevusalal. SoftBalt OÜ on asutatud pärast maksuvõla tekkimist võlgnikul 20. veebruaril 2024, samuti pärast C.F-i lahkumist võlgniku juhatuse liikme kohalt 29. juulil 2024. SoftBalt OÜ (registrikood 17044964) on kantud äriregistrisse 8. augustil 2024. Selle ainuosanik ja juhatuse liige on C.F . SoftBalt OÜ tegevusalaks on kaubavedu maanteel. SoftBalt OÜ müügikäive oli 2024. a 4. kvartalis 18 579 eurot, 2025. a 1. kvartalis 20 131 eurot, 2025. a 2. kvartalis 12 989 eurot, 2025. a 3. kvartalis 13 104 eurot. Ettevõttes on üks töötaja. Seega on võlgniku endine juhatuse liige jätkanud sama tegevust uues äriühingus. Ajutisel halduri hinnangul võib tegemist olla ettevõtte üleminekuga, kuid vastavad asjaolud vajavad põhjalikumat väljaselgitamist ja analüüsi. Võlgnik on võtnud pangakaardiga arvelduskontolt välja sularaha 2022. a 13 korda kokku 4300 eurot, 2023. a 26 korda kokku 14 350 eurot ja 2024. a 18 korda kokku 5480 eurot. 2023. a lõpus on kassas oleva sularaha jääk 20 107 eurot 93 senti makstud välja C.F-ile selgitusega „ettemaks.“ Tehing on kajastatud kontol „Nõuded aruandva isiku vastu.“ 8. jaanuaril 2024 kanti 22 600 eurot kassasse tagasi. 2024. a on kassast tasutud sularahas mitmeid ostuarveid ja aruannete alusel aruandvate isikute kuluarveid (osaliselt). 2024. a tehti kassa kaudu sularahatehinguid 38 000 euro ulatuses. Pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas aruandvatele isikutele kuluaruannete alusel tehtud väljamaksed on dokumentaalselt tõendatud ja algdokumendid olemas. Võlgnik kajastab raamatupidamises väga palju tehinguid läbi ettemaksude ja siis on tehtud tasaarveldusi. Näiteks, C.F-ile on tehtud väga palju ettemakseid ja need on kajastatud raamatupidamises nõudena aruandva isiku vastu. Kui aruandev isik C.F on esitanud aruanded, siis on tehtud tasaarvestused. Pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas üldse ja milliste kulude kohta on aruandvad isikud aruandeid esitanud koos algdokumentidega. C.F-ile pangast tehtud ettemaksed on osaliselt kajastatud tarnijatele tehtud ettemaksete kontol ja 6
pärast ostuarve saamist tasaarvestatud. Võlgniku raamatupidamise kohaselt on töölähetuse päevarahade, avansiaruannete alusel tehtud kulud väga suured. Näiteks, C.F-il 2023. a aprillis 2480 eurot 2 senti, mais 2028 eurot 17 senti, novembris 3606 eurot 48 senti. Jääb mulje nagu töötaksid veoautojuhid kõik päevad puhkepäevadeta. Massiliselt on tehtud võlgniku arvelduskonto ja juhatuse liikmete isiklike pangakontode vahel raha ülekandeid selgitusega „ülekanne.“ Raha on kantud võlgniku kontole ja vastupidi. Summad on väga erinevad. Kui juhatuse liige on kandnud võlgniku kontole raha siis see on kajastatud raamatupidamises „Ostjatelt saadud ettemaksetena.“ Aasta lõpus on need summad tasaarvestatud võlgniku nõuetega aruandvate isikute vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole seni tuvastanud, et Vial Trans OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, kuid vastavad asjaolud vajavad kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tuleb maksejõuetuse põhjuseks lugeda muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul on Vial Trans OÜ juhatuse liikmed teinud raskeid juhtimisvigu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, mille tulemusena saaks suurendada pankrotivara.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud pankrotiavalduste ja tsiviilasja materjalidega, sh ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldused tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada.
5.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt 115 994 euro 82 sendi ulatuses, kuid reaalset vara on vaid 42 eurot 48 senti (kassas 10 eurot 48 senti ja pangas 32 eurot). Muud arvestatavat vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus, võlgnikul ei ole. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul ei ole töötajaid. Asjas kogutud tõendite ning ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal on selgunud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Väljaselgitatud asjaolude alusel pole põhjust arvata, et selline olukord on ajutine. Praeguseks ei ole üheselt selge, kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige teinud mitmeid juhtimisvigu (majandusaasta aruande õigeaegselt mitte esitamine, raamatupidamise ebakorrektne korraldamine, ebaselged sularaha väljavõtmised, pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine jms). Maksejõuetuse põhjused (kas tegu oli kuriteo tunnustega teo, raske juhtimisvea või muu asjaoluga) tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha. Lisaks tuleb täpsemalt analüüsida juhatuse liikmete poolt tehtud tehinguid.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks R.P, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
7
8.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12. veebruar 2026. a kl 11.10 (PankrS § 78 lg 1).
9.PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 85 lg-s 1, §-s 90 ja §-s 19 sätestatust tulenevalt on kohustatud isikuteks võlgniku pankrotimenetluses ka võlgniku endised juhatuse liikmed, kui nad on kohustustest vabastatud kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kuigi endine juhatuse liige on vabanenud võlgniku juhatuse liikme kohustusest, ei ole ta kohtu hinnangul automaatselt vabanenud raamatupidamise eest vastutava isiku kohustustest, seda eelkõige ulatuses, milline hõlmab tema kui võlgniku endise juhatuse liikmeks olemise perioodi. Võlgniku praegune juhatuse liige ja ka endine juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotihaldurile käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja andmed hiljemalt 1. veebruariks 2026.
10.Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget ja endist juhatuse liiget PankrS § 86 lg-te 1 ja 2, koosmõjus §-ga 90 ja §-ga 19, alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 12. veebruari 2026 kell 10.00. Kohus hoiatab, et kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse ja/või vande andmise kohustust täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 90 kohaselt kohaldatakse seda ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme suhtes.
11.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
13.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning see tasu on PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt pankrotimenetluse kulu. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 3255 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
14.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 17,5 tundi, tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et märgitud ajakulu 17,5 tundi on vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on kolme võlausaldaja avaldusega, juhatuse liikmete tegevuses esines vigu ja neid tuli juba menetluse algstaadiumis ka esmaselt hinnata. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletavad tunnitasu määrad 150 eurot (lisandub käibemaks), see ei ületa sarnastes asjades tavapärast tunnitasumäära ega seaduses kehtestatud ülemmäära (mis on praegu 177 eurot 20 senti). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 2625 eurot (ilma käibemaksuta).
15.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo R.P & R.P OÜ-le), mille kaudu ta tegutseb. Tasule lisandub käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1). Käibemaks 24% tasult 2625 eurot on 630 eurot, seega on tasu koos käibemaksuga 3255 eurot.
16.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (PankrS §150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast. Kuivõrd esitatud avalduste põhjal oli alust arvata, et võlgnikul puudub piisav vara ajutise halduri tasu ja kulude katteks, kohustas kohus võlausaldajat tasuma nimetatud kulutuste katteks deposiidina 2500 eurot. Võlausaldaja AS Terminal on viidatud summa kohtu deposiiti
30.juunil 2025 tasunud. Seega tuleb ajutise halduri tasust 2500 eurot maksta välja võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud summa arvelt ja ülejäänud osas, s.o 755 eurot, mõista ajutise halduri tasu välja võlgniku pankrotivarast. Ajutise halduri tasu tuleb maksta Advokaadibüroo R.P ja R.P OÜ (10853152) arvelduskontole nr EE772200221074511252 Swedbank AS-is. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Anastassia Stalmeister kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.